¹Ja need on seadused, mis sa pead panema nende ette:

¹Aßan aßin li chakßrab li tento teßxbânu li tenamit:

²kui sa ostad sulaseks heebrealase, siis ta teenigu kuus aastat, aga seitsmendal saagu ta vabaks lunamaksuta.

²Cui teßxlokß junak xmôseb, cuakib chihab ajcuiß tâcßanjelak chiruheb. Saß li xcuuk chihab libre chic tâcanâk ut incßaß tento tixtoj li relic.

³Kui ta tuli üksinda, mingu ta ka üksinda; kui ta oli naisemees, mingu naine koos temaga.

³Cui xjunes tâoc riqßuineb, xjunes ajcuiß tâêlk. Ut cui cuan rixakil nak tâoc, tixcßam chirix li rixakil joßqueb ajcuiß li ralal xcßajol.

⁴Kui ta isand andis temale naise ja see sünnitas temale poegi või tütreid, siis naine ja lapsed jäävad isandale, aga tema mingu üksinda.

⁴Abanan cui lix patrón tâqßuehok rixakil ut cui cuan xcocßal riqßuin li ixk aßan, tento teßcanâk riqßuin lix patrón lix cocßal rochben li rixakil. Ut li cuînk tâxic xjunes.

⁵Aga kui sulane ütleb kindla meelega: Ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada,

⁵Cui ut li lokßbil môs naxye: “Lâin ninra lin patrón ut ninra li cuixakil joß eb ajcuiß lin cocßal. Incßaß nacuaj xic”,

⁶siis tema isand viigu ta Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti.

⁶li patrón tixcßam lix môs riqßuin laj rakol âtin. Aran teßxxakab li môs chiru li puerta malaj chiru li cheß li cuan chire li puerta. Ut tixhop lix xic riqßuin jun li chßîchß kßes rußuj. Aßan retalil nak tâcanâk chokß xmôs chi junaj cua.

⁷Kui keegi müüb oma tütre teenijaks, siis see ei tohi sulaste taoliselt ära minna.

⁷Ut cui ani tixcßayi lix rabin chokß lokßbil môs, li xkaßal aßan incßaß chic tâêlk libre joß nak nequeßel li môs cuînk.

⁸Kui ta ei meeldi oma isandale, kes tema on määranud enesele, siis lasku see teda lunastada; aga tal ei ole luba teda müüa võõrale rahvale, kui ta tema hülgab.

⁸Cui lix patrón incßaß naraj tixcßam chokß rixakil xban nak incßaß nacuulac chiru, tento tixqßue xlesêns re nak jalan tâlokßok re. Abanan incßaß naru tixcßayi reheb li jalaneb xtenamit.

⁹Aga kui ta määrab tema oma pojale, siis ta peab temale andma tütre õigused.

⁹Cui ut lix patrón tixsumub li xkaßal riqßuin li ralal, tento nak tixra li xkaßal joß nak naxra lix rabin.

¹⁰Kui ta võtab enesele veel teise naise, siis ei tohi esimesele vähendada toitu, katet ja abieluõigust.

¹⁰Ut cui li cuînk aßan tixcßam jalan chic ixk chokß rixakil, tento nak tixqßue rakß ut tixqßue xcua li rixakil li quixcßam xbên cua, ut tento ajcuiß nak tâcuânk riqßuin.

¹¹Aga kui ta tema suhtes ei täida neid kolme tingimust, siis ta võib maksuta ära minna, ilma lunarahata.

¹¹Cui li cuînk aßan incßaß tixbânu li oxib li naxye saß li chakßrab aßin, li ixk tâcanâk libre ut mâ jun centavo tixtoj.

¹²Kes teist inimest lööb, nõnda et see sureb, seda tuleb karistada surmaga!

¹²Li ani tixsacß ras rîtzßin, toj retal tixcamsi, tento nak tâcamsîk ajcuiß aßan.

¹³Aga kui ta teda ei ole varitsenud, vaid Jumal on lasknud ta tema kätte sattuda, siis ma määran sulle ühe paiga, kuhu ta võib põgeneda.

¹³Li ani naxcamsi junak chi incßaß yal naraj xchßôl, nacam ban xban nak joßcan naraj li Dios, li jun aßan naru tâcolekß. Abanan lâin tinyehok re bar cuan li tenamit tâxic cuiß xcolbal rib.

¹⁴Aga kui keegi on riivatu oma ligimese vastu, tappes tema kavalusega, siis sa pead tema võtma surmamiseks isegi mu altari eest!

¹⁴Cui cuan junak yô xjoskßil saß xbên li ras rîtzßin ut cui tixcamsi chi yal târaj xchßôl, li jun aßan tâsiqßuekß toj retal teßxtau. Usta cuan chak saß lin artal, teßrisi chak ut teßxcamsi.

¹⁵Kes lööb oma isa või ema, seda karistatagu surmaga!

¹⁵Li ani tixsacß xnaß xyucuaß, aßan tento tâcamsîk.

¹⁶Kes röövib inimese, kas ta selle müüb või see leitakse tema käest, seda karistatagu surmaga!

¹⁶Joßcan ajcuiß li ani târelkßa junak ras rîtzßin, usta ac xcßayi jalan aj e, malaj ut toj cuânk riqßuin, aßan tento ajcuiß tâcamsîk.

¹⁷Kes neab oma isa või ema, seda karistatagu surmaga!

¹⁷Ut li ani tixmajecua xnaß xyucuaß, aßan tento tâcamsîk.

¹⁸Kui mehed riidlevad ja üks lööb teist kivi või tööriistaga, nõnda et teine ei sure, vaid lamab asemel,

¹⁸Cui cuanqueb cuib li cuînk yôkeb chi pletic ut mâre li jun tixqßue chi pec li jun chic, malaj ut chi rukß, abanan incßaß tâcâmk li tâsaqßuekß, tâyajêrk ban xban li saqßuecß.

¹⁹siis on lööja süüta, kui teine tõuseb üles ja saab õues kepi najal käia; ometi peab ta temale tasuma viidetud aja eest ja hoolitsema, et ta saaks terveks.

¹⁹Cui tâcuaclîk ut tâbêk cuißchic, usta riqßuin xukß, tâcanâk libre li quisacßoc re. Abanan tento tixtoj lix banbal li quixsacß ut tixtoj ajcuiß jarub cutan incßaß xcßanjelac.

²⁰Kui keegi lööb kepiga oma sulast või teenijat, nõnda et ta tema käe all sureb, siis tuleb teda karistada.

²⁰Cui junak patrón tixsacß riqßuin cheß lix lokßbil môs cuînk malaj lix lokßbil môs ixk, ut tâcâmk saß rukß, tento nak li patrón tixtoj xmâc.

²¹Aga kui too jääb veel päevaks või paariks elama, siis ei tule teda karistada, sest too oli ju ostetud tema raha eest.

²¹Abanan cui toj yoßyôk jun malaj cuib cutan chic li môs, li patrón incßaß tâqßuehekß chixtojbal lix mâc xban nak xmôs ajcuiß li quixsacß.

²²Kui mehed taplevad ja tõukavad lapseootel naist, nõnda et see enneaegselt sünnitab, muud kahju aga ei teki, siis tuleb süüdlast rahaga karistada; nõnda nagu naise mees temalt nõuab, nõnda andku ta seda nurisünnituse pärast.

²²Cui cuanqueb cuib li cuînk yôkeb chi pletic ut teßxtochß junak yaj aj ixk, ut li ixk aßan tânumekß lix yajel xban nak quitochßeß, abanan incßaß tâcâmk li ixk, tento nak teßxtoj li joß nimal li tixpatzß li bêlomej rochben laj rakol âtin.

²³Aga kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,

²³Abanan cui li ixk tâcâmk, tento nak teßcamsîk ajcuiß li queßtochßoc re.

²⁴silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu,

²⁴Li ani târisi xnakß ru li ras rîtzßin, tâisîk ajcuiß li xnakß ru aßan. Ut li ani târisi ruch re li ras rîtzßin, tâisîk ajcuiß li ruch re aßan. Ut li ani târisi li rukß li ras rîtzßin, tâisîk ajcuiß li rukß aßan. Ut li ani târisi li rok li ras rîtzßin, tâisîk ajcuiß li rok aßan.

²⁵põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu.

²⁵Li ani tixcßat ras rîtzßin, tâcßatekß ajcuiß aßan. Ut li ani tixyocß ras rîtzßin, tâyoqßuekß ajcuiß aßan. Ut li ani tixsacß ras rîtzßin, tâsaqßuekß ajcuiß aßan.

²⁶Kui keegi lööb oma sulase või teenija silma ja rikub selle, siis ta peab tema silma pärast vabaks laskma.

²⁶Cui junak patrón tixsacß xnakß ru lix lokßbil môs cuînk malaj ut lix lokßbil môs ixk ut cui tixsach junak lix nakß ru li môs xban, tento nak li patrón târisi libre li môs aßan yal xban nak quixsach jun li xnakß ru.

²⁷Ja kui ta lööb oma sulasel või teenijal hamba välja, siis ta peab tema hamba pärast vabaks laskma.

²⁷Cui junak patrón tixsacß saß re lix lokßbil môs cuînk malaj ut lix lokßbil môs ixk, ut cui târisi junak li ruch re xban, tento nak li patrón târisi libre li môs aßan yal xban nak quirisi jun li ruch re.

²⁸Kui härg kaevleb surnuks mehe või naise, siis tuleb härg kividega surnuks visata ja tema liha ei tohi süüa, härja omanik aga on süüta.

²⁸Cui junak bôyx tixxekß junak cuînk malaj ut junak ixk ut xban aßan tâcâmk, li bôyx aßan tento tâcamsîk chi pec ut lix tibel incßaß tâtißekß. Laj êchal re libre tâcanâk.

²⁹Aga kui seesama härg oli varem kaevleja ja selle omanikku hoiatati juba ammu, ent tema ei takista seda ja härg tapab mehe või naise, siis visatagu härg kividega surnuks ja surmatagu ka ta omanik!

²⁹Abanan cui ac cßaynak chi xekßoc li bôyx ut ac quiyeheß resil re laj êchal re abanan incßaß naxbacß, cui li bôyx aßan naxcamsi junak cuînk malaj junak ixk, li bôyx tâcamsîk chi pec ut tâcamsîk ajcuiß laj êchal re.

³⁰Kui temale aga määratakse lunastushind, siis ta peab andma niipalju hinge lunaraha, kui temale määratakse.

³⁰Cui laj rakol âtin tixye nak naru tixtoj re nak incßaß tâcamsîk, tento nak tixtoj li joß nimal tâpatzßekß re, re xcolbal rix lix yußam.

³¹Kui see härg kaevleb poega või tütart, siis tuleb temaga talitada sellesama seaduse järgi.

³¹Ut joßcan ajcuiß tâuxmânk cui li bôyx naxxekß junak ralal malaj ut junak xrabin laj êchal re.

³²Kui härg kaevleb sulast või teenijat, siis tuleb nende isandale anda kolmkümmend hõbeseeklit, härg aga visatagu kividega surnuks!

³²Ut cui li bôyx tixxekß junak lokßbil môs cuînk malaj ut jun lokßbil môs ixk, tento nak laj êchal re li bôyx tixtoj lajêb xcaßcßâl chi tumin plata re lix patrón li môs li tâxekßekß. Ut li bôyx tâcamsîk chi pec.

³³Kui keegi jätab kaevu lahti või kaevab kaevu, aga ei kata seda, mille tõttu langeb sinna härg või eesel,

³³Li ani naxbec junak li jul ut incßaß naxtzßap, malaj ut naxcanab chi teto li ac becbil, ut cui junak li bûr malaj junak li bôyx tâtßanekß chi saß,

³⁴siis peab kaevu omanik andma hüvituse; ta tasugu looma omanikule rahas, aga korjus jäägu temale.

³⁴tento nak laj êchal re li jul tâtojok re li xul li xtßaneß saß jul. Ut li xul camenak tâcanâk chokß re.

³⁵Kui kellegi härg kaevleb surnuks teise mehe härja, siis tuleb elus härg müüa ja raha pooleks jagada; ka surnud härg tuleb poolitada.

³⁵Cui junak bôyx tixxekß xbôyx jalan chic ut tixcamsi, tento nak tâcßayîk li bôyx li xxekßoc ut teßxjach saß xyi lix tzßak. Ut teßxjach ajcuiß saß xyi li bôyx li quicamsîc.Abanan cui nanauman nak ac cßaynak chi xekßoc li bôyx ut laj êchal re incßaß naxbacß, tento nak laj êchal re tixqßue junak rêkaj yoßyo ut li bôyx camenak tâcanâk chokß re.

³⁶Aga kui on teada, et see härg oli juba varem kaevleja ja selle omanik ei ole seda takistanud, siis ta peab selle täiesti asendama: härg härja vastu; aga korjus jäägu temale.

³⁶Abanan cui nanauman nak ac cßaynak chi xekßoc li bôyx ut laj êchal re incßaß naxbacß, tento nak laj êchal re tixqßue junak rêkaj yoßyo ut li bôyx camenak tâcanâk chokß re.

³⁷Kui keegi varastab härja või lamba ja tapab või müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu!