¹Alguses lõi Jumal taeva ja maa.

¹Saß xticlajic li Dios quixyîb chak li choxa ut li ruchichßochß.

²Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.

²Moco tuktu ta ru li ruchichßochß nak quicuan ut toj mâcßaß cuan chi saß. Nujenak chi haß ut kßojyîn ru. Caßaj cuiß lix musikß li Dios na-ecßan saß xbên li haß.

³Ja Jumal ütles: 'Saagu valgus!' Ja valgus sai.

³Li Dios quixye: —Chicuânk li cutan, chan. Ut quicuan li cutan.

⁴Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.

⁴Ut li Dios quiril nak us li cutan. Ut quixjach li cutan riqßuin li kßojyîn.

⁵Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.

⁵Ut li cutan quixqßue ajcuiß cutan chokß xcßabaß. Ut li kßojyîn, kßojyîn ajcuiß quixqßue chokß xcßabaß. Ut qui-oc li kßojyîn ut quisakêu. Aßan li xbên li cutan.

⁶Ja Jumal ütles: 'Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!'

⁶Ut li Dios quixye: —Chicuânk li choxa re tixjach li haß li cuan takßa riqßuin li cuan takecß.— Ut quicßulman joß quixye li Dios.

⁷Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.

⁷Li Dios quixjach ru li haß chi ribil. Cuan li haß quixcanab takßa ut cuan quixcanab takecß saß li choxa. Ut joßcan quixbânu li Dios.

⁸Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.

⁸Li choxa li quijachoc re li haß chi ribil quixqßue chokß xcßabaß choxa. Qui-oc li kßojyîn ut quisakêu. Aßan li xcab li cutan.

⁹Ja Jumal ütles: 'Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!' Ja nõnda sündis.

⁹Ut li Dios quixye: —Chichßutlâk chixjunil li haß li cuan takßa ut chicanâk chi chaki li chßochß, chan. Ut quicßulman joß quixye li Dios.

¹⁰Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

¹⁰Li Dios quixye nak li chaki ru, chßochß xcßabaß. Ut li chßutubanbil haß, palau quixqßue chokß xcßabaß. Ut li Dios quiril nak us li quixbânu.

¹¹Ja Jumal ütles: 'Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!' Ja nõnda sündis:

¹¹Li Dios quixye: —Chicuânk li rax pim saß ruchichßochß, chan. Li acuîmk tâûchînk ut tâcuânk riyajil. Ut eb li cheß teßûchînk ut teßcuânk riyajil, aß yal cßaßru li riyajil li junjûnk. Ut quicßulman joß quixye li Dios.

¹²maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

¹²Quicuan li rax pim saß ruchichßochß. Li pim naxqßue riyajil aß yal cßaßru chi pimul. Ut joß ajcuiß li cheß naûchin ut cuan riyajil aß yal cßaßru chi cheßil. Ut li Dios quiril nak us li quixbânu.

¹³Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.

¹³Ut qui-oc li kßojyîn ut quisakêu. Aßan li rox li cutan.

¹⁴Ja Jumal ütles: 'Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,

¹⁴Ut li Dios quixye: —Cheßcuânk xcutanquil ru li choxa re nak tixjach rib li cutan riqßuin li kßojyîn; ut eb aßan teßcßanjelak chokß retalil li sakßehil ut li habalkße, joß ajcuiß retalil li cutan ut li chihab.

¹⁵olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!' Ja nõnda sündis:

¹⁵Ut cheßlemtzßûnk chiru li choxa re xcutanobresinquil li ruchichßochß. Ut quicßulman joß quixye li Dios.

¹⁶Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.

¹⁶Li Dios quixyîb li sakße ut li po re teßxcutanobresi ru li ruchichßochß. Li sakße aßan li kßaxal nim li nalemtzßun chiru li cutan ut li po aßan li nacutanobresin chiru li kßojyîn. Ut quixyîb ajcuiß eb li chahim.

¹⁷Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad

¹⁷Ut li Dios quixqßueheb chiru li choxa re teßxcutanobresi ru li ruchichßochß.

¹⁸ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

¹⁸Li Dios quixqßueheb aran re xberesinquil li cutan ut li kßojyîn. Quixqßueheb re xjachbal li cutan riqßuin li kßojyîn. Ut li Dios quiril nak us li quixbânu.

¹⁹Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.

¹⁹Ut qui-oc li kßojyîn ut quisakêu. Aßan li xcâ li cutan.

²⁰Ja Jumal ütles: 'Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!'

²⁰Li Dios quixye: —Cheßcuânk nabaleb li xul saß li haß, ut cheßcuânk ajcuiß li xul li nequeßrupupic chiru choxa. Ut joßcan quixbânu li Dios.

²¹Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

²¹Ut li Dios quixyoßobtesiheb li nînki car ut chixjunileb li xul li cuanqueb saß haß, aß yal cßaßru chi xulil. Ut quixyoßobtesi ajcuiß li xul li nequeßrupupic, aß yal cßaßru chi xulil. Li Dios quiril nak us li quixbânu.

²²Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!'

²²Li Dios quirosobtesiheb li xul aßan ut quixye reheb: —Chexnabalokß ut chexqßuiânk. Ut chexcuânk saß chixjunil li haß yalak bar. Joß ajcuiß li cocß xul chiru choxa cheßqßuiânk saß ruchichßochß.

²³Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.

²³Ut qui-oc li kßojyîn ut quisakêu cuißchic. Aßan li quixbânu saß roß li cutan.

²⁴Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!' Ja nõnda sündis:

²⁴Ut quixye ajcuiß li Dios: —Cheßcuânk yalak cßaßru chi xulil saß ruchichßochß. Cheßcuânk chixjunileb li xul li nequeßcuaßac pim. Cheßcuânk eb li xul li nequeßxjucuqui rib chiru chßochß. Joß ajcuiß li xul li nequeßcuan saß qßuicheß. Ut quicßulman joß quixye li Dios.

²⁵Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

²⁵Ut li Dios quixyoßobtesiheb chixjunil li xul li nequeßcuan saß qßuicheß aß yal cßaßru chi xulil. Ut quixyoßobtesi chixjunileb li xul li nequeßcuaßac pim, aß yal cßaßru chi xulil. Joß ajcuiß li xul li nequeßxjucuqui rib chiru chßochß, aß yal cßaßru chi xulil. Ut li Dios quiril nak us li quixbânu.

²⁶Ja Jumal ütles: 'Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!'

²⁶Ut quixye ajcuiß li Dios: —Kayoßobtesihak li cuînk joß li kilobâl lâo. Ut aßan tâcuânk xcuanquil saß xbêneb chixjunileb li xul li cuanqueb saß ruchichßochß, joß li car saß li palau ut li xul li nequeßrupupic chiru choxa. Ut tâcuânk xcuanquil saß xbêneb li quetômk ut li xul li cuanqueb saß pim, joß ajcuiß saß xbên chixjunileb li xul li nequeßxjucuqui rib saß chßochß, chan li Dios.

²⁷Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.

²⁷Ut li Dios quixyoßobtesi li cuînk ut li ixk joß li rilobâl aßan. Cuînk ut ixk nak quixyoßobtesiheb.

²⁸Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!'

²⁸Li Dios quirosobtesiheb aßan ut quixye reheb: —Chicuânk lê cocßal ut chexqßuiânk toj retal nak tânujak li ruchichßochß. Lâex textaklânk saß xbên chixjunil li cßaßru cuan. Textaklânk saß xbêneb chixjunil li xul li cuanqueb saß li haß joß ajcuiß li cuanqueb chiru choxa ut li cuanqueb saß ruchichßochß, chan.

²⁹Ja Jumal ütles: 'Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

²⁹Ut quixye ajcuiß: —Xinqßue êre chixjunil li acuîmk li cuan saß ruchichßochß. Xinqßue êre li acuîmk li cuan riyajil. Joßcan ajcuiß chixjunil li cheß li naûchin ut naxqßue riyajil re nak tâcuânk lê tzacaêmk.

³⁰Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.' Ja nõnda sündis.

³⁰Chixjunil li rax pim xinqßue chokß re xtzacaêmkeb li xul li cuanqueb saß ruchichßochß. Xinqßue ajcuiß reheb li xul li nequeßrupupic chiru choxa ut reheb chixjunileb li nequeßxjucuqui rib saß chßochß. Xinqßue chixjunil li rax pim chokß re lix tzacaêmkeb li xul. Ut quicßulman joß quixye li Dios.Ut li Dios quiril nak tzßakal re ru chixjunil li quixbânu. Ut qui-oc li kßojyîn ut quisakêu. Aßan li xcuak li cutan.

³¹Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.

³¹Ut li Dios quiril nak tzßakal re ru chixjunil li quixbânu. Ut qui-oc li kßojyîn ut quisakêu. Aßan li xcuak li cutan.