¹Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: 'Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!'

¹Eb li cristian queßxqßue retal nak laj Moisés quibay chak chi sukßîc saß li tzûl. Queßxchßutub rib chiru laj Aarón ut queßxye re: —Tâyîb kadios re teßcßamok be chiku. Incßaß nakanau cßaßru xcßul chak laj Moisés, li qui-isin chak ke saß li tenamit Egipto, chanqueb.

²Siis Aaron ütles neile: 'Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!'

²Ut laj Aarón quixye reheb: —Isihomakeb lix caßxic oro lê rixakil, lê ralal joß eb ajcuiß lê rabin ut cßamomak chak cue arin, chan.

³Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi need Aaronile.

³Ut chixjunileb li cristian queßrisiheb lix caßxic oro ut queßxcßam riqßuin laj Aarón.

⁴Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõikeriistaga ja valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: 'See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja!'

⁴Laj Aarón quilajxcßul li oro li joß qßuial queßxcßam riqßuin. Quixhaßobresi li oro ut quixyîb jun chßina cuacax chiru. Riqßuin chßîchß quixtîcobresi ru. Eb li cristian queßxye: —Aßin li kadios, lâo aj Israel. Aßan li qui-isin chak ke saß li tenamit Egipto, chanqueb.

⁵Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron hüüdis ning ütles: 'Homme on Issanda püha!'

⁵Nak quirabi aßin, laj Aarón quixyîb jun li artal chiru li cuacax oro ut quixye: —Cuulaj toninkßeîk saß xcßabaß li Kâcuaß Dios, chan.

⁶Järgmisel päeval tõusid nad vara ning ohverdasid põletusohvreid ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.

⁶Joß cuulajak chic queßcuulac ekßela ut queßmayejac ut queßxqßue ajcuiß lix cßatbil mayej. Ut eb li tenamit queßcuaßac ut queßucßac ut quilajeßxbânu li moco uxc ta naraj.

⁷Siis Issand rääkis Moosesega: 'Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!

⁷Ut li Dios quixye re laj Moisés: —Ayu, cuben. Tatxic riqßuineb li cristian. Cßajoß xyibal ru yôqueb lâ tenamit li xacuisiheb chak saß li tenamit Egipto.

⁸Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja.'

⁸Saß junpât queßxkßet li cuâtin. Ut queßxyîb jun cuacax oro chokß xdioseb. Yôqueb chi mayejac chiru ut yôqueb chixlokßoninquil. Yôqueb chixyebal, “Li cuacax aßin, aßan li kadios, lâo aj Israel. Li dios aßin, aßan li qui-isin chak ke saß li tenamit Egipto”, chanqueb.

⁹Ja Issand ütles Moosesele: 'Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.

⁹Ut li Kâcuaß Dios quixye ajcuiß re laj Moisés: —Lâin xinqßue retal nak li cristian aßin kßaxal cauheb xchßôl. Incßaß nequeßabin chicuu.

¹⁰Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks.'

¹⁰Canabin chixbânunquil li tincuaj. Xchal injoskßil xbaneb. Tinsach ruheb chi jun aj cua. Ut lâat, at Moisés, eb chic lâ cualal âcßajol teßqßuiânk ut teßtâmk. Ut eb aßan chic li sicßbilakeb ru inban, chan li Dios.

¹¹Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: 'Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?

¹¹Laj Moisés quixtzßâma chiru li Kâcuaß Dios ut quixye re: —At Kâcuaß Dios, ¿cßaßut nak mas xchal lâ joskßil saß xbêneb lâ tenamit? Riqßuin lix nimal âcuanquilal xacuisiheb chak saß li tenamit Egipto.

¹²Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!

¹²¿Cßaßut nak tâqßue âcuib chi hobecß xbaneb laj Egipto? Eb aßan teßxye, “¿Cßaßut nak li Dios xrisiheb arin ut xcßameb saß li chaki chßochß yal re tixcamsiheb saß li tzûl? Quixsacheb chi junaj cua”, chaßkeb. Mâqßue âjoskßil. Jal lâ cßaßux. Mâsach ruheb lâ tenamit.

¹³Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks.'

¹³Julticak âcue laj Abraham ut laj Isaac ut laj Jacob. Eb aßan aj cßanjeleb châcuu ut lâat xayechißi chi anchal âchßôl reheb. Xaye reheb nak tâqßue chi qßuiânc ut chi nabalocß li ralal xcßajoleb joß xqßuialeb li chahim saß choxa. Ut xayechißi jun châbil naßajej reheb aßan chi junelic ut reheb ajcuiß li ralal xcßajol, chan laj Moisés.

¹⁴Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.

¹⁴Ut li Kâcuaß Dios quixjal xcßaßux ut incßaß quixsacheb lix tenamit.

¹⁵Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.

¹⁵Laj Moisés quicube chak saß li tzûl. Quixcßam saß rukß li cuib chi perpôquil pec li tzßîbanbil cuiß li lajêb chi chakßrab. Tzßîbanbil li chakßrab chiru li perpôquil pec saß xcaß pacßalil.

¹⁶Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.

¹⁶Eb li perpôquil pec aßin xbânuhom li Dios. Li âtin tzßîbanbil chiru li perpôquil pec, aß li Dios quitzßîban re.

¹⁷Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: 'Leeris on sõjakisa!'

¹⁷Laj Josué quirabi li chokînc nak eb li tenamit yôqueb chixjapbaleb re. Quixye re laj Moisés: —¿Cßaßru yôqueb li tenamit? Cßajoß nak yôqueb chi chokînc. Chanchan pletic yôqueb, chan.

¹⁸Aga tema vastas: 'Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält.'

¹⁸Laj Moisés quixye re: —Incßaß. Li chokînc nacuabi lâin mâcuaß xyâb pletic. Lâin nacuabi nak bichânc yôqueb, chan.

¹⁹Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalamil.

¹⁹Laj Moisés quijiloc chi xcßatk lix muhebâleb. Quiril li cuacax oro ut quiril nak yôqueb chi xajoc chiru. Cßajoß nak quichal xjoskßil. Ut xban xjoskßil quixcut chi chßochß li cuib chi perpôquil pec li cuan saß rukß ut aran queßjoreß saß xtôn li tzûl.

²⁰Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.

²⁰Laj Moisés quixchap li cuacax oro li queßxyîb ut quixcßat saß xam. Chirix aßan quixqueß ut quixqßue lix poksil saß li haß ut saß puêrs quixqßue chi ruqßueb.

²¹Ja Mooses ütles Aaronile: 'Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?'

²¹Ut laj Moisés quixye re laj Aarón: —¿Cßaßru xeßxbânu âcue nak xaqßueheb chi mâcobc li tenamit aßin?—

²²Aaron vastas: 'Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.

²²Laj Aarón quixye: —Kâcuaß Moisés, matjoskßoß cuiqßuin. Lâat ac nacanau chanruheb li tenamit aßin. Nacanau nak teßraj xbânunquil li incßaß us.

²³Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!

²³Eb aßan queßxye cue, “Yîb kadios re tâcßamok be chiku. Incßaß nakanau cßaßru xcßul chak laj Moisés, li qui-isin chak ke saß li tenamit Egipto”, chanqueb.

²⁴Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.'

²⁴Lâin xinye reheb nak ani cuan oro riqßuin xcßamak chak, chanquin reheb. Ut eb aßan xeßxcßam chak ut lâin caßaj cuiß xincut li oro saß xam ut aran xyâloß li cuacax oro aßin, chan.

²⁵Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele,

²⁵Laj Moisés quiril nak eb li cristian incßaß chic nequeßxcßoxla li Dios. Quiril nak cßajoß xyibal ru yôqueb chixbânunquil xban nak laj Aarón incßaß xqßue xnaßlebeb ut queßxcßut xxutâneb chiruheb li xicß queßiloc reheb.

²⁶siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: 'Kes on Issanda poolt, tulgu minu juurde!' Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad.

²⁶Tojoßnak laj Moisés quixakli saß li oquebâl bar cuan cuiß lix muhebâleb. Quixye reheb: —Li ani naxpâb li Kâcuaß Dios, châlkeb cuiqßuin, chan. Ut chixjunileb li ralal xcßajol laj Leví queßxchßutub rib chiru laj Moisés.

²⁷Ja ta ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!'

²⁷Ut laj Moisés quixye reheb: —Joßcaßin xye li Kâcuaß Dios reheb laj Israel. “Chapomak lê chßîchß ut têsuti lix muhebâleb. Chixjunileb li incßaß niquineßxpâb têcamsi. Usta êras, usta êrîtzßin, usta êrechßalal, usta êrech cabal, tâcamsîk,” chan.

²⁸Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes rahva seast ligi kolm tuhat meest.

²⁸Eb laj Leví queßxbânu li cßaßru quixye laj Moisés. Ut oxib mil chi cristian queßxcamsi saß li cutan aßan.

²⁹Ja Mooses ütles: 'Nad täitsid täna oma käed Issandale, sest igaüks oli oma poja ja venna vastu, selleks et teile täna õnnistus antaks!'

²⁹Laj Moisés quixye reheb laj Leví: —Saß li cutan aßin xakabanbilex chi cßanjelac chiru li Kâcuaß Dios chokß aj tij. Li Dios texrosobtesi saß li cutan aßin xban nak xebânu li cßaßru quixye. Xecamsi li queßkßetoc re li râtin li Dios usta êras, usta êrîtzßin, usta lê ralal êcßajol, chan.

³⁰Ja järgmisel päeval ütles Mooses rahvale: 'Te olete teinud väga suurt pattu. Aga ma lähen nüüd üles Issanda juurde, vahest saan lepitada teie patu.'

³⁰Joß cuulajak chic laj Moisés quixye reheb li tenamit: —Lâex xexmâcob. Anakcuan tintakekß saß li tzûl bar cuan cuiß li Kâcuaß Dios. Tintzßâma chak êcuybal chiru li Dios ut mâre tâcuyekß êmâc, chan.

³¹Ja Mooses läks jälle Issanda juurde ning ütles: 'Oh häda! See rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad.

³¹Tojoßnak laj Moisés quisukßi cuißchic riqßuin li Dios ut quixye re: —Eb li tenamit aßin nimla mâc queßxbânu. Queßxyîb lix dioseb oro.

³²Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!'

³²Ut anakcuan tintzßâma châcuu, bânu usilal, chacuy lix mâqueb. Cui incßaß naru tâcuy lix mâqueb, bânu usilal tâcuisi lin cßabaß saß lâ hu li tzßîbanbil cuiß xcßabaßeb li tîqueb xchßôl, chan.

³³Aga Issand vastas Moosesele: 'Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust.

³³Ut li Dios quixye re laj Moisés: —Incßaß. Li ani xeßmâcob chicuu, aßan li tincuisi xcßabaß saß lin hu.

³⁴Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel. Oma karistuspäeval ma karistan neid nende patu pärast.'

³⁴Ayu. Cuben ut tatcßamok be chiruheb li tenamit. Texxic saß li naßajej xinye âcue. Ut lin ángel tâcßamok be châcuu. Aban nak tâcuulak xkßehil tinrakok âtin saß xbêneb, aran teßxtoj lix mâqueb, chan li Dios.Ut li Kâcuaß Dios quixtakla jun raylal saß xbêneb li tenamit xban nak queßxqßue chi yîbâc li cuacax oro xban laj Aarón.

³⁵Ja Issand lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika, mille Aaron valmistas.

³⁵Ut li Kâcuaß Dios quixtakla jun raylal saß xbêneb li tenamit xban nak queßxqßue chi yîbâc li cuacax oro xban laj Aarón.