1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
1Li Kâcuaß quiâtinac cuißchic cuiqßuin ut quixye cue:
2'Mis teil on mõttes, kui lausute seda kõnekäändu Iisraeli maa kohta, öeldes: 'Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad'?
2—¿Cßaßru nequecßoxla chirix li jaljôquil ru âtin aßin li yôqueb chixyebal chirixeb laj Israel? Li naßbej yucuaßbej nequeßxlou li uvas rare ut aß chic lix cocßaleb nequeßecßan lix rahil re.
3Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei tohi teil enam olla selle kõnekäänu lausujat Iisraelis.
3Lâin li yoßyôquil Dios ninye êre nak chi yâl mâ jun cua chic tâyemânk li jaljôquil ru âtin aßin saß li naßajej Israel.
4Vaata, kõik hinged on minu päralt: nagu isa hing, nõnda poja hing - need on minu. Hing, kes teeb pattu, peab surema!
4Chixjunileb li cristian cueheb lâin joß li naßbej yucuaßbej joß eb ajcuiß li alal cßajolbej. Ut li ani namâcob, aßan tâcâmk.
5Aga kui keegi on õige ja teeb, mis on seadusepärane ja õige:
5Cui junak li cuînk tîc xchßôl, aßan nacuan saß tîquilal ut naxbânu li us.
6ei söö mägedel, ei tõsta silmi Iisraeli soo ebajumalate poole, ei häbista oma ligimese naist, ei ligine naisele, kellel on kuuveri,
6Incßaß naxlokßoniheb li yîbanbil dios li cuanqueb Israel, chi moco naxcuaß li tzacaêmk mayejanbil saß li tzûl. Incßaß naxchßic rib riqßuin rixakil li ras rîtzßin, chi moco nacuan riqßuin li rixakil nak yô xyajel re li po.
7ei rõhu kedagi, annab tagasi oma võlglase pandi, ei röövi, annab oma leiba näljasele, riietab alastiolijat,
7Mâ ani naxrahobtesi chi moco na-elkßac. Naxkßaxtesi li nequeßxcanab riqßuin chokß xprenda li ani natoßonin. Naxqßue xtzacaêmk li tâtzßocâk ut naxqßue rakß li mâcßaß rakß.
8ei anna raha rendi peale ega võta liigkasu, hoiab oma käe ülekohtust, teeb tõelist õigust inimeste vahel,
8Incßaß naxpatzß ral lix tumin li naxqßue chi toß. Incßaß naxsicß xbiomal riqßuin xtoßoninquil tumin. Incßaß naxcßûluban xchßôl xbânunquil li mâusilal ut narakoc âtin saß xyâlal nak cuan junak chßaßajquilal.
9käib mu määruste järgi ja peab mu seadusi, neid ustavalt täites - see on õige: ta peab tõesti elama, ütleb Issand Jumal.
9Li jun aßan naxpâb lin chakßrab ut naxqßue xchßôl chixbânunquil li ninye. Aßan tîc xchßôl ut tâcuânk xyußam, chan li Kâcuaß Dios.
10Aga kui temale sünnib üleannetu poeg, kes valab verd ja kes teeb üheainsagi neist tegudest -
10Mâre li cuînk li tîc xchßôl cuan junak li ralal aj êlkß nacamsin ut naxbânu li incßaß us li mâ jun sut quixbânu li yucuaßbej.
11kusjuures tema ise ei ole aga teinud kõike seda -, ja too sööb mägedel, häbistab oma ligimese naist,
11Ut mâre naxtzaca li tzacaêmk mayejanbil saß eb li tzûl chiruheb li jalanil dios, ut naxchßic rib riqßuin li rixakil li ras rîtzßin.
12rõhub viletsat ja vaest, röövib, ei anna panti tagasi, tõstab silmad ebajumalate poole, teeb jäledust,
12Mâre naxrahobtesiheb li nebaß ut li tenkßâc teßraj ut na-elkßâc. Incßaß naxkßaxtesi li cßaßru quiqßueheß re chokß prenda. Naxlokßoniheb li jalanil dios ut naxbânu li mâusilal.
13annab raha rendi peale ja võtab liigkasu - kas peaks too jääma elama? Ta ei jää, ta on teinud kõiki neid jäledusi, ta peab surema, ta veri tulgu tema peale!
13Naxpatzß nabal li ral li tumin li naxqßue chi toß. ¿Ma tâcanâk ta biß chi yoßyo li alalbej aßan? Incßaß. Aßan tâcamsîk xban li mâusilal li quixbânu ut xcßulub nak tâcamsîk.
14Aga vaata, kui temale sünnib poeg, kes näeb kõiki oma isa patte, mida see on teinud, ja ta kardab ega tee nõnda:
14Mâre li cuînk li incßaß us xnaßleb cuan junak li ralal naxqßue retal nak incßaß us naxbânu lix yucuaß. Ut li alalbej incßaß tixbânu joß naxbânu lix yucuaß.
15tema ei söö mägedel, ei tõsta silmi Iisraeli soo ebajumalate poole, ei häbista oma ligimese naist,
15Incßaß naxcuaß li tzacaêmk mayejanbil saß eb li tzûl chiruheb li jalanil dios, chi moco tixlokßoniheb li jalanil dios li cuanqueb Israel. Ut incßaß tixchßic rib riqßuin rixakil li ras rîtzßin.
16ei rõhu kedagi, ei võta panti, ei röövi, annab oma leiba näljasele, riietab alastiolijat,
16Incßaß naxrahobtesiheb li ras rîtzßin ut naxkßaxtesi li cßaßru naqßueheß re chokß prenda. Incßaß na-elkßac. Naxqßue xcuaheb li nequeßtzßoca ut naxqßueheb rakß li mâcßaß rakßeb.
17hoiab oma käe viletsa kallalt, ei võta renti ega liigkasu, teeb mu seaduste järgi, käib mu määruste järgi - tema ei sure oma isa süü pärast, ta jääb tõesti elama.
17Incßaß naxcßûluban xchßôl xbânunquil li mâusilal ut incßaß naxpatzß ral li tumin li naxqßue chi toß. Naxbânu li cßaßru naxye saß lin chakßrab ut naxbânu li cßaßru ninye. Li alalbej aßan incßaß tâcâmk xban li mâc quixbânu lix yucuaß. Tâcuânk ban xyußam.
18Aga tema isa, vaata, peab surema oma süü pärast, sest ta on rõhunud, on röövinud oma venda ja on teinud oma rahva keskel, mis ei ole hea.
18Li yucuaßbej tâcâmk xban li mâc li quixbânu nak quixmakß chiru li ras rîtzßin li cßaßru cuan reheb ut qui-elkßâc. Quixbânu li mâusilal reheb li ras rîtzßin.
19Ja teie küsite: 'Mispärast ei kanna poeg isa süüd?' Kui poeg on teinud, mis on kohus ja õige, on pidanud kõiki mu määrusi ja on neid täitnud - siis peab ta tõesti jääma elama!
19Mâre lâex têye, “¿Cßaßut nak li alalbej incßaß tâtzßakônk riqßuin li raylal li tixcßul li yucuaßbej?” Li alalbej incßaß tâcâmk xban nak quixbânu li us ut quicuan saß tîquilal ut quixbânu li cßaßru naxye saß lin chakßrab. Joßcan nak tâcuânk lix yußam.
20Hing, kes teeb pattu, peab surema! Poeg ei kanna isa süüd ja isa ei kanna poja süüd: õige peale tulgu tema õigus ja õela peale tema õelus!
20Li ani tâmâcobk, aßan tâcâmk. Li alalbej incßaß tixcßul li raylal saß xcßabaß li mâc li quixbânu lix yucuaß. Chi moco li yucuaßbej tixcßul li raylal saß xcßabaß li mâc li quixbânu li ralal. Li ani nacuan saß tîquilal tixcßul lix kßajcâmunquil ut li ani naxbânu li mâc tixcßul lix tojbal mâc.
21Aga kui õel pöördub kõigist oma pattudest, mis ta on teinud, ja peab kõiki mu määrusi ja teeb, mis on kohus ja õige - siis peab ta tõesti elama; ta ei sure.
21Cui li cuînk li incßaß us xnaßleb tixcanab li mâcobc ut tixpâb lin chakßrab ut tixbânu li tîquilal ut li us, aßan incßaß tâcâmk. Tâcuânk ban xyußam.
22Ühtegi tema üleastumist, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma õiguse pärast, mida ta on osutanud, peab ta jääma elama.
22Chixjunil li mâc li quixbânu chak junxil incßaß tâjulticokß re li Dios ut incßaß tâcamsîk xban nak quixjal xnaßleb ut quixbânu li us.
23Kas mul tõesti peaks olema hea meel õela surmast, ütleb Issand Jumal? Kas mitte sellest, et ta pöördub ära oma teedelt ja jääb elama?
23Li nimajcual Dios quixye: —¿Ma nasahoß ta biß inchßôl nak junak tâcâmk xban li mâusilal li quixbânu? Incßaß. Nasahoß ban saß inchßôl nak naxjal xcßaßux ut naxcanab xbânunquil li mâusilal ut tâcuânk xyußam.
24Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, teeb kõiki neidsamu jäledusi, mida õel teeb, kas ta peaks jääma elama? Ühtegi tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada; oma truudusetuse pärast, mida ta on osutanud, ja oma patu pärast, mida ta on teinud, peab ta surema.
24Abanan cui junak tîc xchßôl tixjal xnaßleb ut tixbânu li mâusilal li nequeßxbânu li incßaß useb xnaßleb, li jun aßan tâcâmk. Ut incßaß tixcßul xkßajcâmunquil li us li quixbânu junxil. Tâcâmk xban li mâc li quixbânu ut xban nak quixkßetkßeti rib.
25Aga teie ütlete: 'Issanda tee ei ole õige!' Kuulge ometi! Iisraeli sugu! Minu tee ei olevat õige! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged?
25Ut cui lâex têye nak moco tîc ta li cßaßru yôquin chixbânunquil, lâin li Kâcuaß tinye êre: Abihomak lâex aj Israel. ¿Ma yâl nak moco tîc ta li cßaßru yôquin chixbânunquil? ¿Ma mâcuaß ta biß lâex li incßaß nequexcuan saß tîquilal?
26Kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut ning nende pärast sureb, siis ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta on teinud.
26Cui li tîc xchßôl tixcanab cuânc saß tîquilal ut tixbânu li mâusilal, aßan tâcâmk saß xcßabaß li mâusilal li quixbânu. Xmâc li mâusilal li yôk chixbânunquil tâcâmk.
27Ja kui õel pöördub oma õelusest, mida ta on teinud, ja teeb, mis on kohus ja õige, siis ta hoiab oma elu alles.
27Cui junak yô chixbânunquil li mâusilal tixjal xcßaßux ut tixbânu li us ut tâcuânk saß tîquilal, li jun aßan tixcol rix lix yußam.
28Sest kui ta näeb ja pöördub kõigist oma üleastumistest, mida ta on teinud, siis ta jääb tõesti elama; ta ei sure.
28Xban nak quixqßue retal nak moco us ta nak yô chi kßetoc âtin, joßcan nak quixcanab xbânunquil li mâusilal. Relic chi yâl li jun aßan tâcuânk xyußam. Incßaß tâcâmk.
29Aga Iisraeli sugu ütleb: 'Issanda tee ei ole õige!' Minu teed ei olevat õiged, Iisraeli sugu! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged?
29Ut cui lâex aj Israel têye nak moco tîc ta li cßaßru yôquin chixbânunquil, lâin li Kâcuaß tinye: ¿Ma yâl nak moco tîc ta li cßaßru yôquin chixbânunquil? ¿Ma mâcuaß ta biß lâex li incßaß nequexcuan saß tîquilal?
30Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks.
30Ex aj Israel, lâin tinrakok âtin saß êbên chêjunjûnkalex, aß yal chanru lê yehom êbânuhom. Jalomak êcßaßux ut canabomak xbânunquil li mâusilal li yôquex chixbânunquil. Mêqßue êrib chi sachc xban lê mâc.
31Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, millega te olete üle astunud, ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim! Miks te tahate surra, Iisraeli sugu?
31Canabomak chixjunil lê kßetba âtin li xexmâcob cuiß. Jalomak êcßaßux ut acßak chic lê yußam. ¿Cßaßut nak têqßue êrib chi câmc xban lê mâc, ex aj Israel?Lâin mâ jun êre nacuaj tâcâmk. Jalomak ban lê cßaßux ut tâcuânk lê yußam, chan li nimajcual Dios.
32Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage!
32Lâin mâ jun êre nacuaj tâcâmk. Jalomak ban lê cßaßux ut tâcuânk lê yußam, chan li nimajcual Dios.