¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

²'Inimesepoeg, anna mõistatus ja lausu tähendamissõna Iisraeli soole

²—At ralal cuînk, tâserakßi jun li jaljôquil ru âtin reheb li ralal xcßajol laj Israel.

³ning ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Suur kotkas, suurte tiibadega, pikkade hoosulgedega, rikkaliku kirju sulestikuga, tuli Liibanonile ja haaras seedrilt ladva.

³Tâye reheb chi joßcaßin: aßan aßin li naxye li nimajcual Dios. Quicuulac Líbano jun li nimla xul tßiu xcßabaß. Najt rok lix xicß ut nabal pây ru lix color. Kßaxal cau narupupic. Quixchap lix kßunal saß li rußuj jun li nimla chacalteß.

⁴Ta katkus ära selle võsude tipud ja viis kaubitsejate maale, asetas kaupmeeste linna.

⁴Quixtok li rußuj li cheß ut quixcßam toj saß lix chßochßeb laj yaconel ut aran quirau saß lix tenamiteb laj Babilonia.

⁵Siis ta võttis maa seemet ja heitis külvipõllule; võttis, pani otsekui paju rohke vee äärde.

⁵Cô cuißchic Israel ut quixcßam ajcuiß li riyajil li cßam li cuan saß li tenamit Israel ut quirau saß li châbil chßochß chire li nimaß re nak tâqßuîk.

⁶See võrsus ja sai vohavaks, madalat kasvu viinapuuks, lehestik pööratud kotka poole ja juured tema all. Ja see sai viinapuuks, ajas harusid ja sirutas välja võrseid.

⁶Quimok li iyaj. Incßaß najt xteram quicuulac, abanan nabal li rukß qui-el. Eb li rukß queßxhel rib saß xjayal li tenamit li cuan cuiß li tßiu. Ut lix xeß cô saß li chßochß. Nabal li rukß ut nabal ajcuiß lix xak.

⁷Aga oli veel üks suur kotkas, suurte tiibadega ja rohke sulestikuga; ja vaata, see viinapuu pööras oma juured tolle poole ja sirutas oma oksad temale vastu peenralt, kuhu see oli istutatud, et too kastaks teda paremini.

⁷Ut cuan jun chic li xul tßiu li xchal saß jun chic tenamit li cuan saß li sur. Cô Israel. Nabal lix xicß ut cau narupupic. Lix xeß li acuîmk joß ajcuiß li rukß queßxhel rib saß xjayal li cuan cuiß li tßiu jun chic re nak li tßiu aßan tixtßakresi.

⁸Heale põllule, rohke vee äärde oli see istutatud, et see oksi ajades ja vilja kandes võiks saada toredaks viinapuuks.

⁸Li jun tôn chi acuîmk aßan ac aubil saß châbil chßochß chire li nimaß re nak chßinaßus tâqßuîk ut tixhel rib li rukß ut tixqßue li ru.

⁹Ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas sellest saab asja? Eks selle juured kista välja, vili muudeta kestaseks ja kõik värsked võsud kuivatata? See kuivab, ei ole tarvis tugevat käsivart ega palju rahvast, et seda juurte küljest lahti kiskuda.

⁹Li Kâcuaß quixye cue: —Tâye reheb nak joßcaßin xye li Kâcuaß: ¿Ma tixchap ta biß chic xxeß? ¿Ma incßaß ta biß tâmichßekß lix xeß xban li tßiu li xchal saß li este ut tâsachekß li ru ut tâchakik? Chixjunil lix xak li toj rax ru teßchakik. Ut eb li teßmichßok re moco nabalakeb ta, chi moco cauhakeb ta xmetzßêuheb.

¹⁰Jah, vaata, see on istutatud, aga kas sellest saab asja? Eks see kuiva hoopis ära, kui idatuul seda puudutab? See kuivab oma kasvupeenral.'

¹⁰¿Ma us ta biß tâêlk li acuîmk aßin? ¿Ma incßaß ta biß tâchakik chi junaj cua xban li tikcual ikß li tâchâlk saß li este? Usta rax raxak ru tâchakik saß xnaßaj.

¹¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹¹Ut li Kâcuaß quiâtinac cuißchic cuiqßuin ut quixye cue:

¹²'Ütle ometi vastupanijale soole: Eks te tea, mis see on? Ütle: Vaata, Paabeli kuningas tuli Jeruusalemma ja võttis selle kuninga ja vürstid ning viis need enese juurde Paabelisse.

¹²—Patzß reheb laj Israel li kßaxal kßetkßeteb ma xeßxtau ru li jaljôquil ru âtin li xaye reheb. Ye reheb nak aßan aßin lix yâlal. Lix reyeb laj Babilonia quicuulac Jerusalén ut quixcßam toj Babilonia li rey rochbeneb li nequeßtenkßan re.

¹³Seejärel võttis ta ühe kuninglikust soost ja tegi temaga lepingu ning laskis tal vanduda; aga maa võimukandjad viis ta ära,

¹³Ut quixcßam ajcuiß jun reheb li ralal li rey li cuan xcuanquil ut quixbânu li contrato riqßuin. Quixpuersi ru chixbânunquil li juramento nak tixbânu li cßaßru quixye saß li contrato. Ut quixcßameb ajcuiß chirix li cuînk li cauheb rib li cuanqueb Jerusalén.

¹⁴et kuningriik jääks jõuetuks ega ajaks ennast püsti, vaid hoolitseks, et ta leping jääks püsima.

¹⁴Queßxbânu chi joßcan re xcubsinquil xcuanquileb li ralal xcßajol laj Judá re nak incßaß chic teßcuânk joß jun tenamit. Caßaj cuiß riqßuin xbânunquil li cßaßru queßxyechißi saß li contrato naru nequeßcuan.

¹⁵Aga see hakkas temale vastu ja läkitas oma käskjalad Egiptusesse, et talle antaks hobuseid ja palju rahvast. Kas sellest saab asja? Kas pääseb see, kes niimoodi teeb? Kas pääseb lepingumurdja?

¹⁵Abanan lix reyeb laj Judá quixkßetkßeti rib chiru lix reyeb laj Babilonia. Ut quixtaklaheb lix takl Egipto chixsicßbaleb li cacuây ut nabaleb li soldados. ¿Ma târûk ta biß tixbânu li cßaßru naxcßoxla xbânunquil lix reyeb laj Judá? ¿Ma târûk ta biß tixcol rib nak ac xkßet li cßaßru quixye saß li contrato?

¹⁶Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ta sureb selle kuninga asupaigas, tema juures Paabelis, kes tegi tema kuningaks, kelle vannet ta põlastas ja kelle lepingu ta murdis.

¹⁶Lâin li yoßyôquil Dios ninye nak relic chi yâl lix reyeb laj Judá tâcâmk aran Babilonia xban nak incßaß quixbânu li quixye saß li contrato. Quixtzßektâna li juramento li quixbânu riqßuin lix reyeb laj Babilonia li quiqßuehoc re saß lix cuanquil.

¹⁷Vaarao suure sõjaväega ja hulga rahvaga ei aita teda sõjas, kui kuhjatakse piiramisvall ja ehitatakse piiramisseadmed paljude elude hävitamiseks.

¹⁷Lix reyeb laj Egipto mâcßaß tixbânu re xtenkßanquileb usta tixtakla nabal li soldado chi pletic. Incßaß teßxcuy nak eb laj Babilonia teßxyîb lix taklebâl chixjun sutam li tenamit re teßoc Jerusalén chixcamsinquileb nabaleb laj Judá.

¹⁸Ta põlastas vannet ja murdis lepingu: vaata, kuigi ta andis oma käe, tegi ta ometi seda kõike - ta ei pääse!

¹⁸Lix reyeb laj Judá quixtzßektâna li juramento li quixbânu ut quixkßet li contrato nak quixbânu chixjunil li cßaßak re ru aßin. Joßcan nak moco naru ta tixcol rib.

¹⁹Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Nii tõesti kui ma elan, minu vande, mida ta põlastas, ja minu lepingu, mille ta murdis, laon ma tõepoolest tema pea peale.

¹⁹Lâin li yoßyôquil Dios ninye nak relic chi yâl lâin tinqßue chixtojbal lix mâc xban nak quixtzßektâna li contrato li quixbânu cuiqßuin riqßuin juramento.

²⁰Ma laotan oma võrgu tema peale ja ta püütakse minu püünisesse. Ma viin ta Paabelisse ja mõistan seal kohut tema üle truudusetuse pärast, mida ta on osutanud minu vastu.

²⁰Lâin tinqßue chixtojbal lix mâc xban nak quinixtzßektâna. Chanchan nak tinchap aßan saß lin raßal nak tincanab chi cßamecß Babilonia.

²¹Ja kõik ta põgenikud kõigis ta väehulkades langevad mõõga läbi, aga järelejäänud pillutatakse kõigi tuulte poole; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen rääkinud.

²¹Chixjunileb li yôkeb chi êlelic rochbeneb lix soldado teßcamsîk. Eb li incßaß teßcamsîk teßjeqßuîk ruheb yalak bar. Ut riqßuin aßan têqßue retal nak lâin li Kâcuaß quinyehoc re aßin.

²²Nõnda ütleb Issand Jumal: Aga mina ise võtan tipu kõrge seedri ladvast ja istutan selle maha; ma katkun selle võsude tippudest kõige õrnema ja istutan kõrgele ja järsule mäele.

²²Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios: —Lâin tinchap li rußuj jun li chacalteß najt xteram. Tinchßot lix kßunal saß rußuj ut tincuau saß xbên jun li tzûl najt xteram.

²³Iisraeli kõrgele mäele istutan ma selle: see ajab oksi ja kannab vilja ning saab toredaks seedriks. Selle alla asuvad kõik linnud; kõik tiivulised elavad selle okste varjus.

²³Tincuau aran Israel saß li tzûl li kßaxal najt xteram. Châbilak li chacalteß aßan ut nabalak li rukß ut tâûchînk ajcuiß. Qßuila pây ru li xul li nequeßrupupic teßxyîb lix soqueb saß li rukß li cheß ut teßxcol ribeb saß lix mu.Chixjunileb li cheß li cuanqueb saß li qßuicheß teßxnau nak lâin nintßaneb li cheß li najt xteram ut ninqßue chi qßuîc li cocß rokeb. Lâin ninchakihobresiheb li cheß li rax ru ut ninqßueheb chi raxocß li chaki. Lâin li Kâcuaß quinyehoc re aßin ut lâin ninbânu li cßaßru ninye.—

²⁴Ja kõik metsapuud saavad tunda, et mina olen Issand, kes teeb madalaks kõrge puu, kõrgeks madala puu, kuivaks toore puu ja paneb haljendama kuivanud puu. Mina, Issand, olen rääkinud, ja ma teen seda.'

²⁴Chixjunileb li cheß li cuanqueb saß li qßuicheß teßxnau nak lâin nintßaneb li cheß li najt xteram ut ninqßue chi qßuîc li cocß rokeb. Lâin ninchakihobresiheb li cheß li rax ru ut ninqßueheb chi raxocß li chaki. Lâin li Kâcuaß quinyehoc re aßin ut lâin ninbânu li cßaßru ninye.—