¹Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:

¹Cuan li hônal nak nacßulman chixjunil li cßaßak re ru saß li ruchichßochß aßin.

²aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;

²Cuan li hônal re li yoßlâc ut cuan li hônal re li câmc. Cuan xkßehil li âuc, ut cuan ajcuiß xcutanquil lix michßbal li âubil.

³aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;

³Cuan li hônal re camsînc ut cuan li hônal re banoc. Cuan xcutanquil li sachoc, ut cuan ajcuiß xcutanquil xcuaclesinquil cuißchic li ac tßanenak.

⁴aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;

⁴Cuan li hônal re yâbac, ut cuan li hônal re seßec. Cuan li hônal re rahil chßôlej, ut cuan xcutanquil li ninkßeîc.

⁵aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;

⁵Cuan xcutanquil li pajînc pec, ut cuan xcutanquil re xchßutubanquil li pec. Cuan li hônal nak naru tixkßalu rib li junjûnk, ut cuan ajcuiß li hônal nak incßaß naru naxkßalu rib li junjûnk.

⁶aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;

⁶Cuan xcutanquil li sicßoc, ut cuan li hônal re sachoc. Cuan li hônal re xococ, ut cuan li hônal re tzßekoc.

⁷aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;

⁷Cuan li hônal re pejoc tßicr, ut cuan li hônal re xitînc. Cuan li hônal re âtinac, ut cuan li hônal nak incßaß naru âtinac.

⁸aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul.

⁸Cuan li hônal re rahoc, ut cuan li hônal re tzßektânânc. Cuan xcutanquil li pletic riqßuin junak tenamit, ut cuan xcutanquil li cuânc saß usilal riqßuin junak tenamit.

⁹Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?

⁹¿Ma cuan ta biß cßaßru naxra li cuînk nak naxcamsi rib chi cßanjelac?

¹⁰Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid.

¹⁰Lâin xinqßue retal nak kßaxal cau li cßanjel li quixqßue li Dios saß xbêneb li cuînk re teßxbânu.

¹¹Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.

¹¹Li Dios naxyîb chixjunil chi châbil saß xkßehil joß naraj aßan. Xqßue saß li kachßôl xrâbal ru xnaubal li cßaßru tâcßulmânk. Abanan incßaß nakatau ru chixjunil li cßaßru quixbânu chak li Dios saß xticlajic toj chalen saß rosoßjic.

¹²Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida.

¹²Lâin ninnau nak li cßaßru us tixbânu li cuînk, aßan nak tâsahokß saß xchßôl ut tixbânu li us nak toj cuânk saß ruchichßochß.

¹³On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast.

¹³Ut ninnau ajcuiß nak yal kamâtan xban li Dios nak nococuaßac ut noco-ucßac ut nakayal xsahil li cßaßru nakacßanjela.

¹⁴Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta.

¹⁴Ut ninqßue ajcuiß retal nak chixjunil li naxbânu li Dios tâcuânk chi junelic. Chixjunil li cßaßru quixbânu incßaß naru xqßuebal xtzßakob chi moco naru xjepbal. Li Dios quixbânu chi joßcaßin re nak chixjunileb teßxxucua ru.

¹⁵Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja.

¹⁵Mâcßaß tâcßulmânk chi incßaß ta ac xcßulman junxil. Mâcßaß cßaßru cuan chi incßaß ta ac cuan ajcuiß chak junxil. Li Dios nabânun re, nak nacßulman chi joßcaßin.

¹⁶Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine.

¹⁶Lâin ninqßue retal nak saß ruchichßochß junes raylal ut mâusilal nequeßxbânu saß eb li naßajej li nequeßrakoc cuiß âtin. Aran raj nequeßrakoc âtin saß tîquilal.

¹⁷Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg.

¹⁷Joßcan nak quinye saß inchßôl: —Li ani tîc xchßôl târakekß âtin saß xbên xban li Dios, ut târakekß ajcuiß âtin saß xbên li naxbânu mâusilal xban nak ac xakabanbil li hônal aßan xban li Dios nak târakekß âtin saß kabên riqßuin li cßaßru nakabânu ut riqßuin li cßaßru nakacßul.—

¹⁸Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad.

¹⁸Quinye ajcuiß saß inchßôl: —Li Dios yô chixbânunquil reheb chi joßcan yal re xyalbal rixeb ut re ajcuiß xcßutbal chiruheb nak chanchaneb li xul.—

¹⁹Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine.

¹⁹Relic chi yâl nak eb li cuînk ut eb li xul juntakßêt nequeßxcßul. Li xul nacam. Joßcaneb ajcuiß eb li cristian nequeßcam. Junaj ajcuiß li ikß naxmusikßa li xul riqßuineb li cristian. Moco kßaxal ta us li cuînk chiru li xul xban nak chixjunil li cuan saß ruchichßochß mâcßaß na-oc cuiß.

²⁰Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks.

²⁰Nak nequeßcam li xul nequeßsukßi chßochß. Joßcan ajcuiß li cristian. Nak nequeßcam nequeßsukßi chßochß. Chßochß oquenakeb ut nak teßcâmk, nequeßsukßi cuißchic chßochß.

²¹Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla?

²¹¿Ma cuan ta biß junak nanaßoc re chi tzßakal nak lix musikßeb li cristian nequeßxic saß choxa ut lix musikß li xul nequeßosoß rubel chßochß?Riqßuin aßin ninqßue retal nak li us tixbânu li cuînk, aßan nak tâsahokß saß xchßôl riqßuin lix cßanjel xban nak aßan li tento tixbânu. Ut mâ ani târûk tâcßamok chak re chi rilbal li cßaßru tâcßulmânk mokon xban nak ac camenak chic.

²²Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?

²²Riqßuin aßin ninqßue retal nak li us tixbânu li cuînk, aßan nak tâsahokß saß xchßôl riqßuin lix cßanjel xban nak aßan li tento tixbânu. Ut mâ ani târûk tâcßamok chak re chi rilbal li cßaßru tâcßulmânk mokon xban nak ac camenak chic.