¹Siis Vaim tõstis minu üles ja viis mu Issanda koja Idaväravasse, mis on ida poole; ja vaata, värava suus oli kakskümmend viis meest ja ma nägin nende keskel Jaasanjat, Assuri poega, ja Pelatjat, Benaja poega, rahva ülemaid.

¹Ut lix musikß li Dios quinixcuaclesi ut quinixcßam saß li oquebâl re li templo li cuan saß li este. Saß li oquebâl aßan cuanqueb ôb xcaßcßâl li cuînk. Saß xyânkeb aßan cuan laj Jaazanías li ralal laj Azur ut laj Pelatías li ralal laj Benaía. Eb aßan nequeßcßamoc be saß xyânkeb li tenamit.

²Ja ta ütles mulle: 'Inimesepoeg, need on mehed, kes kavatsevad nurjatust ja peavad kurja nõu selle linna vastu;

²Li Kâcuaß quixye cue: —At ralal cuînk, aßaneb aßin li cuînk li yôqueb chixcßûbanquil ru li mâusilal ut yôqueb chixtacchißinquileb li tenamit aßin.

³nad ütlevad: 'Aeg ei ole käes, et ehitada kodasid. See linn on pott ja meie oleme liha.'

³Nequeßxye, “Mâcßaß cßoxlac. Tzßakal tocablak. Saß li tenamit aßin takacol kib. Chanchanak jun li ucßal ut lâo chanchanako li tib li cuan chi saß li ucßal,” chanqueb.

⁴Seepärast kuuluta neile prohvetlikult, kuuluta prohvetlikult, inimesepoeg!'

⁴Joßcan nak lâat, at ralal cuînk, ye resil reheb li raylal li tâchâlk saß xbêneb, chan.

⁵Siis langes mu peale Issanda Vaim ja ütles mulle: 'Räägi: Nõnda ütleb Issand: Nii te ütlete, Iisraeli sugu, ja mis teil mõttes on, seda ma tean!

⁵Ut lix musikß li Kâcuaß quichal cuiqßuin ut quixye cue nak tinye chi joßcaßin: Aßan aßin li naxye li Kâcuaß. Lâex li ralal xcßajol laj Israel, nequeye li cßaßak re ru aßin, abanan lâin ninnau cßaßru cuan saß lê chßôl.

⁶Palju on teie poolt mahalööduid selles linnas ja te olete mahalöödutega täitnud selle tänavad.

⁶Lâex xecamsi nabaleb li cristian saß li tenamit. Ut xecanabeb chi tûbtu li camenak saß eb li be.

⁷Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Teie mahalöödud, keda te olete pannud selle keskele, on liha, ja see linn on pott, aga ma viin teid sellest välja.

⁷Joßcan nak li Kâcuaß Dios naxye chi joßcaßin: Lâin texcuisi saß li tenamit. Aß chic li cristian li xecamsiheb teßcanâk saß li tenamit. Chanchanakeb li tib saß li ucßal.

⁸Mõõka te kardate, aga mina toon mõõga teie kallale, ütleb Issand Jumal.

⁸Lâex incßaß nequeraj pletic xban nak nequexxucuac. Abanan lâin tinqßue li plêt saß êbên.

⁹Ma viin teid välja selle keskelt ja annan teid võõraste kätte; otsused teie kohta viin ma täide.

⁹Texcuisi saß lê tenamit ut texinkßaxtesi saß rukßeb li jalaneb xtenamit. Texinqßue chixtojbal lê mâc.

¹⁰Te langete mõõga läbi, Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle ja te saate tunda, et mina olen Issand.

¹⁰Texcamsîk chi chßîchß. Lâin tinrakok âtin saß êbên naticla chak saß li nubâl re li naßajej Israel re nak têqßue retal nak lâin li Kâcuaß.

¹¹See linn ei ole teile potiks ja teie ei ole lihaks selle sees: Iisraeli piiril mõistan ma kohut teie üle.

¹¹Li tenamit aßan moco chanchanak ta li ucßal chokß êre, chi moco lâexak ta li tib li cuan chi saß. Lâin tinrakok âtin saß êbên naticla chak saß li nubâl re li tenamit Israel.

¹²Ja te saate tunda, et mina olen Issand, sest te ei ole käinud mu määruste järgi ega ole teinud mu seaduste järgi, vaid olete teinud nende paganate seaduste järgi, kes asuvad teil ümberkaudu.'

¹²Lâex têqßue retal nak lâin li Kâcuaß. Lâex incßaß xebânu li naxye saß lin chakßrab chi moco xebânu li cßaßru xinye êre. Xebânu ban joß nequeßxbânu li jalaneb xtenamit li cuanqueb chêjun sutam, chan li Kâcuaß.

¹³Aga kui ma prohvetlikult kuulutasin, suri Pelatja, Benaja poeg; siis ma langesin silmili ja kisendasin suure häälega ning ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Kas sa teed lõpu Iisraeli jäägile?'

¹³Ut nak lâin yôquin chixyebal resil li raylal li tâchâlk saß xbêneb, laj Pelatías li ralal laj Benaía quicam. Ut lâin quinhupub cuib saß chßochß ut quinjap cue ut quinye: —At nimajcual Dios, ¿ma tâsacheb ru chi junaj cua eb li ralal xcßajol laj Israel li joß qßuial chic queßcoleß?—

¹⁴Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁴Li Dios quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹⁵'Inimesepoeg, su vennad, su vennad, sugulased ja kogu Iisraeli sugu üheskoos on need, kelle kohta Jeruusalemma elanikud ütlevad: 'Nad on Issandast kaugel, maa on antud omandiks meile!'

¹⁵—At ralal cuînk, eb li cristian li cuanqueb Jerusalén yôqueb chi âtinac chirixeb laj Israel lâ cuech tenamitil li queßchapeß ut queßcßameß chi najt. Yôqueb chixyebal, “Najt cuanqueb riqßuin li Kâcuaß. Incßaß naru teßlokßonînk. Joßcan nak xcana chokß ke lâo li naßajej aßin,” chanqueb.

¹⁶Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kuigi ma olen nad viinud kaugele paganate sekka ja kuigi ma olen nad pillutanud mööda maid, olen ma siiski pisut olnud neile pühamuks maades, kuhu nad on sattunud.

¹⁶Joßcan nak tâye reheb laj Israel lâ cuech tenamitil li queßcßameß chi najt li cßaßru yôquin chixyebal. Lâin quintaklan reheb chi najt ut quinjeqßuiheb saß xyânkeb li jalanil tenamit. Abanan lâin tincuânk riqßuineb nak cuânkeb aran.

¹⁷Seepärast ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Mina kogun teid rahvaste seast ja korjan teid maadest, kuhu teid on pillutatud, ja ma annan teile Iisraeli maa.

¹⁷Ye ajcuiß reheb laj Israel nak lâin tinchßutub cuißchic ruheb li jeqßuinbileb ru saß li jalanil tenamit ut tincßameb cuißchic saß lix tenamiteb. Ut tinqßue cuißchic reheb li naßajej Israel.

¹⁸Siis nad tulevad sinna ja kõrvaldavad sealt kõik selle põlastusväärsused ja kõik selle jäledused.

¹⁸Nak ac cuânkeb chic saß lix naßajeb, teßrisi li yîbanbil dios saß xyânkeb ut incßaß chic teßxbânu li yibru naßleb re xlokßoninquil li jalanil dios.

¹⁹Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame,

¹⁹Lâin tinacßobresi li râmeb ut tinjal lix cßaßuxeb. Tinkßunobresi li râmeb ut tincuisi li cacuil chßôlej li cuan riqßuineb.

²⁰et nad käiksid mu määruste järgi ning peaksid mu seadusi ja täidaksid neid; siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.

²⁰Eb aßan teßxbânu li cßaßru ninye ut teßxpâb lin chakßrab. Ut lâinak lix Dioseb ut aßanakeb li cualal incßajol.

²¹Aga kelle süda käib nende põlastusväärsuste ja nende jäleduste meele järgi, nende eluviisid panen ma nende oma pea peale, ütleb Issand Jumal.'

²¹Abanan eb li nequeßxic xchßôl chixbânunquil li yibru naßleb re xlokßoninquil li jalanil dios, lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.—

²²Siis tõstsid keerubid oma tiivad ja üheaegselt nendega tõusid rattad ning ülal nende kohal oli Iisraeli Jumala auhiilgus.

²²Ut li querubines queßxhel lix xiqßueb ut queßcôeb ut eb li ruedas cô rochbeneb. Ut lix lokßal lix Dioseb laj Israel cuan saß xbêneb.

²³Ja Issanda auhiilgus tõusis üles linna keskelt ning jäi seisma mäele, mis on ida pool linna.

²³Ut lix lokßal li Dios qui-el saß li tenamit ut coxaklîk saß xbên li tzûl li cuan saß xjayal li na-el cuiß li sakße.

²⁴Aga Vaim tõstis mind üles ja viis mind Kaldeasse vangide juurde nägemuses, Jumala Vaimus; siis kadus mul nägemus, mida ma olin näinud.

²⁴Ut lix musikß li Dios quinixcuaclesi ut quinixcßam cuißchic Babilonia cuanqueb cuiß li queßcßameß chi prêxil. Aßan li quicuil saß li visión li quicßutbesîc chicuu xban li Kâcuaß. Ut incßaß chic quicuil li visión aßan.Ut lâin quinye reheb laj Israel li cuanqueb chi prêxil Babilonia chixjunil li quicßutbesîc chicuu saß li visión xban li Kâcuaß.

²⁵Ja ma jutustasin vangidele kõigist Issanda sõnadest, mis ta mulle oli ilmutanud.

²⁵Ut lâin quinye reheb laj Israel li cuanqueb chi prêxil Babilonia chixjunil li quicßutbesîc chicuu saß li visión xban li Kâcuaß.