¹Ja Mooses vastas ning ütles: 'Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?'

¹Tojoßnak laj Moisés quichakßoc ut quixye: —Eb laj Israel incßaß tineßxpâb ut incßaß teßraj rabinquil li cßaßru tinye. Eb aßan teßxye cue, “Li Kâcuaß Dios incßaß xcßutbesi rib châcuu,” chaßkeb.—

²Siis Issand küsis: 'Mis see on, mis sul käes on?' Ta vastas: 'Kepp.'

²Li Dios quixye re: —¿Cßaßru li cuan saß âcuukß? chan. —Jun li xukß, chan laj Moisés.

³Ja tema ütles: 'Viska see maha!' Ta viskas selle maha ja see muutus maoks. Ja Mooses põgenes selle eest.

³Li Kâcuaß Dios quixye: —Cut chiru chßochß.— Nak quixcut lix xukß chiru chßochß quisukßi chokß cßantiß. Nak quiril li cßantiß laj Moisés quiêlelic chiru.

⁴Ja Issand ütles Moosesele: 'Siruta oma käsi ja haara temal sabast,' - ja ta sirutas oma käe ning võttis temast kinni, ja see muutus ta pihus kepiks -

⁴Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixye cuißchic re laj Moisés: —Chap chi xye li cßantiß, chan. Ut laj Moisés quixchap li cßantiß. Ut saß li rukß quisukßi cuißchic chokß xukß.

⁵'et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Issand, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!'

⁵Ut li Dios quixye re: —Bânu chi joßcan chiruheb laj Israel re nak eb aßan teßxpâb nak lâin lix Dios lix xeßtônil yucuaßeb laj Abraham, laj Isaac ut laj Jacob. Lâin xincßutbesi cuib châcuu.—

⁶Ja Issand ütles temale veel: 'Pane oma käsi põue!' Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu lumi.

⁶Li Kâcuaß Dios quixye cuißchic re: —Chßic lâ cuukß rubel lâ tel.— Laj Moisés quixchßic li rukß rubel lix tel ut nak quiril chic saklep chic li rukß. Sak sak chi us li rukß.

⁷Ja ta ütles: 'Pane oma käsi tagasi põue!' Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu.

⁷Li Kâcuaß Dios quixye: —Chßic cuißchic lâ cuukß rubel lâ tel.— Laj Moisés quixchßic cuißchic li rukß rubel lix tel. Nak quirisi li rukß ac xqßuira.

⁸'Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo põhjal, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit.

⁸Ut li Dios quixye re: —Cui li tenamit incßaß tateßxpâb ut cui incßaß teßraj teßril li tâbânu xbên cua riqßuin lâ xukß, mâre teßxpâb nak tâbânu xcaß sut riqßuin lâ cuukß.

⁹Ja kui nad ka neid kahte imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale! Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks.'

⁹Cui incßaß teßxpâb li cuib chi naßleb aßin ut incßaß teßraj teßrabi lâ cuâtin, tâchap caßchßinak li haß li cuan saß li nimaß ut tâhoy saß chßochß. Li haß aßan tâsukßîk chokß quicß chiru chßochß, chan li Kâcuaß Dios.

¹⁰Aga Mooses ütles Issandale: 'Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.'

¹⁰Tojoßnak quichakßoc laj Moisés ut quixye: —At Kâcuaß, lâin chßaßaj li âtinac chicuu. Ac cue nak incßaß ninnau âtinac chalen chak saß incaßchßinal. Ut chalen ajcuiß anakcuan nak yôcat chicuâtinanquil incßaß ninnau âtinac, chan laj Moisés.

¹¹Siis Issand ütles temale: 'Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?

¹¹Ut li Kâcuaß Dios quixye re: —¿Ma mâcuaß ta biß lâin xinqßuehoc xtzßûmal re li cuînk? ¿Ani xbânun re li mem ut li tzßap xic ut li mutzß? ¿Ma mâcuaß lâin li nimajcual Dios?

¹²Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!'

¹²Anakcuan tatxic ut lâin tintenkßânk âcue riqßuin lâ cuâtin. Lâin tincßut châcuu li cßaßru tâye, chan li Kâcuaß Dios.

¹³Aga ta ütles: 'Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!'

¹³Ut laj Moisés quixye: —At Kâcuaß, bânu usilal, takla jalan chic.—

¹⁴Siis Issanda viha süttis põlema Moosese vastu ja ta ütles: 'Eks ole leviit Aaron sinu vend? Ma tean, et ta räägib hästi; ja vaata, ta tulebki sulle vastu. Kui ta sind näeb, siis ta rõõmutseb südamest.

¹⁴Quichal xjoskßil li Kâcuaß Dios saß xbên laj Moisés. Tojoßnak quixye re laj Moisés: —¿Ma incßaß ta biß ninnau ru lâ cuas laj Aarón laj levita? Aßan sa naâtinac. Nak tatxic aran Egipto aßan tâêlk chak châcßulbal. Tâsahokß saß xchßôl nak târil âcuu.

¹⁵Sina pead temaga rääkima ja temale sõnad suhu panema, aga mina olen sinu suuga ja tema suuga, ja ma õpetan teid, mida te peate tegema.

¹⁵Lâat tâcuâtina aßan ut tâchßolob chiru li cßaßru tixye. Lâin tintenkßânk âcue riqßuin lâ cuâtin joß ajcuiß aßan. Lâin tincßut chêru li cßaßru têbânu.

¹⁶Tema rääkigu sinu asemel rahvaga ja see olgu nõnda: tema on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks.

¹⁶Aßan tâcßanjelak chokß âcuûchil. Lâat tâyehok li cuâtin re aßan ut aßan chic tâyehok reheb li tenamit.

¹⁷Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!'

¹⁷Ut li xukß aßin tâcßam saß âcuukß ut riqßuin aßan tâbânu li naßleb li xincßut châcuu, chan li Dios re.

¹⁸Siis Mooses läks ära ja tuli tagasi oma äia Jitro juurde ning ütles temale: 'Ma tahan minna tagasi oma vendade juurde, kes on Egiptuses, et näha, kas nad on veel elus!' Ja Jitro ütles Moosesele: 'Mine rahuga!'

¹⁸Joßcan nak cô laj Moisés ut cox-êlk riqßuin laj Jetro lix yucuaß li rixakil ut quixye re: —Bânu usilal tinâcanab chi xic chi rilbaleb lin comon li cuanqueb aran Egipto. Tincuileb chak ma saheb saß xchßôl, ma yoßyôqueb na chixjunileb, chan. Laj Jetro quixye re laj Moisés: —Ayu biß. Chatsukßîk taxak joß nak xic âcue, chan.

¹⁹Issand ütles Moosesele Midjanis: 'Pöördu tagasi Egiptusesse, sest kõik need mehed, kes nõudsid su hinge, on surnud!'

¹⁹Laj Moisés cuan chak Madián nak quiâtinâc xban li Kâcuaß Dios. Quiyeheß re: —Ayu, tatxic cuißchic Egipto xban nak xeßcam li queßajoc raj re âcamsinquil.—

²⁰Ja Mooses võttis oma naise ja pojad ning pani need eesli selga ja läks tagasi Egiptusemaale; ja Mooses võttis Jumala kepi oma kätte.

²⁰Tojoßnak laj Moisés quixqßue li rixakil joß eb ajcuiß li ralal chirixeb lix bûreb. Ut queßcôeb Egipto. Quixcßam ajcuiß saß rukß lix xukß li quiqßueheß re xban li Dios.

²¹Issand ütles Moosesele: 'Kui sa lähed ja tuled tagasi Egiptusesse, siis vaata, et sa teed vaarao ees kõik need imeteod, mis mina sinu kätte olen andnud. Aga mina teen ta südame kõvaks ja tema ei lase rahvast ära.

²¹Li Kâcuaß Dios quixye ajcuiß re laj Moisés: —Nak cuânkat aran Egipto, tâbânu chiru laj faraón chixjunil li cßaßru xinye âcue ut xinqßue âcuanquilal chixbânunquil. Lâin tinqßue xcacuil xchßôl laj faraón re nak incßaß tixcanabeb chi êlc eb laj Israel.

²²Kuid ütle vaaraole: Nõnda ütleb Issand: Iisrael on minu esmasündinud poeg.

²²Tâye re laj faraón, “Li Kâcuaß Dios xye chi joßcaßin: Eb laj Israel aßaneb li xbêneb cualal incßajol.

²³Ja ma ütlen sulle: Saada mu poeg ära, et ta mind teeniks! Aga kui sa keeldud teda saatmast, vaata, siis ma tapan su esmasündinud poja!'

²³Xinye âcue nak tâcanabeb chi xic eb laj Israel re nak teßcßanjelak chicuu. Cui incßaß nacacanabeb chi xic, lâin tincamsi li xbên âcualal, chaßkat re laj faraón,” chan li Dios re laj Moisés.

²⁴Aga kui ta oli teel öömajale, tuli Issand temale vastu ja püüdis teda surmata.

²⁴Saß li be naxic Egipto yôqueb chixnumsinquil li kßojyîn saß jun cab nak coxtauhekß laj Moisés xban li Kâcuaß Dios. Quicamsîc raj aran xban li Kâcuaß Dios.

²⁵Siis Sippora võttis kivinoa ja lõikas ära oma poja eesnaha, puudutas sellega ta häbet ning ütles: 'Sa oled tõesti mu verepeigmees!'

²⁵Tojoßnak lix Séfora quixchap jun li kßesnal pec ut quixbânu circuncidar li ralal laj Moisés chiru li pec aßan. Quixcut lix tzßûmal li quixset saß rok lix bêlom ut quixye re: —Xban nak xhoyeß xquiqßuel lâ cualal nak xcßul li circuncisión, lâat incßaß tatcâmk, chan.

²⁶Siis see jättis tema rahule; sel ajal öeldi verepeigmees ümberlõikamise tähenduses.

²⁶Xban li circuncisión lix Séfora quixye re: —Xban nak xhoyeß xquiqßuel lâ cualal nak xcßul li circuncisión, lâat incßaß tatcâmk, chan. Joßcan nak li Dios incßaß quixcamsi laj Moisés.

²⁷Ja Issand ütles Aaronile: 'Mine kõrbesse Moosesele vastu!' Ta läks ning kohtas teda Jumala mäe juures ja andis temale suud.

²⁷Li Kâcuaß Dios quixye re laj Aarón: —Tatxic saß li chaki chßochß. Tâcßul chak laj Moisés.— Ut laj Aarón cô chixcßulbal laj Moisés saß li tzûl bar quiâtinâc cuiß xban li Dios. Laj Aarón quirutzß ru xban nak sa saß xchßôl chi rilbal.

²⁸Ja Mooses tegi Aaronile teatavaks kõik Issanda sõnad, kes teda oli läkitanud, ja kõik imeteod, mis ta teda oli käskinud teha.

²⁸Ut laj Moisés quixserakßi re laj Aarón chixjunil li cßaßru quiyeheß re xban li Kâcuaß Dios. Quixserakßi ajcuiß re chirix chixjunil li cßaßru quitaklâc xbânunquil.

²⁹Siis Mooses läks koos Aaroniga ja nad kogusid kokku kõik Iisraeli laste vanemad.

²⁹Queßcôeb Egipto laj Moisés rochben laj Aarón. Ut aran queßxchßutubeb chixjunileb li cuînk li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel.

³⁰Ja Aaron rääkis kõik need sõnad, mis Issand oli Moosesele rääkinud, ja ta tegi imetegusid rahva silma ees.

³⁰Ut laj Aarón quiâtinac riqßuineb laj Israel ut quixye reheb li cßaßru quiyeheß re laj Moisés xban li Kâcuaß Dios. Ut laj Moisés quixcßut ajcuiß chiruheb li milagros joß quiyeheß re xban li Kâcuaß Dios.Ut li cristian queßxpâb li cßaßru queßyeheß re. Queßrabi nak li Kâcuaß Dios quixnau li raylal li yôqueb chixcßulbal ut quixtokßoba ruheb, queßxxulub lix jolomeb ut queßxlokßoni li Kâcuaß Dios.

³¹Ja rahvas uskus; kui nad kuulsid, et Issand oli tundnud muret Iisraeli laste pärast, ja et ta oli näinud nende viletsust, siis nad kummardasid ja heitsid silmili maha.

³¹Ut li cristian queßxpâb li cßaßru queßyeheß re. Queßrabi nak li Kâcuaß Dios quixnau li raylal li yôqueb chixcßulbal ut quixtokßoba ruheb, queßxxulub lix jolomeb ut queßxlokßoni li Kâcuaß Dios.