¹Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:

¹Lix Sara quixcßul li quiyechißîc re junxil xban li Kâcuaß Dios.

²Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.

²Quicuan jun lix cßulaßal têlom. Ac tîx chic laj Abraham nak quiyoßla li ralal. Quiyoßla li cßulaßal tzßakal saß li cutan li quixye li Dios.

³Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.

³Laj Abraham quixqßue aj Isaac chokß xcßabaß li ralal li quicuan riqßuin lix Sara.

⁴Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

⁴Nak ac cuan cuakxakib cutan re laj Isaac, laj Abraham quixbânu li circuncisión re joß quiyeheß re xban li Dios.

⁵Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.

⁵Jun ciento chihab cuan re laj Abraham nak quiyoßla laj Isaac.

⁶Aga Saara ütles: 'Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!'

⁶Lix Sara quixye saß xchßôl: —Li Dios xinixqßue chi seßec xban xsahil inchßôl xban nak xcuan incßulaßal. Ut nak teßrabi nak xyoßla lin cßulaßal, chixjunileb teßsahokß saß xchßôleb cuiqßuin.

⁷Ja ta ütles: 'Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!'

⁷¿Ani ta cuiß raj xyehoc re laj Abraham nak tâcuânk junak lix cßulaßal cuiqßuin? Mâ ani. Ut anakcuan saß xtîxilal laj Abraham, xyoßla jun lix cßulaßal cuiqßuin, chan lix Sara.

⁸Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki võõrutamispäeval.

⁸Nak ac nim chic laj Isaac, quimakßeß xtuß xban lix naß. Saß li cutan aßan laj Abraham quixbânu jun li ninkße.

⁹Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud,

⁹Lix Sara quiril nak laj Ismael yô chiretzßûnquil laj Isaac. Laj Ismael li ralal laj Abraham li quicuan riqßuin lix Agar. Aßan li môs chalenak chak Egipto.

¹⁰siis ta ütles Aabrahamile: 'Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakiga!'

¹⁰Lix Sara cô chi jitoc riqßuin laj Abraham ut quixye re: —Isi li môs aßin. Xicak rochben lix yum. Laj Ismael incßaß tâtzßak li joß qßuial târêchani laj Isaac, chan.

¹¹See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.

¹¹Nak laj Abraham quirabi li râtin, quirahoß saß xchßôl chirix laj Ismael xban nak aßan ralal ajcuiß.

¹²Aga Jumal ütles Aabrahamile: 'Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!

¹²Abanan li Kâcuaß Dios quixye re laj Abraham: —Lâat tâbânu li cßaßru xye lix Sara. Matcßoxlac chirix laj Ismael joß ajcuiß chirix lâ môs. Laj Isaac, aßan lâ cualal li xinyechißi âcue. Saß xcßabaß laj Isaac teßcuânk lâ cualal âcßajol li xinyechißi âcue junxil.

¹³Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu järeltulija.'

¹³Ut tincuosobtesi ajcuiß lâ cualal li quicuan riqßuin lâ môs. Teßqßuiânk li ralal xcßajol laj Ismael xban nak âcualal ajcuiß aßan, chan.

¹⁴Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.

¹⁴Joß cuulajak chic nak toj ekßela, laj Abraham quixqßue xcua lix Agar. Ut quixqßue jun bôls tzßûm lix haß ut lix Agar quixjelo saß xbên xtel. Nak laj Abraham quixkßaxtesi laj Ismael saß rukß lix Agar, quixchakßrabiheb. Tojoßnak queßcôeb ut queßxsuti rib saß li chaki chßochß Beerseba xcßabaß.

¹⁵Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla

¹⁵Nak qui-osoß lix haßeb saß lix bôls tzßûm li naßbej quixcanab laj Ismael chi yocyo saß xmu jun li cheß.

¹⁶ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta ütles: 'Ma ei või näha lapse surma!' Nõnda ta istus temaga kohastikku, tõstis häält ja nuttis.

¹⁶Ut lix Agar cô chi chunlac najt caßchßin riqßuin lix yum. Incßaß quiraj rilbal nak tâcâmk. Chunchu aran lix Agar nak quirabi nak yô chi yâbac lix yum.

¹⁷Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast Haagarit ning ütles temale: 'Mis sul viga on, Haagar? Ära karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.

¹⁷Li Dios quirabi nak yô chi yâbac li al. Lix ángel li Dios quiâtinac chak toj saß choxa riqßuin lix Agar ut quixye re: —¿Cßaßut nak ra saß âchßôl? Matxucuac. Li Dios ac xrabi xyâb xcux lâ yum li bar cuan cuiß.

¹⁸Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan temast teha suure rahva!'

¹⁸Cuaclin lâat ut tâcuaclesi ajcuiß li al ut tâchap chi rukß. Teßqßuiânk li ralal xcßajol laj Ismael ut tâcuânk ajcuiß xcuanquileb aßan, chan li ángel.

¹⁹Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.

¹⁹Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixcßut chiru lix Agar jun li yußam haß. Lix Agar coxbutß lix bôls tzßûm riqßuin haß, ut quixqßue rucßa laj Ismael.

²⁰Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai ammukütt.

²⁰Ut li Dios quitenkßan re laj Ismael. Aßan quicuînkiloß saß li chaki chßochß. Quixtzol chi us li cutuc riqßuin tzimaj.

²¹Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt naise.

²¹Laj Ismael quicuan saß li chaki chßochß Parán. Aran quisumubâc xban lix naß riqßuin jun li ixk aj Egipto.

²²Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: 'Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.

²²Saß eb li cutan aßan laj Abimelec rochben laj Ficol côeb chi âtinac riqßuin laj Abraham. Laj Ficol aßan li nataklan saß xbêneb lix soldados laj Abimelec. Laj Abimelec quixye re laj Abraham: —Lâo yôco chixqßuebal retal nak nacatxtenkßa li Dios riqßuin chixjunil li cßaßak re ru nacabânu.

²³Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!'

²³Xban aßan, tintzßâma châcuu nak tâye cue saß xyâlal chiru li Kâcuaß Dios nak lâat incßaß tâbânu li incßaß us kiqßuin. Incßaß tâbânu li incßaß us riqßuineb li cualal, joß ajcuiß riqßuineb li ralal xcßajol eb aßan. Joß nak xinbânu li usilal âcue lâat, joßcan ajcuiß nak tâbânu li usilal ke lâo. Tâbânu ajcuiß usilal reheb li cristian li cuanqueb saß li naßajej li cuancat cuiß lâat, chan.

²⁴Ja Aabraham ütles: 'Ma vannun!'

²⁴Ut laj Abraham quixye re: —Relic chi yâl tinye âcue, tinbânu li cßaßru xatzßâma chicuu, chan.

²⁵Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevõimuga olid ära võtnud.

²⁵Ut laj Abraham quijitoc chiru laj Abimelec chirix jun li becbil haß. Quixye re nak li becbil haß aßan quimakßeß chiru xbaneb lix môs laj Abimelec.

²⁶Kuid Abimelek vastas: 'Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna.'

²⁶Laj Abimelec quixye re: —Lâin incßaß xinnau aßan. Nasach inchßôl âban. Incßaß ninnau ani xbânun re aßan, chan.

²⁷Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.

²⁷Ut laj Abraham quixsi cuib oxib xcarner ut xcuacax laj Abimelec. Ut saß li cutan aßan queßxbânu jun li contrato re nak ramîgakeb rib.

²⁸Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,

²⁸Nak laj Abraham quixcßam chak li quetômk li tixsi re laj Abimelec, quixchßutub cuukub li ixki carner ut jalan quixqßueheb cuiß.

²⁹küsis Abimelek Aabrahamilt: 'Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled eraldi pannud?'

²⁹Ut laj Abimelec quixpatzß re laj Abraham: —¿Cßaßru aj e nak jalan xachßutubeb cuiß li cuukub chi carner? chan.

³⁰Ja tema vastas: 'Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!'

³⁰Laj Abraham quichakßoc ut quixye re: —Nak tâcßul li cuukub chi carner aßin, aßan retalil nak cue li becbil haß xban nak lâin xinbecoc re, chan.

³¹Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad andsid seal vande.

³¹Li becbil haß aßin Beerseba queßxqßue chokß xcßabaß xban nak aran queßxbânu li contrato.

³²Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.

³²Nak ac xeßxbânu li contrato, laj Abimelec rochben laj Ficol, queßsukßi saß lix tenamiteb. Laj Abimelec ut laj Ficol, aßaneb laj filisteo.

³³Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.

³³Ut laj Abraham quirau jun tôn li cheß tamarisco aran Beerseba. Ut saß li naßajej aßan quitijoc chiru li Kâcuaß Dios.Laj Abraham najt quicuan saß xtenamiteb laj filisteo.

³⁴Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.

³⁴Laj Abraham najt quicuan saß xtenamiteb laj filisteo.