¹Ja Issand ütles Moosesele: 'Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle!

¹Li Dios quixye re laj Moisés: —Ayukex, cßameb li tenamit li xacuisiheb chak aran Egipto. Texxic saß li naßajej li xinyechißi reheb laj Abraham, laj Isaac, joß ajcuiß laj Jacob nak xinye reheb, “Tinsi li naßajej aßin reheb lê ralal êcßajol.”

²Ma läkitan sinu eel ingli ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased,

²Ut lâin tintakla li ángel châcuu. Ut saß li naßajej aßan tincuisiheb laj cananeo, laj amorreo, laj heteo, laj ferezeo, laj heveo joß eb ajcuiß laj jebuseo.

³et sa jõuaksid maale, mis piima ja mett voolab, sest mina ise ei lähe koos sinuga, et sind mitte hävitada teel, kuna sa oled kangekaelne rahvas.'

³Texxic saß li châbil naßajej li cuan cuiß li sahil echej. Lâin incßaß texcuochbeni saß li be. Naru texinsach chi junaj cua xban nak kßaxal cau êchßôl, chan li Dios.

⁴Kui rahvas kuulis seda kurja kõnet, siis nad leinasid ja ükski ei pannud enesele ehteid ümber.

⁴Nak queßrabi nak li Dios quiâtinac riqßuin cacuil âtin, queßrahoß xchßôleb li tenamit. Ut incßaß chic queßrocsi lix sahob ru li rakßeb.

⁵Ja Issand ütles Moosesele: 'Ütle Iisraeli lastele: Te olete kangekaelne rahvas. Kui ma läheksin ühe silmapilgugi koos sinuga, peaksin sinu hävitama. Võta nüüd ära oma ehted, siis ma mõtlen, mis ma sinuga teen!'

⁵Ac xyehom li Dios re laj Moisés nak tixye li âtin aßin reheb li tenamit. —Ye reheb laj Israel, chan, nak kßaxal cauheb xchßôl. Cui tincuochbeniheb junpâtak naru tinsacheb chi junaj cua. Incßaß chic teßrocsi lix sahob ru li rakßeb re nak tinnau ma yôqueb chinpâbanquil, chan li Dios.

⁶Ja Iisraeli lapsed rebisidki endilt ehted Hoorebi mäe juurest lahkumisel.

⁶Xban aßan nak eb laj Israel queßrisi lix sahob ru li rakßeb nak cuanqueb saß li tzûl Horeb xcßabaß ut incßaß chic queßrocsi.

⁷Mooses aga võttis telgi ja püstitas selle väljapoole leeri, leerist kaugemale, ja nimetas selle kogudusetelgiks; ja igaüks, kes otsis Issandat, läks kogudusetelgi juurde, mis oli väljaspool leeri.

⁷Tabernáculo xcßabaß li muhebâl li nequeßxchßutub cuiß ribeb chixlokßoninquil li Dios. Li bar nocoxeßhilânk cuiß laj Israel, laj Moisés naxqßue li tabernáculo chire li naßajej cuanqueb cuiß lix muhebâleb li cristian. Nak junak naraj xlokßoninquil li Dios, naxic saß li tabernáculo.

⁸Iga kord, kui Mooses läks välja telgi juurde, tõusis kogu rahvas püsti ja igamees seisis oma telgi uksel ning vaatas Moosesele järele, kuni ta oli läinud telki.

⁸Yalak jokße naxic laj Moisés saß li tabernáculo, chixjunileb li cristian nequeßxakli saß li oquebâl re lix muhebâleb ut aran nequeßoybenin toj nequeßril nak laj Moisés na-oc saß li tabernáculo.

⁹Ja iga kord, kui Mooses oli läinud telki, laskus pilvesammas alla ning seisis telgi ukse kohal; ja ta kõneles Moosesega.

⁹Nak laj Moisés na-oc saß li tabernáculo, li chok nacube ut nacana saß li oquebâl. Ut li Dios naâtinac riqßuin laj Moisés.

¹⁰Ja kui kogu rahvas nägi pilvesammast seisvat telgi ukse kohal, siis kogu rahvas tõusis üles ja nad kummardasid igaüks oma telgi uksel.

¹⁰Nak eb li cristian nequeßril li chok saß li oquebâl re li tabernáculo, nequeßxlokßoni li Dios chire li oquebâl re lix muhebâleb.

¹¹Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga. Siis Mooses tuli tagasi leeri, aga tema teener Joosua, Nuuni poeg, noor mees, ei lahkunud telgist.

¹¹Ut naâtinac li Dios riqßuin laj Moisés joß nak nequeßâtinac cuib li ramîgueb rib. Nak nasukßi laj Moisés saß xmuhebâl, laj Josué laj cßanjel chiru, nacana saß li tabernáculo. Li sâj cuînk aßin, aßan li ralal laj Nun.

¹²Ja Mooses ütles Issandale: 'Vaata, sa ütled mulle: Vii see rahvas sinna! Aga sa ei ole mulle teada andnud, keda sa koos minuga läkitad. Ometi oled sa ise öelnud: Ma tunnen sind nimepidi ja sa oled ka armu leidnud minu silmis.

¹²Laj Moisés quixye re li Dios: —Lâat xaye cue nak tincßamok be chiruheb li cristian, aban incßaß xaye cue ani tâochbenînk cue. Ut xaye cue nak sicßbil cuu âban. Xaye ajcuiß cue nak xincßam cuib saß usilal châcuu.

¹³Aga kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis, sest vaata, see rahvas on sinu rahvas.'

¹³Cui lâin xincßam cuib saß usilal châcuu, bânu usilal ye cue chi tzßakal li cßaßru tâcuaj lâat re nak tinnau chi tzßakal cßaßru tâcuaj ut tincßam cuib saß usilal châcuu. Bânu usilal julticak ajcuiß âcue nak âcue li tenamit aßin, chan.

¹⁴Ta vastas: 'Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.'

¹⁴Ut li Dios quixye re laj Moisés: —Lâin cuânkin âcuiqßuin ut riqßuin aßan chacßojob âchßôl, chan.

¹⁵Siis Mooses ütles temale: 'Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!

¹⁵Ut laj Moisés quixye re: —Cui incßaß tatcuânk kiqßuin, moâcuisi saß li naßajej aßin.

¹⁶Sest millest muidu tuntakse, et oleme armu leidnud sinu silmis, mina ja su rahvas, kui sellest, et sina käid koos meiega, nõnda et meie, mina ja su rahvas, erineme kogu rahvast, kes maa peal on?'

¹⁶Cui incßaß tatcuânk kiqßuin, ¿chanru nak tâcßutûnk chiruheb li jalan xtenamiteb nak lâo xkacßam kib saß usilal âcuiqßuin? Cui lâat tatcuânk kiqßuin, chixjunileb li tenamit saß ruchichßochß teßxnau nak lâo sicßbil ku âban, chan laj Moisés.

¹⁷Ja Issand vastas Moosesele: 'Mina teengi nõnda, nagu oled soovinud, sest sa oled armu leidnud minu silmis ja ma tunnen sind nimepidi.'

¹⁷Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj Moisés: —Lâin tinbânu li cßaßru xatzßâma chicuu xban nak lâat xacßam âcuib saß usilal cuiqßuin ut lâat sicßbil âcuu inban, chan.

¹⁸Aga Mooses ütles: 'Näita siis mulle oma auhiilgust!'

¹⁸Laj Moisés quixye cuißchic re: —Tintzßâma châcuu nak tâcßut chicuu lix nimal âlokßal, chan.

¹⁹Ja tema vastas: 'Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.'

¹⁹Li Dios quixye: —Lâin tincßut châcuu chixjunil li cuusilal ut tinye lin cßabaß âcue. Lâin li nimajcual Dios. Tincuil xtokßobâleb ru li ani li tincuaj ut tincuuxtânaheb ajcuiß ru li ani tincuaj.

²⁰Ja ta ütles veel: 'Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!'

²⁰Incßaß naru tâcuil cuu. Li ani tâilok cuu tâcâmk, chan li Dios.

²¹Siis ütles Issand: 'Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!

²¹Li Dios quixye ajcuiß re laj Moisés: —Tatxaklîk saß xbên li pec nachß cuanquin cuiß.

²²Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.

²²Ut lâin tatinqßue saß jun li chßina ochoch pec aran. Tatintzßap riqßuin cuukß ut aran tatincol nak yô chi numecß inlokßal.Nak ac xinnumeß, tincuisi li cuukß ut li cuix tâcuil. Aban li cuu incßaß tâcuil, chan li Dios.

²³Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu palet ei tohi keegi näha!'

²³Nak ac xinnumeß, tincuisi li cuukß ut li cuix tâcuil. Aban li cuu incßaß tâcuil, chan li Dios.