¹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés:

²'Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!

²—Ye reheb laj Israel nak jalan li be teßxcßam toj jun pacßal li naßajej Pi-hahirot. Saß xyi li naßajej Migdol ut li palau saß xjayal li naßajej Baal-zefón têyîb lê muhebâl chire li palau.

³Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni.

³Laj faraón tixye nak xsach li be chiruheb saß li chaki chßochß. Aran incßaß naru teßnumekß, chaßak.

⁴Mina teen kõvaks vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand.' Ja nad tegid nõnda.

⁴Ut lâin tincacuubresi xchßôl laj faraón ut laj faraón textâke lâex aj Israel re nak texsukßisi chak. Ut kßaxal cuißchic tânimobresîk lin cßabaß xban laj faraón ut eb lix soldado. Ut eb laj Egipto teßxnau nak lâin li Kâcuaß Dios, chan li Dios re laj Moisés. Ut eb laj Israel queßxbânu joß quixye li Kâcuaß Dios.

⁵Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: 'Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!'

⁵Nak quirabi nak ac xeßel laj Israel, laj faraón joß eb ajcuiß laj cßanjel chiru queßyotßeß xchßôl nak queßxcanabeb chi xic. Eb aßan queßxye: —¿Ma us ta biß nak xkacanabeb chi xic ut xocana chi mâcßaß chic kamôs? chanqueb.

⁶Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.

⁶Tojoßnak laj faraón quixtakla xbokbaleb lix soldado. Ut quixtakla ajcuiß xcßambaleb lix carruaje.

⁷Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.

⁷Xbên cua quixtakla li cuakib ciento lix carruaje li mas châbil. Chirix aßan quixtakla chixjunileb li incßaß mas châbil. Queßcôeb ajcuiß li nequeßtaklan reheb.

⁸Ja Issand tegi kõvaks vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel.

⁸Li Kâcuaß Dios quixcacuubresi xchßôl laj faraón lix reyeb laj Egipto re nak tixtâkeheb laj Israel. Ut eb laj Israel nequeßtzololnac chi xic. Ut li Kâcuaß Dios yô chi cßamoc be chiruheb riqßuin lix nimal xcuanquilal.

⁹Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.

⁹Eb laj Egipto queßxtâkeheb laj Israel. Queßcôeb lix cacuây laj faraón joß ajcuiß eb lix carruaje. Queßcôeb chixjunileb lix soldado. Ut coxeßxtauheb xmuhebâl laj Israel jun pacßal li naßajej Pi-hahirot chire li palau saß xjayal li naßajej Baal-zefón.

¹⁰Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole.

¹⁰Nak queßril laj Israel nak yôqueb chi nachßoc laj faraón rochbeneb chak lix soldado quilajeßsach xchßôl ut cßajoß nak queßxucuac. Japjôqueb re chiru li Kâcuaß Dios.

¹¹Ja nad ütlesid Moosesele: 'Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?

¹¹Ut queßxye re laj Moisés: —¿Ma mâcßaß muklebâl aran Egipto? ¿Cßaßut nak xoâcßam chak arin chi câmc saß li chaki chßochß? ¿Cßaßut nak xabânu ke chi joßcaßin? ¿Cßaßru rajbal nak xoâcuisi saß li tenamit Egipto?

¹²Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra.'

¹²Nak toj cuanco aran xkaye âcue nak toâcanab chi trabajic riqßuineb laj Egipto. Us raj chokß ke li trabajic riqßuineb chiru nak toeßxcamsi arin saß li chaki chßochß, chanqueb.

¹³Aga Mooses vastas rahvale: 'Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi.

¹³Laj Moisés quixye reheb: —Mexxucuac. Cacuubresihomak ban êchßôl. Hôn nequeril chanru nak tocolekß xban li Kâcuaß Dios. Eb laj Egipto li yôquex chi rilbal anakcuan mâ jun cua chic têril ruheb.

¹⁴Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!'

¹⁴Lâex mexcßoxlac. Mâcuaß lâex texpletik. Li Kâcuaß Dios ban tâpletik riqßuineb chokß êrûchil, chan laj Moisés.

¹⁵Ja Issand ütles Moosesele: 'Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi!

¹⁵Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés: —¿Cßaßru nequeroybeni? Ye reheb li cristian nak xicakeb.

¹⁶Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!

¹⁶Lâat tâtaksi lâ xukß ut tâteleb lâ cuukß saß xbên li palau re nak tixjach rib li haß. Tincanab chi chaki lê be re nak texnumekß saß li palau.

¹⁷Ja mina, vaata, teen siis kõvaks egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,

¹⁷Lâin tincacuubresi xchßôleb laj Egipto re nak teßxic chêrix. Ut riqßuin li tinbânu riqßuineb laj faraón joß eb ajcuiß chixjunileb lix soldado, joß ajcuiß eb lix carruaje, kßaxal cuißchic teßxqßue inlokßal eb laj Israel.

¹⁸et egiptlased tunneksid, et mina olen Issand, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel.'

¹⁸Ut chixjunileb laj Egipto teßxqßue retal nak lâin li tzßakal Dios. Teßxqßue incuanquil nak teßril nak kßaxal nim incuanquilal saß xbên laj faraón ut chixjunileb lix soldado joß ajcuiß eb lix carruaje, chan li Dios.

¹⁹Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,

¹⁹Ut lix ángel li Dios li yô chi cßamoc be chiruheb laj Israel quixjal xnaßaj. Quicana chi ixbej. Joßcan ajcuiß li chok cô chi ixbej.

²⁰tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsenud teisele ligi kogu öö.

²⁰Li chok quicana saß xyiheb laj Israel ut laj Egipto. Chi joßcan quikßojyînoß lix beheb laj Egipto ut eb laj Israel cutan yôqueb cuiß chi xic. Quinumeß li kßojyîn ut incßaß queßcuulac cuanqueb cuiß laj Israel.

²¹Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Issand laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes.

²¹Tojoßnak laj Moisés quixqßue li rukß saß xbên li palau. Li Kâcuaß Dios quixtakla jun cacuil ikß li nachal chak saß releb li sakße. Yô li ikß chixjunil li kßojyîn ut xban li ikß li palau quixjach rib ut quixchakihobresi lix beheb laj Israel li teßnumekß cuiß saß li palau.

²²Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

²²Ut eb laj Israel saß chaki chßochß queßnumeß nak quixjach rib li haß. Chanchan li tzßac quicana li haß saß xcaß pacßalil li be.

²³Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.

²³Ut chixjunileb lix soldado laj faraón joß eb ajcuiß lix carruaje yôqueb chixtâkenquileb laj Israel. Queßoc ajcuiß saß xyi li palau saß li chaki be.

²⁴Kui saabus hommikune vahikord, siis Issand vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.

²⁴Nak yô chi sakêuc cuan li Kâcuaß Dios saß li chok ut saß li xam. Quirileb laj Egipto ut quixtakla li raylal saß xbêneb.

²⁵Ja ta kiilus kinni nende sõjavankrite rattad ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: 'Põgenegem Iisraeli eest, sest Issand sõdib nende poolt egiptlaste vastu!'

²⁵Ut eb li carruaje queßxtiquib tßilc. Chßaßaj chic nak yôqueb chi xic. Eb laj Egipto queßxucuac ut queßxye chi rilbileb rib: —Us tosukßîk. Us toêlelik chiruheb laj Israel. Li Kâcuaß Dios yô xtenkßanquileb aßan ut lâo aj Egipto xicß yô chikilbal, chanqueb.

²⁶Aga Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!'

²⁶Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés: —Teleb lâ cuukß saß xbên li palau re nak tixjunaji rib li haß ut tâxic saß xbêneb laj Egipto rochbeneb lix carruaje, chan.

²⁷Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Issand paiskas egiptlased keset merd.

²⁷Ut saß li cutan aßan toj ekßela laj Moisés quixqßue li rukß saß xbên li palau. Ut li haß quixjunaji rib. Riqßuin li quixbânu li Dios, eb laj Egipto queßxsach xnaßleb saß xyi li palau ut queßêlelic raj saß li haß.

²⁸Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.

²⁸Aban quixcßul cuißchic rib li haß ut queßmukun rubel chixjunileb laj Egipto joß eb ajcuiß li carruaje li yôqueb cuiß chi tâkênc reheb laj Israel. Queßosoß chixjunileb. Mâ jun chic queßcoleß.

²⁹Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.

²⁹Ut eb laj Israel ac xeßnumeß jun pacßal li palau saß li chaki chßochß. Chanchan li tzßac quicana li haß saß xcaß pacßalil li be nak queßnumeß.

³⁰Nõnda päästis Issand sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal.

³⁰Joßcaßin nak li Kâcuaß Dios quixcoleb laj Israel saß rukßeb laj Egipto saß li cutan aßan. Ut xban xcuanquil li Kâcuaß Dios, eb laj Egipto queßcam saß li palau. Eb laj Israel queßril nak camenakeb chic laj Egipto chire li palau.Ut eb laj Israel queßxxucua ru ut queßxlokßoni li Kâcuaß Dios nak queßril li quixbânu reheb laj Egipto. Queßxpâb li Dios ut queßabin chiru laj Moisés xban nak aßan aj cßanjel chiru li Dios.

³¹Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Issand näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Issandat ning nad uskusid Issandat ja Moosest, tema sulast.

³¹Ut eb laj Israel queßxxucua ru ut queßxlokßoni li Kâcuaß Dios nak queßril li quixbânu reheb laj Egipto. Queßxpâb li Dios ut queßabin chiru laj Moisés xban nak aßan aj cßanjel chiru li Dios.