¹Pärast neid sündmusi, Pärsia kuninga Artahsasta valitsemisajal, tuli Esra, Seraja poeg, kes oli Asarja poeg, kes oli Hilkija poeg,

¹Nak quicuan laj Artajerjes chokß xreyeb laj Persia, quicuan jun li cuînk aj Esdras xcßabaß. Aßan ralal laj Seraías. Ut laj Seraías, aßan ralal laj Azarías. Ut laj Azarías, aßan ralal laj Hilcías.

²kes oli Sallumi poeg, kes oli Saadoki poeg, kes oli Ahituubi poeg,

²Laj Hilcías, aßan ralal laj Salum. Laj Salum, aßan ralal laj Sadoc. Ut laj Sadoc, aßan ralal laj Ahitob.

³kes oli Amarja poeg, kes oli Asarja poeg, kes oli Merajoti poeg,

³Laj Ahitob, aßan ralal laj Amarías. Laj Amarías, aßan ralal laj Azarías. Ut laj Azarías, aßan ralal laj Meraiot.

⁴kes oli Serahja poeg, kes oli Ussi poeg, kes oli Bukki poeg,

⁴Laj Meraiot, aßan ralal laj Zeraías. Laj Zeraías, aßan ralal laj Uzi. Ut laj Uzi, aßan ralal laj Buqui.

⁵kes oli Abisua poeg, kes oli Piinehasi poeg, kes oli Eleasari poeg, kes oli ülempreester Aaroni poeg -

⁵Laj Buqui, aßan ralal laj Abisúa. Laj Abisúa, aßan ralal laj Finees. Ut laj Finees, aßan ralal laj Eleazar. Laj Eleazar, aßan ralal laj Aarón, li xbên aj tij.

⁶see Esra tuli Paabelist üles. Tema oli kirjatundja, vilunud Moosese Seaduses, mille Issand, Iisraeli Jumal, oli andnud. Ja kuningas andis temale kõik, mis ta soovis, kuna Issanda, tema Jumala käsi oli ta peal.

⁶Laj Esdras aßan tzolbil chi us riqßuin li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés xban li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Ut xban nak li Kâcuaß quitenkßan re laj Esdras, chixjunil li cßaßru quixtzßâma chiru li rey, quiqßueheß re. Laj Esdras qui-el Babilonia ut cô Jerusalén.

⁷Ka osa Iisraeli lastest, preestritest ja leviitidest, lauljatest ja väravahoidjatest ja templisulastest, tuli üles Jeruusalemma kuningas Artahsasta seitsmendal aastal.

⁷Ut nabaleb laj Israel queßcôeb Jerusalén rochben nak ac yô chic xcuuk chihab roquic chokß rey laj Artajerjes. Saß xyânkeb li queßsukßi cuanqueb laj tij, cuanqueb laj levita, cuanqueb laj bichanel, cuanqueb li nequeßcßacßalen saß li oquebâl re li templo, ut cuanqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac saß li templo.

⁸Ja tema tuli Jeruusalemma viiendas kuus, kuninga seitsmendal aastal,

⁸b po xcuuk chihab roquic chokß rey laj Artajerjes nak laj Esdras quicuulac Jerusalén.

⁹sest esimese kuu esimesel päeval algas Paabelist minek ja viienda kuu esimesel päeval jõudis ta Jeruusalemma, kuna tema Jumala hea käsi oli ta peal.

⁹Laj Esdras qui-el Babilonia saß li xbên cutan re li xbên po. Ut quicuulac Jerusalén saß li xbên cutan re li roß po. Li Kâcuaß cuan riqßuin ut aßan yô chi tenkßânc re.

¹⁰Sest Esra oli oma südant valmistanud Issanda Seadust nõudma ja täitma, et õpetada Iisraelis seadust ja õigust.

¹⁰Laj Esdras quixqßue xchßôl chixtzolbal ut chixbânunquil li naxye saß li chakßrab li qßuebil xban li Kâcuaß. Ut quixqßue ajcuiß xchßôl chixchßolobanquil lix yâlal li tzßîbanbil saß li chakßrab reheb laj Israel.

¹¹Ja see on ärakiri kirjast, mille kuningas Artahsasta andis preester Esrale, kirjatundjale, kes tundis Issanda käsusõnu ja tema seadusi Iisraelile:

¹¹Aßan aj tij ut aj tzolonel ajcuiß. Quixtzol rib chi us riqßuin li chakßrab, li quiqßueheß reheb laj Israel xban li Kâcuaß lix Dioseb. Joßcaßin tzßîbanbil saß li hu li quixtzßîba li rey Artajerjes re laj Esdras nak toj mâjiß naxic Jerusalén.

¹²'Artahsasta, kuningate kuningas, preester Esrale, taeva Jumala seadusetundjale, ja nõnda edasi. Ja nüüd -

¹²—Lâin li rey Artajerjes, li kßaxal nim incuanquil chiruheb li jun chßol chic rey. Li hu aßin re laj Esdras laj tij, laj cßutul re li chakßrab li quiqßueheß xban li Kâcuaß Dios li cuan saß choxa. Chicuânk taxak li tuktûquil usilal âcuiqßuin.

¹³minu poolt on antud käsk, et minu kuningriigis iga Iisraeli rahva liige ja selle preestrid ja leviidid, kes tahavad Jeruusalemma minna, võivad minna koos sinuga,

¹³Lâin xinqßue jun li chakßrab nak chixjunileb laj Israel li cuanqueb rubel incuanquil, joß eb laj tij ut eb laj levita, cui teßraj xic Jerusalén, naru nequeßxic châcuix.

¹⁴sest sina oled kuninga ja tema seitsme nõuandja poolt läkitatud toimetama uurimist Juuda ja Jeruusalemma kohta vastavalt oma Jumala seadusele, mis su käes on,

¹⁴Lâin li rey, yôquin chi taklânc âcue joßqueb ajcuiß li cuukub chi cuînk li nequeßqßuehoc naßleb. Tatxic chirilbal chanru cuanqueb aran Judá ut Jerusalén, ma yôqueb chixbânunquil li cßaßru naxye saß li chakßrab li qßuebil reheb xban li Kâcuaß lâ Dios. Lâat nacanau chi tzßakal cßaßru naxye saß li chakßrab.

¹⁵ja viima sinna hõbedat ja kulda, mida kuningas ja tema nõuandjad hea meelega on andnud Iisraeli Jumalale, kelle eluase on Jeruusalemmas,

¹⁵Tâcßam li oro ut li plata ut tâqßue re lix templo lix Dioseb laj Israel li cuan Jerusalén, li x-ala saß kachßôl xqßuebal, lâin ut eb laj qßuehol naßleb.

¹⁶nõndasamuti kõike hõbedat ja kulda, mida sa saad kogu Paabeli maakonnast koos rahva ja preestrite vabatahtliku anniga, mida nad annavad teie Jumala koja heaks Jeruusalemmas.

¹⁶Tâcßam ajcuiß chixjunil li plata ut li oro li joß qßuial teßxchßutub li cuanqueb Babilonia. Ut tâcßam ajcuiß li mayej li x-ala saß xchßôleb xqßuebal eb laj tij ut eb laj Israel li cuanqueb saß li tenamit aßan re xyîbanquil lix templo li Dios aran Jerusalén.

¹⁷Osta siis selle raha eest usinasti härgi, jäärasid ja tallesid ning nende juurde kuuluvaid roa- ja joogiohvreid, ja ohverda neid teie Jumala koja altaril Jeruusalemmas!

¹⁷Chiru li tumin aßan tâlokß li toro, li carner ut li carner li toj sâjeb, joß ajcuiß li ru li acuîmk ut li vino re teßxmayeja chiru li artal li cuan saß lix templo li Kâcuaß lê Dios aran Jerusalén.

¹⁸Ja mida sina ja su vennad heaks arvate teha ülejäänud hõbeda ja kullaga, seda tehke oma Jumala tahte järgi!

¹⁸Lâat ut eb laj tij jun chßol chic têbânu li cßaßru têraj riqßuin li plata ut li oro li tâelaßânk. Têbânu joß naraj li Kâcuaß lê Dios.

¹⁹Ja riistad, mis sulle antakse teenistuse jaoks su Jumala kojas, anna kõik üle Jumala ees Jeruusalemmas!

¹⁹Chixjunil li secß li quikßaxtesîc âcue re xcßanjel li Dios saß li templo aran Jerusalén, kßaxtesi re li Dios lâat.

²⁰Ja su Jumala koja muuks tarviduseks, mis sul tuleb rahuldada, võid sa anda kuninga varakambrist.

²⁰Ut li cßaßak chic re ru li tâcßanjelak chêru aran saß lix templo lê Dios, naru tâlokß riqßuin lin tumin lâin, chan li rey.

²¹Ja mina, kuningas Artahsasta, annan käsu kõigile varahoidjaile teisel pool Frati jõge: kõik, mida preester Esra, taeva Jumala seadusetundja, teilt nõuab, tuleb täpselt täita:

²¹Anakcuan lâin, li rey Artajerjes, yôquin xqßuebal li chakßrab reheb chixjunileb laj xocol tumin li cuanqueb jun pacßal li nimaß Eufrates nak teßxqßue chi junpât chixjunil li cßaßru tâpatzß lâat, Esdras. Lâat aj tij ut nacanau chi us li chakßrab li qßuebil êre xban li Dios cuan saß choxa.

²²hõbedat kuni sada talenti, nisu kuni sada koori, veini kuni sada batti ja õli kuni sada batti, aga soola piiramatult.

²²Naru teßxqßue oxib mil riqßuin oxib ciento kilos li plata. Naru teßxqßue cuib xcaßcßâl mil bisoc li trigo, ut cuib mil riqßuin cuib ciento botella li vino. Naru teßxqßue cuib mil riqßuin cuib ciento botella li aceite ut li atzßam tâqßuehekß chi incßaß bisbil.

²³Kõike, mida taeva Jumal käsib, tehtagu taeva Jumala koja jaoks hoolega, sest miks peaks viha tulema kuninga ja tema poegade riigi peale?

²³Chixjunil li târaj li Dios, li cuan saß choxa re lix templo, tento xqßuebal re nak incßaß tâchâlk raylal saß xbêneb li cuanqueb rubel incuanquil chi moco saß xbêneb li cualal incßajol.

²⁴Ja teile tehakse teatavaks, et ühegi preestri, leviidi, laulja, väravahoidja, templisulase või muu Jumala koja teenri peale ei ole lubatud panna maksu, tolli ega muud koormist.

²⁴Ut ninye ajcuiß âcue nak incßaß tâpatzß xtojeb laj tij chi moco eb laj levita, chi moco eb laj bichanel, chi moco eb li nequeßcßacßalen saß li oquebâl re li templo, chi moco riqßuineb li nequeßcßanjelac saß li templo. Incßaß tâpatzß xtojeb.

²⁵Ja sina, Esra, pane oma Jumala tarkust mööda, mis su käes on, kohtumõistjaid ja õigusetundjaid, kes kohut mõistaksid kogu rahvale teisel pool Frati jõge, kõigile, kes tunnevad sinu Jumala seadusi; aga neid, kes ei tunne, õpetage!

²⁵Lâat, Esdras, joß naxcßut châcuu li Kâcuaß lâ Dios, tâxakab aj rakol âtin ut tâxakab aj cßamol be re nak aßaneb chic teßtaklânk saß xbêneb chixjunileb li tenamit li cuanqueb jun pacßal li nimaß Eufrates. Tâcuânk xcuanquileb saß xbêneb chixjunileb li nequeßxnau li cßaßru naxye saß li chakßrab li quiqßueheß reheb xban li Kâcuaß lâ Dios. Ut eb li incßaß nequeßxnau li chakßrab, lâat tâcßut chiruheb.

²⁶Ja igaühele, kes ei tee sinu Jumala seaduse ja kuninga seaduse järgi, mõistetagu täpselt kohut, olgu surmaks või pagendamiseks, rahakaristuseks või vangistuseks!'

²⁶Ut li ani incßaß tixbânu chi tzßakal li naxye saß lix chakßrab li Kâcuaß lâ Dios, ut li chakßrab li xinqßue lâin, chirakekß âtin saß xbên li jun aßan chi junpât. Ut chiqßuehekß chixtojbal rix lix mâc. Tâcamsîk, malaj tâisîk saß li naßajej cuan cuiß, malaj tixtoj rix lix mâc riqßuin tumin, malaj ut tâqßuehekß saß tzßalam, chan li rey.

²⁷Kiidetud olgu Issand, meie vanemate Jumal, kes pani kuningale südame peale Issanda koda Jeruusalemmas toredaks teha

²⁷Laj Esdras quitijoc ut quixye chi joßcaßin: —Lokßoninbilak taxak li Kâcuaß lix Dioseb li kaxeßtônil yucuaß, xban nak aßan xcßutuc chiru li rey nak tixqßue xlokßal li templo, li cuan Jerusalén, li nakalokßoni cuiß li Kâcuaß li kaDios.Nimanbil taxak ru li Kâcuaß li qui-osobtesin cue chiru li rey, joß ajcuiß chiruheb laj qßuehol naßleb ut chiruheb ajcuiß chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru li rey. Xban nak li Kâcuaß cuan cuiqßuin ut quixqßue xcacuil inchßôl, lâin quinsicß ruheb li teßcßamok be chiruheb laj Israel re nak teßxic Jerusalén cuochben, chan laj Esdras.

²⁸ja kes pööras minu poole kuninga ja tema nõuandjate ja kõigi kuninga vägevate vürstide heatahtlikkuse! Nõnda ma sain kinnituse, et Issanda, mu Jumala käsi oli mu peal, ja ma kogusin Iisraelist peamehed, et need läheksid teele koos minuga.

²⁸Nimanbil taxak ru li Kâcuaß li qui-osobtesin cue chiru li rey, joß ajcuiß chiruheb laj qßuehol naßleb ut chiruheb ajcuiß chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru li rey. Xban nak li Kâcuaß cuan cuiqßuin ut quixqßue xcacuil inchßôl, lâin quinsicß ruheb li teßcßamok be chiruheb laj Israel re nak teßxic Jerusalén cuochben, chan laj Esdras.