1Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Issandale selle laulu; nad ütlesid nõnda: 'Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre.
1Laj Moisés rochbeneb laj Israel queßbichan re xlokßoninquil li Kâcuaß Dios. Aßin lix bicheb: Lâin tinbichânk chiru li Kâcuaß Dios xban nak kßaxal nim lix cuanquilal. Quixcanabeb chi osocß saß li haß li cacuây joß eb ajcuiß li cuanqueb chirix.
2Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.
2Li Kâcuaß Dios naxqßue incuanquilal. Xban aßan ninbichan. Li Dios aßan quinixcol. Aßan lin Dios ut aßan tinlokßoni. Aßan ajcuiß lix Dios lin yucuaß ut aßan tinnima ru.
3Issand on sõjamees, Issand on ta nimi.
3Li Dios numtajenak xcuanquil saß xbêneb li xicß nequeßiloc ke. Kâcuaß Dios xcßabaß.
4Vaarao sõjavankrid ja väe heitis ta merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres.
4Quixcanabeb chi osocß saß li haß lix carruaje laj faraón joß eb ajcuiß lix soldado. Lix soldado li kßaxal tzolbileb queßosoß saß li Caki Palau.
5Vetevood katsid nad, nad vajusid kivina sügavusse.
5Quixjunaji rib li haß saß xbêneb. Queßcôeb rubel li haß joß nak nasube li pec saß li haß.
6Issand, su parem käsi näitas oma jõudu; Issand, su parem käsi purustas vaenlase.
6At Kâcuaß, kßaxal nim lâ cuanquilal. Caqßue lâ cuukß saß xbêneb li queßrahobtesin chak ke ut xeßosoß.
7Suurima üleolekuga sa rebisid vastased maha, sa läkitasid oma vihaleegi, see põletas nad kõrtena.
7Riqßuin xnimal lâ cuanquilal xasacheb li queßxyal xnimobresinquil rib châcuu. Cacßutbesi lâ joskßil chiruheb ut quilajeßosoß joß nak na-osoß li qßuim nak nacuteß saß xam.
8Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, vood tardusid mere südames.
8Chanchan apunbil xabânu nak xajach ru li palau. Chanchan li tzßac quicana li haß saß xcaß pacßalil li be saß xyi li palau.
9Vaenlane mõtles: 'Ajan taga, võtan kinni, jaotan saagi - mu hing täitub sellest. Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad.'
9Eb li xicß queßiloc ke queßxye: —Takatâkeheb. Takachapeb laj Israel. Takêchani li cßaßak re ru cuan reheb. Takabânu li cßaßru takaj reheb. Riqßuin li kachßîchß takacamsiheb, chanqueb laj Egipto.
10Sina puhusid tuult, meri kattis nad, tinana vajusid nad võimsasse vette.
10Xatakla li cacuil ikß ut quixjunaji rib li haß saß xbêneb. Joß li chßîchß li kßaxal âl, nak quilajeßsubeß rubel haß.
11Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Issand? Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija?
11Mâcßaß chic junak dios joß lâat, at Kâcuaß. Mâ ani chic junak cuan xtîquilal joß lâ tîquilal lâat. Mâ ani chic junak nim xcuanquil joß lâ nimajcual cuanquilal lâat. Mâ ani chic junak naru tâbânûnk re li sachba chßôlej xabânu lâat.
12Sina sirutasid oma parema käe, maa neelas nad.
12Nak xacßutbesi lâ cuanquil chiruheb quilajeßosoß chixjunileb.
13Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juurde.
13Xban nak kßaxal nim lâ cuusilal, lâat yôcat chi cßamoc be chiku ut xoâcol. Riqßuin lix nimal âcuanquilal toâcßam saß li naßajej li xayechißi ke junxilaj.
14Rahvad kuulsid ja värisesid, ahastus haaras Vilistimaa elanikke.
14Eb li jalaneb xtenamit teßrabi resil li cßaßru xabânu. Ut sicsotkeb xbaneb xxiu. Ut cßajoß nak teßxucuak laj filisteo.
15Siis Edomi pealikud ehmusid, Moabi vürste valdas värin, kõik Kaanani elanikud vabisesid.
15Mâ caßchßin nak teßxucuak eb li nequeßtaklan saß xbêneb laj Edom. Sicsotkeb xbaneb xxiu li cuanqueb xcuanquil saß xyânkeb laj Moab. Teßsachk xchßôl chixjunileb laj cananeo.
16Heitumus ja hirm tabas neid, nad tummusid kivina su võimsa käsivarre pärast, kui su rahvas, Issand, läks läbi, kui läks läbi see rahvas, kelle sina oled loonud.
16Chacuocsiheb taxak xxiuheb chixjunil li tenamit. Mem ta cheßcanâk nak teßrabi lix nimal lâ cuanquilal re nak lâo li tenamit li xasicß ru tonumekß saß xyânkeb.
17Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, paika, mille sina, Issand, oled teinud oma asupaigaks, pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed.
17Toâcßam saß li tzûl li sicßbil ru âban li cuan saß li naßajej li xayechißi chak ke junxilaj. Toâqßue chi cuânc saß li naßajej li xakabanbil âban re nak tatkalokßoni.
18Issand on kuningas ikka ja igavesti!'
18Acuabej Dios, lâat tâtaklânk saß kabên riqßuin xnimal lâ cuanquilal chijunelic kße cutan.
19Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Issand tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,
19Chixjunileb lix cacuâyeb ut lix carruaje, joß ajcuiß chixjunileb lix soldado laj faraón quilajeßcôeb rubel li haß nak quixjunaji rib li palau xban xcuanquil li Kâcuaß Dios. Abanan lâo aj Israel conumeß saß chaki chßochß saß xyi li palau.
20siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.
20Lix María li ranab laj Aarón aßan jun xprofeta li Dios. Lix María quixchap jun lix chßina cuajb pandero xcßabaß. Ut quicßamoc be chiruheb li rech ixkilal chirecßasinquileb lix pandero ut chi xajoc re xlokßoninquil li Dios.
21Ja Mirjam laulis neile: 'Laulge Issandale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud heitis ta merre!'
21Lix María quixbicha li bich aßin: Bichanko chiru li Kâcuaß Dios xban nak kßaxal nim lix cuanquilal. Quixcuteb chi haß li cacuây joß eb ajcuiß li cuanqueb chirix, chan nak quibichan.
22Siis Mooses käskis Iisraeli Kõrkjamere äärest edasi minna; nad läksid Suuri kõrbesse ja käisid kõrbes kolm päeva ega leidnud vett.
22Laj Moisés quicßamoc be chiruheb laj Israel nak queßel chire li Mar Rojo. Queßcôeb saß li chaki chßochß Shur xcßabaß. Oxib cutan queßbêc saß li chaki chßochß ut mâ bar queßxtau li haß.
23Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe; seepärast pandi sellele nimeks Maara.
23Queßcuulac saß jun li naßajej bar queßxtau jun li haß. Li haß aßan incßaß naru rucßbal xban nak cßa. Xban nak cßa li haß quixcßabaßin li naßajej aßan Mara.
24Ja rahvas nurises Moosesega, öeldes: 'Mida me joome?'
24Eb laj Israel queßchal xjoskßileb ut queßoc chi cuechßînc chiru laj Moisés ut queßxye re: —¿Anakcuan cßaßru takucß? chanqueb.
25Aga tema hüüdis Issanda poole ja Issand näitas temale ühte puud; siis ta heitis selle vette ja vesi muutus magusaks. Seal andis Issand rahvale seaduse ja õiguse, ja seal ta katsus teda läbi.
25Ut laj Moisés quitijoc chiru li Kâcuaß Dios. Li Dios quixcßut jun tôn li cheß chiru laj Moisés. Laj Moisés quixcut li cheß aßan saß li haß ut quichâbiloß li haß. Sa chic rucßbal. Li Kâcuaß Dios quixqßue jun li chakßrab reheb ut quixyaleb saß lix pâbâleb.
26Ja ta ütles: 'Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija.'
26Quixye reheb: —Junelic têrabi li cuâtin. Têbânu li tîquilal chicuu. Lâex têpâb lin chakßrab. Cui têbânu chixjunil li texintakla cuiß, incßaß tinqßue li yajel saß êbên, li quinqßue saß xbêneb laj Egipto. Lâin li Kâcuaß Dios. Lâin li ninqßuirtesin êre, chan li Dios.Queßcuulac saß jun li naßajej Elim xcßabaß. Aran cuanqueb cablaju li yußam haß ut cuanqueb ajcuiß lajêb xcâcßâl li nînki cheß palmera. Ut aran quilajeßxyîb xmuhebâl chire eb li haß.
27Siis nad tulid Eelimisse; seal oli kaksteist veeallikat ja seitsekümmend palmipuud. Ja seal nad lõid leeri üles vee äärde.
27Queßcuulac saß jun li naßajej Elim xcßabaß. Aran cuanqueb cablaju li yußam haß ut cuanqueb ajcuiß lajêb xcâcßâl li nînki cheß palmera. Ut aran quilajeßxyîb xmuhebâl chire eb li haß.