¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹Li Kâcuaß quiâtinac cuißchic cuiqßuin ut quixye cue:

²'Inimesepoeg, ilmuta Jeruusalemmale tema häbiteod

²—At ralal cuînk, tâye reheb li cuanqueb Jerusalén nak kßaxal yibru li nequeßxbânu.

³ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal Jeruusalemmale: Sinu päritolu ja sinu põlvnemine on kaananlaste maalt; sinu isa oli emorlane ja sinu ema hetitar.

³Tâye reheb nak li nimajcual Dios naxye chi joßcaßin chirixeb laj Jerusalén. Lâat catyoßla aran Canaán. Lâ yucuaß, aßan aj amorreo ut lâ naß, aßan aj hetea.

⁴Ja su sünd oli nõnda: päeval, mil sa sündisid, ei lõigatud su nabavääti, sind ei pestud veega, sind ei hõõrutud soolaga ega mähitud mähkmeisse.

⁴Saß li cutan nak catyoßla, incßaß queßxset lâ chßup, chi moco cateßratesi, chi moco cateßxchßaj riqßuin atzßam, chi moco cateßxlan saß tßicr.

⁵Ükski silm ei kurvastanud sinu pärast, et ta kaastundest sinu vastu oleks sulle teinud ühegi neist asjust, vaid sind visati lagedale väljale; nõnda põlastatud oli su hing päeval, mil sa sündisid.

⁵Mâ ani qui-iloc xtokßobâl âcuu. Mâ jun quibânun usilal âcue. Mâ ani quitenkßan âcue. Cateßxtzßek ban saß li cßalebâl xban nak chalen nak catyoßla, xicß cat-ileß.

⁶Aga mina läksin sinust mööda ja nägin sind siplemas oma veres, ja ma ütlesin sulle, kui olid oma veres: 'Jää elama!' Jah, ma ütlesin sulle, kui olid oma veres: 'Jää elama,

⁶Lâin quinnumeß aran ut quicuil nak yôcat chi ecßânc saß lâ quiqßuel. Ut lâin quinye nak incßaß tatcâmk.

⁷ma kasvatan sind nagu lillekest väljal!' Ja sa kasvasid, sirgusid suureks ja sulle tuli küpsusaeg: su rinnad paisusid ja sulle võrsusid karvad; aga veel olid sa alasti ja paljas.

⁷Lâin catinqßue chi qßuîc joß nak naqßui li acuîmk. Catqßui toj retal cat-ixkiloß. Ut cßajoß xchakßal âcuu. Queßnînkan lâ tuß ut quichamoß lâ cuismal. Abanan tßustßûcat.

⁸Siis ma läksin sinust mööda ja nägin sind, ja vaata, sa olid jõudnud armastusikka. Ma laotasin oma hõlma su üle ja katsin su alastuse. Ja ma vandusin sulle ning tegin sinuga lepingu, ütleb Issand Jumal, ja sa said minu omaks.

⁸Mokon chic lâin quinnumeß cuancat cuiß ut quinqßue retal nak xat-ixkiloß ut ac xcuulac xkßehil nak tâcuânk âbêlom. Joßcan nak catintzßap riqßuin lin tßicr xban nak tßustßûcat. Quinbânu li contrato nak quinsumla âcuiqßuin ut lâat chic cue.

⁹Siis ma pesin sind veega, loputasin su pealt vere ja võidsin sind õliga.

⁹Lâin quinchßaj lâ quiqßuel ut quinyul li aceite châcuix.

¹⁰Ma riietasin sind kirjatud riidesse, sidusin sulle jalga merilehmanahksed sandaalid, mähkisin sulle pähe linase peakatte ja katsin sind siidiga.

¹⁰Lâin quinqßue lâ cuakß li qßuebil xsahob ru ut quinqßue lâ xâb châbil. Ut quinqßue jun xcßâmal âsaß yîbanbil riqßuin li tßicr lino. Catintikib riqßuin li châbil akßej terto xtzßak.

¹¹Ma ehtisin sind ehetega, panin sulle käevõrud käte ümber ja kee kaela;

¹¹Quinqßue chokß xsahob âcuu li châbil pec terto xtzßak. Quinqßue li matkßab saß xcux lâ cuukß ut quinqßue li châbil kßol saß lâ cux.

¹²ma panin sulle ninarõnga ninasse, kõrvarõngad kõrvadesse ja ilusa krooni pähe.

¹²Ut quinqßue li châbil matkßab saß lâ cuußuj ut quinqßue ajcuiß lâ caßxic. Cßajoß xchßinaßusal li corona li quinqßue saß âjolom.

¹³Nõnda olid sa ehitud kulla ja hõbedaga ja su riietuseks olid linased, siidised ja kirjatud riided; sa sõid nisuteri, mett ja oliive; sa kasvasid väga ilusaks ja olid kuningate vääriline.

¹³Joßcaßin nak quinqßue xsahob âcuu riqßuin oro ut plata. Ut lâ cuakß yîbanbil riqßuin li châbil tßicr lino xcomon li tßicr terto xtzßak li cuan xsahob ru. Catzaca li caxlan cua yîbanbil riqßuin châbil cßaj, li xyaßal cab ut li aceite olivo. Cßajoß xchakßal âcuu. Quiniman âcuanquil toj retal cat-oc chokß reina.

¹⁴Su nimi sai paganate seas kuulsaks su ilu pärast, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mis ma olin sulle ümber pannud, ütleb Issand Jumal.

¹⁴Naßno âcuu xbaneb li xnînkal ru tenamit xban lâ chßinaßusal. Xban nak lâin quinqßuehoc lâ chßinaßusal, tzßakal âcue âcuu, chan li Kâcuaß li nimajcual Dios.

¹⁵Aga sina olid kindel oma ilus ja hoorasid oma kuulsuse varal ning pillasid oma armatsemisi igale möödaminejale: 'Temale saagu see!'

¹⁵Abanan cacßojob âchßôl saß xbên lâ chßinaßusal ut catsukßi joß jun ixk naxcßayi rib xban nak naßno âcuu. Cakßaxtesi âcuib reheb li joß qßuial queßnumeß cuancat cuiß.

¹⁶Sa võtsid oma riided seljast ja tegid enesele kirevad ohvrikünkad ning armatsesid nende peal, mida ei ole enne olnud ega saagi olema.

¹⁶Caqßue lâ châbil akß saß li naßajej li najt xteram ut aran camux ru lâ sumlajic. Mâ jun sut qui-uxman li cßaßru cabânu chi moco tâuxmânk mokon.

¹⁷Sa võtsid oma ehteasjad minu kullast ja hõbedast, mis ma sulle olin andnud, ja valmistasid enesele mehekujusid ning armatsesid nendega.

¹⁷Cachap ajcuiß li châbil oro ut plata li quinqßue chokß xsahob âcuu. Ut cayîbeb lâ dios cuînk ut calokßoniheb. Riqßuineb aßan camux ru lâ sumlajic.

¹⁸Sa võtsid oma kirjatud riided ja katsid neid; ja sa panid mu õli ja suitsutusrohu nende ette.

¹⁸Ut riqßuin lâ châbil akß li quinqßue âcue catikibeb lâ yîbanbil dios. Ut camayeja ajcuiß lin aceite ut lin incienso chiruheb.

¹⁹Mu leiva, mis ma sulle andsin - ma söötsin sind nisuteradega, oliivide ja meega -, panid sa nende ette magusaks lõhnaks. Nõnda sündis, ütleb Issand Jumal.

¹⁹Ut li châbil tzacaêmk li quinqßue âcue joß li châbil cßaj, li aceite olivo ut li xyaßal cab camayeja chiruheb joß jun sununquil ban. Chixjunil li mâusilal aßin cabânu, chan li Kâcuaß.

²⁰Sa võtsid oma pojad ja tütred, keda sa mulle olid sünnitanud, ja ohverdasid need neile roaks. Kas su hooramisest oli veel vähe,

²⁰Ut camayejaheb chiruheb li yîbanbil dios lâ cualal âcßajol li quinqßue âcue. ¿Ma caßchßin ta biß li mâusilal li cabânu nak quinâtzßektâna?

²¹et sa tapsid mu poegi ja loovutasid need, lastes neid tulest läbi käia nende heaks?

²¹¿Ma incßaß ta biß cacamsiheb li cualal incßajol nak caqßueheb chokß âcßatbil mayej chiruheb li yîbanbil dios?

²²Kõigi oma häbitegude ja hooramiste juures ei mõtelnud sa oma nooruspäevile, mil olid alasti ja paljas ja siplesid oma veres.

²²Nak yôcat chixlokßoninquil li yîbanbil dios ut chixbânunquil li mâusilal, incßaß quinak saß âchßôl chanru nak catcuan chak saß âcaßchßinal. Incßaß quinak saß âchßôl nak tßustßûcat ut yôcat chi ecßânc saß lâ quiqßuel.

²³Ja lisaks kogu oma patususele - 'Häda, häda sulle!' ütleb Issand Jumal -

²³Li nimajcual Dios quixye: —Nabal li raylal tâchâlk saß âbên xban nak xabânu chixjunil li mâusilal aßin.

²⁴ehitasid sa enesele altarimõika ja tegid enesele künka iga turu peale;

²⁴Yalak bar saß chixjunil li tenamit cayîbeb li naßajej li najt xteram re lokßonînc ut cayîbeb lâ artal.

²⁵igale teeotsale ehitasid sa oma künka ja sa häbistasid oma ihu, ajasid jalad laiali igale möödaminejale ja tegid palju hooratööd.

²⁵Cayîbeb li naßajej li najt xteram saß eb li xâla be. Xban xbânunquil li kßaxal yibru lâat catzßek lâ chßinaßusal. Cayechißi âcuib reheb li joß qßuial li queßnumeß cuancat cuiß.

²⁶Sa hoorasid oma naabritega, Egiptuse poegadega, kelle ihud olid toekad, ja tegid minu pahandamiseks palju hooratööd.

²⁶Cabânu li mâusilal riqßuineb laj Egipto li junes cuânc riqßuin ixk nequeßxcßoxla. Kßaxal xnumta li mâusilal li xabânu riqßuineb ut riqßuin aßan cachikß injoskßil.

²⁷Ja vaata, ma sirutasin oma käe su vastu ja vähendasin sulle määratud osa; ja ma andsin sinu su vihkajate vilistite tütarde meelevalda, kes häbenesid su liiderliku eluviisi pärast.

²⁷Anakcuan xintaksi li cuukß re nak tatinqßue chixtojbal lâ mâc. Xcuisi châcuu li cßaßru âcue. Xatinkßaxtesi saß rukßeb laj filisteo li xicß nequeßiloc âcue. Eb aßan nequeßsach xchßôleb xban li mâusilal li yôcat chixbânunquil.

²⁸Siis hoorasid sa Assuri poegadega, ilma et oleksid küllastunud, jah, sa hoorasid nendega, aga ei saanud ikka veel küllalt.

²⁸Incßaß quicßojla âchßôl riqßuin li mâusilal li ac xabânu toj retal côat Asiria chixmuxbal lâ sumlajic riqßuineb. Chi moco riqßuin aßan quicßojla âchßôl.

²⁹Siis hoorasid sa palju kaubitsejate maaga, Kaldeaga, aga sellestki ei saanud sa küllalt.

²⁹Kßaxal cuißchic xnumta li mâusilal xabânu Canaán ut riqßuineb laj Babilonia. Abanan incßaß ajcuiß quicßojla âchßôl.

³⁰Kui himur on küll su süda, ütleb Issand Jumal, et sa teed kõike seda, mida teeb jultunuim hooranainegi,

³⁰Lâin li nimajcual Dios ninye: —Lâat moco tuktu ta âchßôl. Xabânu chixjunil li mâusilal aßin joß jun li ixk naxcßayi rib, ut incßaß nacanau xutânac.

³¹ehitades oma altarimõika igale teeotsale ja tehes oma künka iga turu peale. Aga sa ei olnud tavalise hoora sarnane, sest sa põlgasid tasu -

³¹Saß chixjunileb li be cayîb li naßajej li najt xteram re tâlokßoni cuiß li jalanil dios. Cayîbeb li artal saß eb li naßajej li cuanqueb cuiß nabal li cristian re tâbânu li mâusilal. Abanan incßaß cacßul lâ tojbal joß nequeßxbânu li ixk li nequeßxcßayi ribeb.

³²abielurikkuja naine, kes oma mehe asemel võtad vastu võõraid!

³²Lâat jun ixk incßaß nacara lâ bêlom. Nacamux ban ru lâ sumlajic riqßuin jalan cuînk.

³³Igale hoorale antakse and, aga sina andsid omalt poolt ande ja meelehead kõigile oma armastajaile, et nad igalt poolt tuleksid su juurde su hooramise pärast.

³³Junak li ixk li naxcßayi rib naxcßul xtojbal. Abanan lâat incßaß cabânu chi joßcan. Lâat ban chic nacatqßuehoc xmâtaneb li cuînk li nequeßchal yalak bar chi mâcobc âcuiqßuin.

³⁴Nõnda olid sinu hooramised teistsugused kui teistel naistel: sinule ei joostud hooramiseks järele, sina andsid tasu, kuid sinule ei antud tasu; nõnda olid sa teistmoodi.

³⁴Lix jalanil li nacabânu lâat, aßan nak mâcuaßeb li cuînk nequeßsicßoc âcue. Lâat ban nacatsicßoc reheb ut nacatojeb. Ut lâat mâcßaß nacacßul.

³⁵Seepärast, hoor, kuule Issanda sõna:

³⁵Joßcan ut lâat ixakilbej li nacamux ru lâ sumlajic, chacuabi li cßaßru naxye âcue li Kâcuaß.

³⁶Nõnda ütleb Issand Jumal: Et sa oma armatsemistes oled pillanud oma kuuverd ja oled paljastanud oma häbet oma armastajaile, samuti kõigi su jäledate ebajumalate pärast ja su laste vere pärast, mida sa neile oled andnud,

³⁶Aßan aßin li naxye li Kâcuaß: —Kßaxal yibru lâ naßleb. Catßusub âcuib chiruheb li cuînk li queßcuan âcuiqßuin. Ut calokßoniheb li jalanil dios ut cacamsiheb lâ cocßal ut camayejaheb chiruheb li jalanil dios.

³⁷siis sellepärast, vaata, kogun ma kõik su armastajad, kellele sa meeldisid, ja kõik, keda sa armastasid, ja kõik, keda sa vihkasid; ma kogun need su vastu igalt poolt ja paljastan neile su häbeme, et nad näeksid kogu su alastust.

³⁷Joßcan nak lâin tinchßutubeb chixjunileb li cuînk li queßcuan âcuiqßuin, li nacacßojob cuiß âchßôl, joß eb ajcuiß li xicß nacacuileb. Tinchßutubeb châjun sutam ut chiruheb aßan tincuisi lâ cuakß re nak tßustßu tatcanâk chiruheb.

³⁸Ma mõistan kohut su üle abielurikkujate ja verevalajate kohta käivate seaduste järgi ning lasen raevus ja vihas su verel voolata.

³⁸Tatinqßue chixtojbal âmâc joß nequeßxcßul li nequeßxmux ru lix sumlajiqueb ut joß li nequeßcamsin. Ut xban nak xicß nacuil li cßaßru cabânu yô injoskßil saß âbên. Tatincanab chi camsîc re xtojbal rix lâ mâc.

³⁹Ja ma annan su nende kätte, ja nad hävitavad su altarimõika, kisuvad maha su künkad, rebivad sult riided, võtavad su ilusad ehted ning jätavad sind paljaks ja alasti.

³⁹Tatincanab saß rukßeb li cuînk li queßcuan âcuiqßuin ut eb aßan teßxjuqßuiheb li naßajej li najt xteram li nacalokßoni cuiß li jalanil dios. Ut teßxjuqßuiheb ajcuiß li artal. Eb aßan teßxmakß châcuu lâ châbil akß ut eb li pec li terto xtzßak. Ut lâat tatcanâk chi tßustßu chi mâcßaß chic cuan âcue.

⁴⁰Nad toovad su vastu rahvajõugu, viskavad sind kividega ja raiuvad sind mõõkadega.

⁴⁰Eb aßan teßxcßameb chak nabal li tenamit ut tateßxcuti chi pec ut tateßxcuj chi chßîchß.

⁴¹Nad põletavad su kojad tulega ja viivad täide kohtuotsused su kohta paljude naiste silme ees; nõnda ma teen lõpu su hooramisele ja sina ei anna ka enam hooratasu.

⁴¹Teßxcßateb lâ cuochoch ut nabaleb li ixk yôkeb chi iloc âcue nak tâcßul xtojbal âmâc. Riqßuin aßin tâcanab mâcobc riqßuineb li cuînk ut incßaß chic tâqßue xmâtaneb.

⁴²Ja ma vaigistan oma viha su kallal, nõnda et mu püha viha viimaks hoidub sinust ja ma rahunen ega pahanda enam.

⁴²Ut chirix aßan mâcßaßak chic injoskßil saß âbên. Ut moco xicß ta chic tatcuil.

⁴³Et sa ei ole mõelnud oma nooruspäevile, vaid oled mind pahandanud kõige sellega, vaata, siis laon minagi su eluviisid su pea peale, ütleb Issand Jumal. Eks ole sa teinud neid häbitegusid lisaks kõigile oma jäledustele?

⁴³Lâat xsach saß âchßôl cßaßru quinbânu âcue saß âcaßchßinal. Ut cachikß injoskßil riqßuin chixjunil li cabânu. Xban aßan nak tatinqßue chixtojbal rix lâ mâusilal. Ut incßaß xcßojla âchßôl riqßuin li cabânu toj retal camux ru lâ sumlajic ut cabânu li moco uxc ta naraj.

⁴⁴Vaata, iga tähendamissõna lausuja ütleb sinu kohta: 'Nagu ema, nõnda tütar!'

⁴⁴Cuan jun li âtin li nequeßxye li tenamit ut aßan li teßxye châcuix lâat. Aßan aßin: chanru xnaßleb li naßbej, joßcan ajcuiß xnaßleb li coßbej.

⁴⁵Sina oled oma ema tütar, selle, kes põlastas oma meest ja lapsi; sa oled oma õdede õde, nende, kes põlastasid oma mehi ja lapsi: teie ema oli hetitar ja isa emorlane.

⁴⁵Lâat juntakßêt lâ naßleb riqßuin lâ naß. Lâ naß quixtzßektâna lix bêlom ut quixtzßektânaheb ajcuiß lix cocßal. Ut juntakßêt ajcuiß lâ naßleb riqßuin xnaßlebeb lâ cuas. Eb aßan queßxtzßektâna lix bêlomeb ut queßxtzßektâna ajcuiß li ralal xcßajoleb. Lâ naß, aßan aj hetea ut lâ yucuaß, aßan aj amorreo.

⁴⁶Sinu vanem õde on Samaaria, kes oma tütardega elab sinust vasakul pool; ja sinu õde, kes on sinust noorem ja elab sinust paremal pool, on Soodom ja tema tütred.

⁴⁶Lâ cuas ut eb lix coß, aßaneb li tenamit Samaria li cuan saß li norte. Ut lâ cuîtzßin ut eb lix coß, aßaneb li tenamit Sodoma li cuan sa li sur.

⁴⁷Aga sina, vähe sellest et käia nende teedel ja teha nende jäledusi, tegid veel halvemini kui nemad kõigis oma eluviisides.

⁴⁷Lâat catzol âcuib riqßuineb ut cabânu li incßaß us li queßxbânu eb aßan. Abanan lâ mâusilal lâat quinumta chiru li mâusilal li queßxbânu eb aßan.

⁴⁸Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole su õde Soodom ise ega tema tütred teinud nõnda, nagu oled teinud sina ja su tütred.

⁴⁸Lâin li yoßyôquil Dios ninye âcue nak relic chi yâl lâ mâusilal lâat ut eb lâ coß kßaxal cuißchic numtajenak chiru lix mâusilaleb laj Sodoma rochbeneb lix coß.

⁴⁹Vaata, su õe Soodoma süü oli see: temal ja ta tütreil oli uhkus, leivaküllus ja muretu rahu, aga viletsa ja vaese kätt ta ei kinnitanud,

⁴⁹Aßan aßin lix mâqueb laj Sodoma ut eb lix coß. Kßetkßeteb ut cuan nabal cßaßruheb re ut incßaß nequeßraj cßanjelac. Ut incßaß nequeßraj xtenkßanquileb li nebaß ut eb li rahobtesinbileb.

⁵⁰vaid nad olid upsakad ja tegid mu ees jäledusi; aga ma saatsin nad ära, kui ma seda nägin.

⁵⁰Nequeßxnimobresi ribeb ut lâin xinqßue retal li mâusilal li nequeßxbânu chicuu. Joßcan nak quebinsach ruheb.

⁵¹Ja Samaaria ei teinud pooltki seda pattu mis sina; sina oled teinud palju rohkem jäledusi kui nemad ja oled kõigi oma jäleduste läbi, mis sa oled teinud, õigustanud oma õdesid.

⁵¹Moco qßui ta li mâc queßxbânu eb laj Samaria chiru li mâc li cabânu lâat. Kßaxal nabal lâ mâusilal chiru lix mâusilaleb aßan. Riqßuin aßan chanchan nak tîqueb xchßôleb châcuu lâat xban nak kßaxal yibru li cabânu lâat.

⁵²Seepärast kanna ka sina oma häbi, kui oled astunud oma õdede asemele oma pattude tõttu, mida sa oled teinud jäledamalt kui nemad, nõnda et nad on sinust õigemad! Häbene ka sina ja kanna oma häbi, kui oled õigustanud oma õdesid!

⁵²Anakcuan tento nak xutânal tâcßul. Kßaxal yibru li mâusilal xabânu lâat chiru li mâusilal li queßxbânu eb aßan. Eb aßan chanchan mâcßaß xmâqueb châcuu lâat xban nak numtajenak lâ mâusilal. Joßcan nak xutânal tat-êlk.

⁵³Ja ma pööran nende saatuse, Soodoma ja tema tütarde saatuse, ja Samaaria ja tema tütarde saatuse; ja ma pööran sinu enda saatuse nende keskel,

⁵³Li Kâcuaß quixye ajcuiß reheb laj Jerusalén: Lâin tinqßue cuißchic lix biomaleb laj Sodoma ut eb laj Samaria joß eb ajcuiß lix coß. Ut chirix aßan tinqßue cuißchic lâ biomal lâat.

⁵⁴et sa kannaksid oma häbi ja häbeneksid kõige selle pärast, mis sa tegid, kui sa neid trööstisid.

⁵⁴Tento nak xutânal tâcßul. Ut eb aßan teßcßojlâk xchßôleb nak teßxqßue retal nak lâat yôcat chixtojbal lâ mâc.

⁵⁵Su õde Soodom ja tema tütred pöörduvad tagasi oma endisesse põlve, ja su õde Samaaria ja tema tütred pöörduvad tagasi oma endisesse põlve, ja sina ja su tütred pöördute tagasi oma endisesse põlve.

⁵⁵Eb laj Sodoma ut eb laj Samaria rochbeneb lix coß teßcuânk cuißchic joß nak queßcuan junxil. Joßcan ajcuiß lâat ut eb lâ coß texcuânk joß nak quexcuan junxil.

⁵⁶Eks olnud Soodom, su õde, sõnakõlksuks sinu suus su kõrkuse ajal,

⁵⁶¿Ma mâcuaß ta biß âcuîtzßin li tenamit Sodoma nak cakßetkßeti âcuib chiru junxil nak sa cuancat?

⁵⁷enne kui ilmnes sinu enda kurjus? Tema sarnane oled sa nüüd, teotada Arami tütreile ja kõigile tema naabreile, vilistite tütreile, kes naabritest sind põlgavad.

⁵⁷Nak toj mâji quicßutun li mâusilal xabânu lâat, cahobeb. Anakcuan juntakßêtex. Ut eb laj filisteo, eb laj Siria ut chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue li cuanqueb châjun sutam yôqueb châhobbal.

⁵⁸Oma häbitegu ja jäledusi pead sa ise kandma, ütleb Issand.

⁵⁸Anakcuan tento nak tâcßul lix tojbal âmâc xban li mâusilal li kßaxal yibru li xabânu, ut xban nak xakßetkßeti âcuib xban li cßaßru cuan âcue. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.

⁵⁹Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Mina talitan sinuga, nagu sina oled talitanud, sellepärast et sa oled halvustanud vannet ja oled murdnud lepingu.

⁵⁹Li nimajcual Dios quixye: Lâin tatinqßue chixtojbal âmâc joß âcßulub xcßulbal xban nak cacuisi xcuanquil li contrato ut incßaß cabânu li cßaßru caye.

⁶⁰Aga mina pean meeles oma lepingut sinuga su nooruspäevilt ja tahan sinuga teha igavese lepingu.

⁶⁰Abanan toj cuan saß inchßôl cßaßru quinye saß li contrato li quinbânu âcuiqßuin saß âsâjilal. Lâin tinxakab xcuanquil li contrato chi junelic.

⁶¹Siis sa mõtled oma eluviisidele ja häbened, kui sa võtad oma õed, kes on sinust vanemad või kes on sinust nooremad, ja ma annan nad sulle tütreiks - hoolimata sinu lepingupidamisest.

⁶¹Tâjulticokß âcue li mâusilal xabânu ut tatxutânâk nak lâin tinkßaxtesi chokß âcoß li tenamit Samaria lâ cuas ut nak tinkßaxtesi chokß âcoß li tenamit Sodoma lâ cuîtzßin. Tinbânu chi joßcan usta incßaß tento tinbânu xban nak incßaß quinye âcue saß li contrato nak tinkßaxtesiheb âcue.

⁶²Ma teen sinuga oma lepingu ja sa saad tunda, et mina olen Issand,

⁶²Lâin tinxakab xcuanquil lin contrato ut lâat tânau nak lâin li Kâcuaß.Lâin tincuy âmâc. Abanan cuânk saß âchßôl li mâusilal xabânu ut tatxutânâk xban. Incßaß chic tênimobresi êrib xban nak texxutânâk. Lâin li nimajcual Dios quinyehoc re aßin.—

⁶³et sa mõtleksid ja häbeneksid ega avaks enam oma suud häbi pärast, kui ma sulle andeks annan kõik, mis sa oled teinud, ütleb Issand Jumal.'

⁶³Lâin tincuy âmâc. Abanan cuânk saß âchßôl li mâusilal xabânu ut tatxutânâk xban. Incßaß chic tênimobresi êrib xban nak texxutânâk. Lâin li nimajcual Dios quinyehoc re aßin.—