¹Kui varas tabatakse sissemurdmiselt ja lüüakse surnuks, siis tapjal ei ole veresüüd.

¹Cui ani târelkßa junak bôyx malaj ut junak carner, ut tixcamsi malaj ut tixcßayi, aßan tento nak tixqßue ôb chi bôyx chokß rêkaj li jun li xrelkßa malaj ut tixqßue câhib chi carner chokß rêkaj li jun li xrelkßa.

²Aga kui päike oli juba tõusnud, siis on tapjal veresüü. Varas peab tasuma kõik; kui tal midagi ei ole, võib teda ennast müüa varguse pärast.

²Cui laj êlkß tâtaßekß chiru kßojyîn nak yôk chi elkßac, ut cui saß li hônal aßan tâcamsîk, li ani tâcamsînk re, tâcanâk chi mâcßaß xmâc.

³Kui varastatu, olgu härg või eesel või lammas leitakse tema käest elusana, siis ta peab tasuma kahekordselt.

³Abanan cui ac xcutanoß nak tâtaßekß laj êlkß ut tâcamsîk, li ani tâcamsînk re tento nak tixtoj xmâc. Cui laj êlkß incßaß nacamsîc, tento nak tixqßue rêkaj li joß qßuial ac xrelkßa. Abanan cui laj êlkß mâcßaß xtumin, tento nak tâcßayîk aßan re xtojbal li joß qßuial ac xrelkßa.

⁴Kui keegi söödab ära põllu või viinamäe, laseb karja lahti ja söödab teise põllul, siis ta peab asemele andma parimat oma põllult ja viinamäelt.

⁴Ut cui teßxtau li xul chi yoßyo riqßuin, li ac xrelkßa usta bôyx, malaj ut bûr, malaj ut carner, tento tixqßue rêkaj cuib sut xqßuial chiru li ac xrelkßa.

⁵Kui tuli pääseb lahti ja hakkab kibuvitste külge ning põletab ära nabrad või lõikamata vilja või põllu, siis süütaja peab põlenu eest täielikult tasuma.

⁵Cui ani tixcanab lix quetômk chi xic chi cuaßac yalak bar, ut cui lix quetômk tixsach chak li acuîmk jalan aj e, tento nak laj êchal re li quetômk tixqßue rêkaj riqßuin li racuîmk aßan, li kßaxal châbil.

⁶Kui keegi teisele annab hoiule raha või riistu ja need varastatakse selle kojast, siis peab varas, kui ta leitakse, tasuma kahekordselt.

⁶Cui junak yô chi cßatoc ut saß xcßatbal li qßuix naxhel rib li xam ut naxtau li acuîmk jalan aj e li ac sicßbil malaj chixjunil li aubil aran, li ani tâqßuehok re li xam tento tixtoj re laj êchal re li acuîmk li joß qßuial xcßat.

⁷Aga kui varast ei tabata, viidagu koja omanik Jumala ette: kas ta ise ei ole pannud oma kätt ligimese vara külge?

⁷Cui ani tixqßue tumin malaj li cßaßak chic re ru terto xtzßak chi xoquecß riqßuin junak li ras rîtzßin ut li ani tâxocok re tâelkßâk chiru saß li rochoch, cui teßxtau laj êlkß, tento tixtoj cuib sut xqßuial chiru li ac xrelkßa.

⁸Kõigis süütegudes härja, eesli, lamba, riiete ja kõigi kadunud asjade pärast, mida keegi ütleb enese oma olevat, tuleb mõlema asi viia Jumala ette: kelle Jumal süüdi mõistab, see peab teisele tasuma kahekordselt.

⁸Abanan cui incßaß teßxtau laj êlkß tento nak tâcßamekß riqßuin laj rakol âtin laj êchal cab re nak aran tâtzßilekß âtin chirix re rilbal ma aßan li qui-elkßan re malaj incßaß.

⁹Kui keegi teisele annab hoiule eesli või härja või lamba või mõne muu looma ja see sureb või saab vigastada või viiakse ära kellegi nägemata,

⁹Riqßuin chixjunil li chßaßajquilal joßcaßin, usta chirix bôyx, malaj bûr, malaj carner, malaj tßicr, malaj chirix cßaßak chic re ru qui-elkßâc, cui junak tixye: “aßin cue lâin”, tento nak teßxic xcaßbichaleb riqßuin laj rakol âtin re nak tâtzßilekß âtin chirixeb. Ut laj rakol âtin tixye ani cuan xmâc. Li ani cuan xmâc, aßan tâtojok re li jun chic cuib sut xqßuial li quisach.

¹⁰siis peab nende mõlema vahel toimuma vanne Issanda ees: kas ta pole pannud oma kätt teise omandi külge? Omanik peab vandega leppima ja teine ärgu tasugu.

¹⁰Cui ani tixqßue junak xbûr malaj xbôyx, malaj xcarner, malaj cßaßak chic re ru chi xulil, chi xoquecß riqßuin junak li ras rîtzßin, ut cui tâcâmk malaj ut tâyoqßuekß malaj ut tâelkßâk chiru chi mâ ani tâilok re,

¹¹Kui see aga tõepoolest on temalt varastatud, siis ta peab omanikule tasuma.

¹¹tento nak li jun li quicanabâc cuiß li xul tixye li juramento saß incßabaß lâin li Kâcuaß Dios chiru laj êchal re nak aßan incßaß xcheß. Ut tento nak tâcßojlâk xchßôl laj êchal re lix xul riqßuin li âtin aßan. Ut li jun chic incßaß tâtojok.

¹²Kui see aga tõepoolest on maha murtud, siis ta toogu see tõendiks; mahamurtut ta ei tarvitse tasuda.

¹²Abanan cui tâelkßâk li xul chiru xban nak incßaß yôk chirilbal chi us, tento nak tixtoj re laj êchal re.

¹³Kui keegi teiselt laenab looma ja see saab vigastada või sureb, ilma et omanik juures oleks, siis ta peab selle eest temale tasuma.

¹³Ut cui li xul tâtißekß xban junak joskß aj xul, tento nak tixcßam lix bakel re nak laj êchal re tixpâb nak xul quitißoc re. Ut incßaß tento nak tixtoj re laj êchal re.

¹⁴Aga kui omanik juures oli, siis tal ei ole vaja tasuda; kui see oli renditud, siis asendab selle rendihind.

¹⁴Cui ani tixtoßoni junak li xul ut mâre tâcâmk malaj ut tâtochßekß chiru chi mâ anihak laj êchal re, tento nak tixtoj chiru laj êchal re li xul li xtoßoni.

¹⁵Kui keegi võrgutab neitsi, kes ei ole kihlatud, ja magab temaga, siis ta peab mõrsjahinna eest tema enesele naiseks võtma.

¹⁵Abanan cui cuânk laj êchal re nak tâcâmk li xul, li xtoßonin re incßaß tento tixtoj. Ut cui ac tojbil li xtoßoninquil, caßaj cuiß aßan tixcßul laj êchal re.

¹⁶Aga kui selle isa keeldub teda temale andmast, siis mees vaagigu raha, nagu on mõrsjahind neitsi eest.

¹⁶Cui junak cuînk tixbatzßune junak xkaßal mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk, li cuînk aßan tento tixqßue re lix naß xyucuaß li xkaßal li joß qßuial tento tixqßue ut tâsumlâk riqßuin li xkaßal aßan.

¹⁷Sa ei tohi nõida ellu jätta!

¹⁷Ut cui li yucuaßbej incßaß târaj xqßuebal li xkaßal re, tento ajcuiß nak li cuînk tixtoj li joß qßuial natojman chirixeb li xkaßal li toj mâjiß cuanjenakeb riqßuin cuînk.

¹⁸Igaühte, kes ühtib loomaga, tuleb karistada surmaga!

¹⁸Incßaß tâcanabâk chi yoßyo li ani natûlac.

¹⁹Kes ohverdab jumalatele ja mitte üksnes Issandale, see tuleb hukata!

¹⁹Li ani tixchßic rib riqßuin xul, tento tâcamsîk.

²⁰Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!

²⁰Li ani tâmayejak chiruheb li jalanil dios, ut cui incßaß tixqßue lix mayej re li tzßakal Dios, aßan tento tâcamsîk.

²¹Te ei tohi halvasti kohelda ühtegi lesknaist ega vaeslast!

²¹Mêbalakßiheb li jalaneb xtenamit chi moco têbânu raylal reheb, xban nak jalan ajcuiß êtenamit lâex nak quexcuan chak saß li tenamit Egipto.

²²Kui sa neid halvasti kohtled, nii et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu,

²²Mêrahobtesiheb li xmâlcaßan chi moco li mâcßaß xnaß xyucuaßeb.

²³mu viha süttib põlema ja ma tapan teid mõõgaga, nõnda et teie naised jäävad leskedeks ja lapsed orbudeks.

²³Cui lâex têrahobtesiheb, lâin tincuabi nak teßxtzßâma xtenkßanquileb cue.

²⁴Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene, siis ära ole tema suhtes liigkasuvõtja: te ei tohi temalt kasu võtta!

²⁴Ut lâin tinjoskßokß saß êbên ut texinqßue chi camsîc riqßuin chßîchß. Lê cocßal teßcanâk chi mâcßaß chic xyucuaßeb ut lê rixakil xmâlcaßan chic teßcanâk.

²⁵Kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üleriide, siis sa pead selle temale tagasi andma, enne kui päike loojub,

²⁵Cui têqßue tumin chi toß re junak li nebaß li cuanqueb saß êyânk, incßaß têbânu joß nequeßxbânu li nequeßtoßonin tumin. Incßaß têpatzß ral li tumin li têtoßoni.

²⁶sest see ta üleriie on tema ihu ainsaks katteks. Millega ta muidu magaks? Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen halastaja.

²⁶Cui têcßul chi prenda li tßicr li naxtzßap cuiß rib lê ras êrîtzßin, tento têkßaxtesi cuißchic re lix tßicr nak tâecuûk,

²⁷Sa ei tohi needa Jumalat ja sajatada oma rahva vürsti!

²⁷xban nak caßaj cuiß aßan li tßicr li naxtzßap cuiß rib. ¿Chanru nak tixtzßap rib nak tâoc chi cuârc chi mâcßaß lix tßicr? Nak tixtzßâma xtenkßanquil cue, lâin tincuabi xban nak lâin nin-uxtânan u.

²⁸Oma külluse ja ülevooluga ära viivita! Sa pead esmasündinu oma poegadest minule andma!

²⁸Mêhob li nequeßrakoc âtin saß êbên chi moco chetzßektâna li nataklan saß lê tenamit.

²⁹Nõndasamuti tee oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinutega: seitse päeva olgu ta oma ema juures, kaheksandal päeval pead ta minule andma.

²⁹Rajlal têmayeja cue li xbên u lê racuîmk joß ajcuiß li xyaßal li ru lê uvas. Ut têkßaxtesi ajcuiß cue li xbên lê ralal.

³⁰Ja te peate olema minule pühitsetud inimesed: väljal mahamurtu liha te ei tohi süüa, visake see koertele!

³⁰Joßcan ajcuiß têbânu riqßuin li xbên ral lê cuacax ut riqßuin li xbên ral lê carner. Cuukub cutan teßcuânk riqßuin lix naß ut saß lix cuakxak cutan têkßaxtesi cue lâin.Lâex lin tenamit. Joßcan nak chexcuânk saß santilal ut mêtiu xtibel li xul li nacamsîc xbaneb li joskß aj xul li cuanqueb saß qßuicheß. Qßuehomak ban chixtiuheb li tzßiß.

³¹Lâex lin tenamit. Joßcan nak chexcuânk saß santilal ut mêtiu xtibel li xul li nacamsîc xbaneb li joskß aj xul li cuanqueb saß qßuicheß. Qßuehomak ban chixtiuheb li tzßiß.