¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

²'Inimesepoeg, sa elad vastupanija soo hulgas, kellel on silmad nägemiseks, aga nad ei näe, kõrvad kuulmiseks, aga nad ei kuule, sest see on vastupanija sugu.

²—At ralal cuînk, lâat cuancat saß xyânkeb li tenamit kßaxal kßetkßeteb. Cuanqueb xnakß ru, abanan incßaß nequeßiloc. Cuanqueb xxic, abanan incßaß nequeßabin xban nak aßaneb aj kßetol âtin.

³Aga sina, inimesepoeg, valmista enesele teekonnavarustus ja mine teele päevaajal nende nähes; mine nende nähes oma asupaigast teise paika; vahest nad märkavad, kuigi nad on vastupanija sugu!

³Joßcan ut, at ralal cuînk, cauresi li cßaßru âcue re tatxic. Chi cutan ut chiruheb chixjunileb tat-êlk saß lâ naßaj li cuancat cuiß ut tatxic saß jalan naßajej. Mâre chi joßcan teßxtau xyâlal, usta kßaxal kßetkßeteb.

⁴Vii välja päeva ajal nende nähes oma asjad, nagu teekonnavarustus; ise aga mine õhtul välja nende nähes, nagu vangiminejad lähevad!

⁴Chiru li cutan nak yôkeb châcuilbal, isi li cßaßru âcue ac cauresinbil re tatxic saß jalan naßajej. Ut nak ac x-ecuu, nak yôkeb châcuilbal, tat-êlk joß nak nequeßel li nequeßcßameß chi prêxil saß jalan tenamit.

⁵Murra nende nähes müürist läbi ja vii asjad sealtkaudu välja!

⁵Nak yôkeb châcuilbal tâhop jun li jul saß li tzßac. Ut saß li hopol aßan tat-êlk saß li tenamit.

⁶Tõsta need nende nähes õlale, vii pimedas välja; kata nägu, et sa ei näeks maad, sest ma olen pannud sind endeks Iisraeli soole!'

⁶Yôkeb châcuilbal nak tâpako li cßaßru âcue saß xbên âtel nak tatxic. Tat-êlk nak oc re li kßojyîn. Tâtzßap lâ cuu re nak incßaß tâcuil li naßajej xban nak lâin xatinxakab chokß retalil chiruheb laj Israel.—

⁷Ja ma tegin, nagu mind kästi: ma viisin päeval välja asjad, nagu teekonnavarustuse; õhtul aga murdsin ma oma käega müürist läbi, pimeduses viisin need välja, tõstsin nende nähes õlale.

⁷Ut quinbânu joß quixye cue li Kâcuaß. Saß li cutan aßan quinyîb li cßaßru cue re tincßam joß naxbânu junak nak yô chi êlelic. Ut nak oc re li kßojyîn, lâin quinhop riqßuin cuukß li tzßac ut quin-el saß li tenamit. Ut chiruheb chixjunileb quinqßue li cuîk saß xbên intel ut côin.

⁸Aga hommikul tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

⁸Saß li cutan jun chic li Kâcuaß quiâtinac cuißchic cuiqßuin.

⁹'Inimesepoeg, kas pole Iisraeli sugu, see vastupanija sugu, sinult küsinud: 'Mis sa teed?'

⁹Quixye cue: —At ralal cuînk, ¿ma incßaß queßxpatzß âcue cßaßru yôcat eb laj Israel li kßaxal kßetkßeteb?

¹⁰Vasta neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: See on ennustus Jeruusalemma vürsti ja kogu Iisraeli soo kohta, kes teie keskel on.

¹⁰Tâye reheb: Aßan aßin li quixye li nimajcual Dios. Li âtin aßin re li nataklan aran Jerusalén ut reheb ajcuiß chixjunileb laj Israel li cuanqueb aran.

¹¹Ütle: Mina olen teile endeks. Nõnda nagu mina tegin, nõnda tehakse nendega - nad lähevad vangiteekonnale.

¹¹Tâye reheb nak lâat jun li retalil chokß reheb. Joß cabânu lâat, joßcan teßxcßul eb aßan. Teßchapekß ut teßcßamekß chi prêxil saß jalan naßajej.

¹²Ja vürst, kes on nende keskel, peab pimedas kandami õlale tõstma ja välja minema - müürist murtakse läbi, et asju sealtkaudu välja viia -; ta peab katma oma näo, et ta ei näeks oma silmaga maad.

¹²Li nataklan saß xbêneb tixpako li cßaßru re. Nak oc re li kßojyîn, tâêlk saß lix hopolal li tzßac li teßxhop. Tixtzßap li ru re nak incßaß târil li naßajej nak tâêlk.

¹³Mina laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse mu püünisesse; ma viin ta Paabelisse, kaldealaste maale, aga ta ei saa seda näha ja seal ta sureb.

¹³Lâin li Kâcuaß tinqßue lin raßal re nak tâchapekß. Lâin tincßam toj Babilonia saß lix naßajeb laj Caldea, abanan aßan incßaß târil li naßajej. Aran tâcâmk.

¹⁴Ja kõik, kes ümberkaudu on temale abiks, ja kõik ta väesalgad hajutan ma kõigi tuulte poole ja tõmban mõõga nende taga.

¹⁴Lâin tinjeqßuiheb yalak bar chixjunileb li nequeßoquen chirix, joß eb ajcuiß li nequeßtenkßan re ut eb lix soldado. Lâin tincuâlinaheb chi chßîchß.

¹⁵Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma neid olen pillutanud paganate sekka ja puistanud mööda maid.

¹⁵Nak acak xebinjeqßui ruheb saß jalan tenamit, toj aran teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß.

¹⁶Aga ma jätan neist pisut inimesi mõõga, nälja ja katku käest alles, et nad jutustaksid paganate seas, kuhu nad tulevad, kõigist oma häbitegudest; ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.'

¹⁶Abanan, incßaß tinqßueheb chi camsîc chixjunileb. Tebincol ban chiru li camsînc ut chiru li cueßej ut chiru li caki yajel re nak naru teßxserakßi saß eb li tenamit chixjunil li mâusilal li queßxbânu. Ut riqßuin aßan teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß, chan li Dios.

¹⁷Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁷Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut

¹⁸'Inimesepoeg, söö oma leiba vabisedes ja joo oma vett värisedes ja murega

¹⁸quixye cue: —At ralal cuînk, yôk âxiu nak tatcuaßak ut yôk âcßaßux nak tat-ucßak.

¹⁹ning ütle maa rahvale: Nõnda ütleb Issand Jumal Jeruusalemma elanike kohta Iisraeli maal: Nad peavad sööma oma leiba murega ja jooma oma vett suure hirmuga, sellepärast et nende maa laastatakse kõigest, mis seal on, kõigi seal elavate vägivalla pärast.

¹⁹Tâye reheb li tenamit li cuanqueb saß li naßajej aßin: Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios chirixeb li cuanqueb Jerusalén ut chirix li naßajej Israel. Teßtzacânk chi yôkeb xxiu. Ut chi yôkeb xcßaßux teßucßak xban nak tâisîk saß li naßajej chixjunil li cuan aran. Mâcßaß chic tâcanâk xban lix mâusilaleb li cuanqueb saß li tenamit aßan.

²⁰Asustatud linnad muutuvad varemeiks ja maa jääb lagedaks; ja te saate tunda, et mina olen Issand.'

²⁰Eb li tenamit li cuanqueb cuiß li cristian tâcanâk chi mâcßaß cristian chi saß. Li cßalebâl tâcanâk joß chaki chßochß. Riqßuin aßan têqßue retal nak lâin li Kâcuaß, chan.

²¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²¹Ut li Kâcuaß quixye cuißchic cue:

²²'Inimesepoeg, mis kõneviis see teil on Iisraeli maal, et te ütlete: 'Aeg venib pikale ja kõik nägemused lähevad tühja'?

²²—At ralal cuînk, ¿cßaßut nak eb laj Israel nequeßxye nak eb li cutan nequeßnumeß ut incßaß nacßulman li cßaßru nequeßxye li profetas li quicßuteß chiruheb saß visión? chanqueb.

²³Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma lõpetan selle kõneviisi ja nõnda ei kõnelda enam Iisraelis. Ja ütle neile: Ligidal on aeg ja kõigi nägemuste täitumine.

²³Tâye reheb nak lâin li nimajcual Dios ninye chi joßcaßin: Lâin tinsach xcuanquil li âtin li nequeßxye ut incßaß chic teßxye chi joßcan arin Israel. Tâye reheb nak cuulac re xkßehil nak tâtzßaklok ru chixjunil li queßxye li profetas.

²⁴Sest edaspidi ei ole enam ühtegi valenägemust ega kahtlast ennustust Iisraeli soo keskel.

²⁴Incßaß chic tâcßutbesîk chiruheb li visión li moco yâl ta, chi moco teßticßtißik chic riqßuin kßehicß saß xyânkeb laj Israel.

²⁵Sest mina, Issand, räägin: See sõna, mis ma ütlen, läheb täide ega viibi enam; sest teie päevil, sa vastupanija sugu, ütlen ma sõna ja viin selle täide, ütleb Issand Jumal.'

²⁵Lâin li Kâcuaß tinye li cßaßru nacuaj xyebal ut tâcßulmânk chi junpât li cßaßru ninye. Ut lâex li nequekßetkßeti êrib têril nak tinbânu li cßaßru ninye. Toj cuânkex ajcuiß lâex nak tinbânu li cßaßru ninye. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.

²⁶Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²⁶Ut li Kâcuaß quixye ajcuiß cue:

²⁷'Inimesepoeg, vaata, Iisraeli sugu ütleb: 'Nägemus, mida see näeb, täitub ehk hulga aja pärast, ja ta kuulutab prohvetlikult kaugetest aegadest.'

²⁷—At ralal cuînk, eb laj Israel yôqueb chixyebal nak toj mâjiß tâcßulmânk li cßaßru xcßutbesîc châcuu saß visión. Toj mokon tâcßulmânk, chanqueb.Joßcan nak tâye reheb nak lâin li nimajcual Dios ninye chi joßcaßin: Incßaß tinbâyk chixbânunquil li cßaßru xinye. Li cßaßru xinye tâcßulmânk chi junpât, chan li Dios.

²⁸Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ei viibi enam ükski mu sõna. Sõna, mis ma ütlen, läheb täide, ütleb Issand Jumal.'

²⁸Joßcan nak tâye reheb nak lâin li nimajcual Dios ninye chi joßcaßin: Incßaß tinbâyk chixbânunquil li cßaßru xinye. Li cßaßru xinye tâcßulmânk chi junpât, chan li Dios.