1Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö!
1Ut quinye cuißchic saß inchßôl: —Tinyal xbânunquil li cßaßak re ru re tâsahokß saß inchßôl ut tincuânk chi mâcßaß tincßoxla, chanquin. Abanan xinqßue ajcuiß retal nak aßan mâcßaß na-oc cuiß.
2Ma ütlesin naerule: 'Hull!' ja rõõmule: 'Mis sellest kasu on?'
2Joßcan nak quinqßue retal nak li seßec, aßan yal tôntil naßleb. Ut li sahil chßôlej saß ruchichßochß mâcßaß na-oc cuiß.
3Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.
3Xban nak junes xsicßbal innaßleb yôquin, quincßoxla nak tintau xsahil inchßôl riqßuin li calâc. Joßcan nak quin-oc chi ucßac re rilbal ma aßan li us tixbânu li cuînk joß najtil tâcuânk saß ruchichßochß.
4Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid;
4Nabal li cßanjel quinbânu. Nabaleb li cab quinyîb chokß cue. Ut quicuau ajcuiß li uvas.
5ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.
5Ut quinyîb ajcuiß xnaßajeb li cuacuîmk ut quicuau nabal pây ru li cheß li naûchin. Ut quinyîb ajcuiß xnaßaj li cuutzßußuj ut quicuau li utzßußuj aran.
6Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks.
6Ut quinyîb ajcuiß nabal xnaßajeb li haß re xtßakresinquil li acuîmk li quicuau.
7Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud.
7Nabaleb inlokßbil môs joß cuînk joß ixk, ut cuanqueb ajcuiß inmôs queßyoßla saß li cuochoch. Queßcuan nabal incuacax ut nabaleb lin carner. Lâin li nabal cßaßru cue chiruheb li rey li queßcuan Jerusalén xbên cua chicuu lâin.
8Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi.
8Quinchßutub li plata ut li oro li queßxqßue cue li rey ut li jalan xtenamiteb. Nabaleb laj bichanel li nequeßqßuehoc xsahil inchßôl, joß cuînk joß ixk. Ut nabal pây ru li cuajb li nequeßxchßeß re xqßuebal xsahil inchßôl. Ut nabaleb ajcuiß li ixk queßcuan cuiqßuin re xqßuebal xsahil inchßôl.
9Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.
9Lâin li rey li kßaxal nim incuanquil chiruheb chixjunileb li rey li queßcuan Jerusalén. Usta kßaxal nim incuanquil, abanan incßaß quintzßektâna lin naßleb.
10Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.
10Chixjunil li sahil chßôlej li quicuaj, quinbânu. Mâ jun sut incßaß ta quinbânu li cßaßru quinrahi ru. Ut quisahoß saß inchßôl riqßuin lin cßanjel li quinbânu. Li sahil chßôlej quincßul, aßan rêkaj li cßanjel quinbânu.
11Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all.
11Nak quin-oc chi cßoxlac chirix li cßanjel li quinbânu, quinqßue retal nak mâcßaß na-oc cuiß li cßanjel li quinbânu. Caßaj cuiß raylal naxqßue. Riqßuin aßin nacßutun nak mâcßaß xinra chirix li cßanjel li xinbânu saß ruchichßochß.
12Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -,
12Chirix aßin quin-oc chi cßoxlac chirix li naßleb li châbil ut chirix li naßleb li incßaß us, li mâcßaß na-oc cuiß. ¿Cßaßru tixbânu li rey li tâoc nak mâ anihakin chic lâin? Mâcßaß. Tixbânu joß xinbânu lâin.
13siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
13Lâin xinqßue retal nak kßaxal us li châbil naßleb chiru li naßleb mâcßaß na-oc cuiß, joß li cutan kßaxal us chiru li kßojyîn.
14Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile.
14Li ani cuan xnaßleb naxnau cßaßru tâchâlk saß xbên. Ut li mâcßaß xnaßleb incßaß naxnau cßaßru tâchâlk saß xbên. Abanan juntakßêt tixcßul li cuan xnaßleb riqßuin li mâcßaß xnaßleb.
15Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö.
15Ut quinye saß inchßôl: —Cui lâin li cuan innaßleb tincßul joß tixcßul li mâcßaß xnaßleb, ¿cßaß ta cuiß ru aj e nak cuan innaßleb?— Joßcan nak quinye nak chixjunil li cßaßru nakabânu mâcßaß na-oc cuiß.
16Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki.
16Nak telajeßnumekß li cutan mâ ani chic tâcßoxlânk re li cuan xnaßleb joß ajcuiß li mâcßaß xnaßleb. Tâsachk ban saß xchßôleb chi junaj cua. Tâcâmk li cuan xnaßleb ut tâcâmk ajcuiß li mâcßaß xnaßleb.
17Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.
17Joßcan nak xicß chic nacuil lin yußam arin saß ruchichßochß xban nak chixjunil li na-uxman arin saß ruchichßochß junes chßaßajquilal naxqßue saß inbên. Chixjunil li na-uxman, mâcßaß na-oc cuiß. Junes raylal naxqßue.
18Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind.
18Ut xicß ajcuiß quicuil li cßanjel li quinbânu saß ruchichßochß xban nak quinnau nak tâcanâk chokß re li tâoc chokß cuêkaj.
19Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö!
19Mâ ani nanaßoc re ma cuan xnaßleb malaj ut mâcßaß li tâoc chokß cuêkaj. Incßaß ninnau ma cuan xnaßleb li tâêchanînk re li cßaßru cue li xinqßue inchßôl xcßanjelanquil riqßuin lin naßleb. Joßcan nak chixjunil li cßaßru xinbânu, mâcßaß na-oc cuiß.
20Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all,
20Ra raj chic quicuecßa nak quinqßue retal nak cau quincßanjelac saß ruchichßochß chi mâcßaß rajbal.
21sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha!
21Joßcaßin li cßanjelac saß ruchichßochß. Li cuînk nacßanjelac chi cau ut cuan xnaßleb chixcßoxlanquil chanru tixbânu. Abanan, nak nacam naxcanab chixjunil li quixbânu chokß re jalan li moco xcßulub ta xcßulbal xban nak incßaß xcßanjela rix. Joßcan nak li cßanjel li naxbânu nacana chi mâcßaß rajbal.
22Sest mis on inimesel kogu oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all?
22Riqßuin aßin nacßutun nak li cuînk mâcßaß naxra nak naxcamsi rib chi cßanjelac saß ruchichßochß.
23On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel. Seegi on tühi töö!
23Nak li cuînk cuan saß ruchichßochß junes raylal naxcßul ut junes chßaßajquilal. Incßaß nahilan chiru kßojyîn xban li cßoxlac. Chixjunil aßin mâcßaß na-oc cuiß.
24Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest.
24Li cßaßru us tixbânu li cuînk, aßan cuaßac ut ucßac ut xyalbal xsahil li cßaßru tixcßanjela. Ut lâin xinqßue retal nak chixjunil li cßaßru cuan ke li Dios naqßuehoc re.
25Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata?
25¿Ani ta biß târûk tâcuaßak ut tâsahokß saß xchßôl cui ta li Dios incßaß tixqßue li cßaßru re?Li Dios naxqßue xnaßleb li ani nacuan saß tîquilal ut naxqßue xsahil xchßôl ut naxtenkßa re nak tixtau ru lix yâlal. Abanan laj mâc naxcanab chi cßanjelac chi cau re nak tixxoc nabal li cßaßru re, ut tâqßuehekß re jalan li cuan saß tîquilal chiru li Dios. Joßcan ajcuiß aßin, mâcßaß na-oc cuiß. Junes raylal naxqßue.
26Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine.
26Li Dios naxqßue xnaßleb li ani nacuan saß tîquilal ut naxqßue xsahil xchßôl ut naxtenkßa re nak tixtau ru lix yâlal. Abanan laj mâc naxcanab chi cßanjelac chi cau re nak tixxoc nabal li cßaßru re, ut tâqßuehekß re jalan li cuan saß tîquilal chiru li Dios. Joßcan ajcuiß aßin, mâcßaß na-oc cuiß. Junes raylal naxqßue.