¹Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!'

¹Chirix nak queßâtinac riqßuineb laj Israel, laj Moisés ut laj Aarón queßcôeb riqßuin laj faraón ut queßxye re: —Li nimajcual Dios, li nequeßxlokßoni laj Israel, xye chi joßcaßin, “Canabeb chi xic lin tenamit saß li chaki chßochß re nak aran teßninkßeîk re xqßuebal inlokßal,” chan li Kâcuaß Dios.—

²Aga vaarao vastas: 'Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!'

²Ut laj faraón quichakßoc ut quixye: —¿Ani li nimajcual Dios re nak tinpâb lix chakßrab nak tincanabeb laj Israel chi xic? Lâin incßaß ninnau ru li nimajcual Dios aßan. Incßaß tincanabeb chi xic laj Israel.—

³Siis nad ütlesid: 'Heebrealaste Jumal tuli meile vastu. Lase meid minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, meie Jumalale, et tema meid ei tabaks katku või mõõgaga!'

³Eb aßan queßxye re: —Li nimajcual Dios, li nakalokßoni lâo aj hebreo, xcßutbesi rib chiku. Bânu usilal, toâcanab chi xic saß li chaki chßochß oxib cutan chi be. Ut aran tomayejak chiru li nimajcual Dios li nakalokßoni lâo re nak incßaß tâchâlk li rax câmc saß kabên ut re ajcuiß nak incßaß tocamsîk riqßuin chßîchß, chanqueb.

⁴Aga Egiptuse kuningas vastas neile: 'Mooses ja Aaron, mispärast tahate rahva tööst vabastada? Minge oma töökohustuste juurde!'

⁴Tojoßnak lix reyeb laj Egipto quichakßoc ut quixye reheb: —At Moisés, ut at Aarón, ¿Cßaßut nak yôquex xbaybaleb li cristian saß lix trabaj? Lâex bânuhomak lê trabaj.—

⁵Vaarao mõtles: 'Vaata, arvukas on nüüd maa rahvas, ja teie tahate nad töökohustusest vabastada!'

⁵Ut quixye ajcuiß laj faraón: —Anakcuan li cristian saß li tenamit nabaleb chic ut lâex yôquex chi xbaybaleb saß lix trabaj, chan.

⁶Ja vaarao käskis selsamal päeval rahva sundijaid ja ülevaatajaid, öeldes:

⁶Saß ajcuiß li cutan aßan laj faraón quixtakla resil riqßuineb li nequeßtaklan ut riqßuineb ajcuiß li nequeßiloc re li trabaj li nequeßxbânu laj Israel ut quixye reheb:

⁷'Ärge koguge ega andke enam rahvale õlgi telliskivide tegemiseks nagu varem. Nad mingu ja korjaku ise endile õlgi!

⁷—Anakcuan incßaß chic tâqßuemânk li qßuim reheb laj pacßol xan. Chalen anakcuan aßaneb chic teßxic xxocbaleb xqßuim.

⁸Ja telliskivide määr, mis nad tänini on teinud, pange neile peale, ärge seda vähendage, sest nad on laisad! Sellepärast nad kisendavad ja ütlevad: Me tahame minna oma Jumalale ohverdama!

⁸Tâqßuemânk ajcuiß lix trabajeb joß junxil. Incßaß naru têcßos lix qßuial li xan li nequeßxbânu. Xban nak moco sacßaheb ta chic chi trabajic ut mas âleb, joßcan nak nequeßayaynac ut teßraj xic chi mayejac chiru lix Dioseb.

⁹Saagu orjus meestele raskemaks, et neil oleks sellega tegemist ega kuulataks valekõnesid!'

⁹Re nak incßaß teßxpâb li ticßtiß li naxye laj Moisés, qßuehomak ban xtrabajeb chi nabal, chan laj faraón.

¹⁰Ja rahva sundijad ja ülevaatajad läksid välja ning rääkisid rahvaga, öeldes: 'Nõnda ütleb vaarao: Mina ei anna teile enam õlgi.

¹⁰Queßel laj ilol trabaj rochbeneb li nequeßtaklan ut queßxye reheb laj Israel: —Laj faraón quixye nak incßaß chic tâqßuemânk li qßuim.

¹¹Minge ise, võtke endile õlgi, kust aga leiate, ent teie orjusest ei vähendata midagi!'

¹¹Anakcuan lâex chic texxic chixxocbal lê qßuim yalak bar têtau chak. Li trabaj saß xnaßajquilak ajcuiß. Incßaß tâcßosk xqßuial li xan nequeyîb, chanqueb.

¹²Siis rahvas hajus üle kogu Egiptusemaa korjama kõrsi õlgede asemel.

¹²Tojoßnak chixjunileb laj Israel queßxjeqßui rib saß li tenamit Egipto chixsicßbaleb lix qßuim.

¹³Ja sundijad kihutasid tagant, öeldes: 'Tehke oma töö valmis, oma igapäevane jagu nagu siis, kui oli õlgi!'

¹³Kßaxal cuißchic xjoskßileb li nequeßtaklan saß xbêneb ut queßxye reheb: —Têchoy lê trabaj li nakßaxtesiman êre rajlal cutan joß nequebânu nak kßaxtesinbil lê qßuim junxil, chanqueb re.

¹⁴Ja Iisraeli laste ülevaatajaid, kes vaarao sundijate poolt olid pandud nende üle, peksti, öeldes: 'Mispärast te ei ole täitnud telliskivide määra endiselt, ei eile ega täna?'

¹⁴Eb laj Israel li cuanqueb chokß aj ilol trabaj queßsaqßueß xbaneb laj Egipto li nequeßtaklan saß xbêneb saß xcßabaß laj faraón. Eb li nequeßtaklan queßxpatzß reheb laj ilol re li trabaj: —¿Cßaßut nak mâjiß nequekßaxtesi xqßuial li xan re ecuêr ut re anakcuan joß xebânu junxil? chanqueb.

¹⁵Siis Iisraeli laste ülevaatajad tulid ja kisendasid vaarao poole, öeldes: 'Mispärast sa teed oma sulastega nõnda?

¹⁵Eb laj Israel li xakabanbileb chi iloc trabaj queßcuulac riqßuin laj faraón chi jitoc ut queßxpatzß re: —¿Cßaßut nak yôcat chixbânunquil aßin reheb lâ môs?

¹⁶Õlgi su sulastele ei anta, aga siiski öeldakse meile: Tehke telliskive! Vaata, su sulaseid pekstakse ja su rahvas teeb pattu!'

¹⁶Incßaß chic naqßueman li qßuim reheb li môs ut chixjunil li nequeßtaklan nequeßxye ke, “Yîbomak li xan.” Ut sacßbilo chikajunilo xbaneb. Abanan mâcuaß lâo aj Israel cuan ke. Aß ban lâ tenamit cuanqueb re, chanqueb re laj faraón.

¹⁷Aga tema vastas: 'Laisad olete! Te olete laisad, seepärast te ütlete: Me tahame minna Issandale ohverdama!

¹⁷Laj faraón quixye reheb: —Lâex moco sacßahex ta. Joßcan nak incßaß nequeraj trabajic. Xban aßan nak yôquex xyebal nak têraj xic chi mayejac chiru lê Dios.

¹⁸Nüüd minge tööle! Õlgi teile ei anta, aga määratud hulga telliskive te peate andma!'

¹⁸Ayukex. Bânuhomak lê trabaj. Moco tâqßuehekß ta chic lê qßuim. Ut li xan têkßaxtesi joß xqßuial nequekßaxtesi rajlal, chan laj faraón.

¹⁹Siis Iisraeli laste ülevaatajad nägid endid olevat täbaras olukorras, kui neile öeldi: 'Te ei tohi ühelgi päeval vähendada oma telliskivide päevaosa!'

¹⁹Tojoßnak laj ilol trabaj xcomoneb laj Israel queßxnau nak cßajoß cuißchic li raylal saß xbêneb ut queßrahoß xchßôl nak queßrabi nak mâ jokße tâcßosmânk li cßanjel chokß reheb.

²⁰Ja kui nad vaarao juurest tulid, siis nad kohtasid Moosest ja Aaronit, kes olid neid oodanud,

²⁰Nak eb laj ilol trabaj queßel saß rochoch laj faraón, coxeßxtau laj Moisés rochben laj Aarón nak yôqueb chi oybenînc.

²¹ja ütlesid neile: 'Issand karistagu teid ja mõistku kohut, sest te olete meid viinud halba kuulsusesse vaarao ja tema sulaste silmis ja neile mõõga meie tapmiseks kätte andnud!'

²¹Ut queßxye reheb, —Li Kâcuaß Dios taxak chiqßuehok rêkaj li cßaßru yôquex lâex. Êmâc lâex nak laj faraón joß ajcuiß li nequeßtaklan kßaxal cuißchic yôqueb xjoskßil saß kabên. Teßraj ajcuiß kacamsinquil, chanqueb re laj Moisés.

²²Siis Mooses pöördus jälle Issanda poole ning ütles: 'Issand, mispärast sa oled sellele rahvale kurja teinud? Milleks sa siis mind oled läkitanud?

²²Tojoßnak laj Moisés quiâtinac cuißchic riqßuin li Kâcuaß Dios ut quixye re: —Kâcuaß, ¿cßaßut nak yôcat chixqßuebal saß raylal li tenamit aßin? ¿Cßaßru aj e nak xinâtakla chak arin?Chalen nak xinâtinac riqßuin laj faraón joß xaye cue, mas cuißchic li raylal yô chixqßuebal saß xbêneb laj Israel. Lâat mâcßaß nacabânu re xcolbaleb lâ tenamit, chan laj Moisés.

²³Alates sellest, kui ma tulin vaarao juurde sinu nimel rääkima, on ta sellele rahvale kurja teinud ja sina ei ole oma rahvast tõesti mitte päästnud!'

²³Chalen nak xinâtinac riqßuin laj faraón joß xaye cue, mas cuißchic li raylal yô chixqßuebal saß xbêneb laj Israel. Lâat mâcßaß nacabânu re xcolbaleb lâ tenamit, chan laj Moisés.