¹Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: 'Aabraham!' Ja ta vastas: 'Siin ma olen!'

¹Mokon chic li Dios quixyal rix lix pâbâl laj Abraham. Li Dios quixye re: —Abraham.— Ut aßan quixye: —Cueßquin, Kâcuaß.—

²Ja tema ütles: 'Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!'

²Li Dios quixye re: —Cßam lâ cualal li jun ajcuiß châcuu. Aßan laj Isaac li kßaxal raro âban. Tâcßam aßan saß li naßajej Moriah saß li tzûl li tincßut châcuu. Ut aran tâqßue lâ cualal chokß jun cßatbil mayej chicuu, chan li Dios.

³Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.

³Joß cuulajak chic nak toj ekßela laj Abraham quicuacli. Quixqßue rix lix bûr. Ut quixyocß lix siß. Ut cô saß li naßajej li quiyeheß re xban li Dios. Quixcßam li ralal chirix nak cô ut quixcßam ajcuiß cuib lix môs li toj sâjeb.

⁴Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt.

⁴Saß rox li cutan laj Abraham quiril chi najt li naßajej li yôqueb cuiß chi xic.

⁵Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: 'Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.'

⁵Quixye reheb lix môs cuib: —Canâkex arin êrochben li bûr. Lâin tinxic cuochben li cualal toj saß xbên li tzûl. Ut aran takalokßoni li Kâcuaß Dios tojoßnak tosukßîk chak, chan.

⁶Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.

⁶Laj Abraham quixqßue li siß chirîka laj Isaac. Li siß aßan tâcßanjelak re xcßatbal li mayej. Ut laj Abraham quixcßam xchßîchß ut quixcßam ajcuiß caßchßin li ru xam re xlochbal li siß. Ut cuotz queßtakeß saß li tzûl laj Abraham rochben li ralal.

⁷Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: 'Isa!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen, mu poeg!' Siis ta ütles: 'Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?'

⁷Junpât na chic nak laj Isaac quixye re laj Abraham: —At inyucuaß, chan. —¿Cßaßru tâcuaj, at cualal? chan laj Abraham. Laj Isaac quixye re: —Cuan li siß ut cuan ajcuiß li ru xam. Ut li carner li takacßat chokß re li kamayej, ¿bar cuan? chan.

⁸Ja Aabraham vastas: 'Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!' Nõnda läksid mõlemad üheskoos.

⁸Laj Abraham quixye re: —Matcßoxlac, at cualal. Li Dios tâqßuehok re li carner li takacßat chokß re li kamayej, chan. Ut yôqueb chi xic saß li tzûl.

⁹Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.

⁹Queßcuulac saß li naßajej li quiyeheß re xban li Dios. Ut laj Abraham quixyîb jun lix artal riqßuin li tusbil pec ut quixtus lix siß saß xbên. Ut quixbacß li ralal ut quixyocob saß xbên li siß.

¹⁰Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.

¹⁰Laj Abraham quixchap lix chßîchß ut quixtaksi li rukß. Oc raj re xcamsinquil li ralal.

¹¹Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: 'Aabraham, Aabraham!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

¹¹Tojoßnak jun lix ángel li Kâcuaß Dios quiâtinac chak saß choxa ut quixye re laj Abraham: —¡Abraham! ¡Abraham!— Ut laj Abraham quichakßoc ut quixye re: —Arin cuanquin, chan.

¹²Siis ta ütles: 'Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!'

¹²Lix ángel li Kâcuaß Dios quixye re: —Mâcamsi lâ cualal. Mâcßaß tâbânu re. Ninnau nak nacapâb chi tzßakal li Dios. Lâ cualal jun ajcuiß ut aßan xaqßue raj chokß re lâ mayej chiru li Dios, chan.

¹³Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel.

¹³Laj Abraham qui-iloc chirix. Ut aran cuan jun li carner tßiltßo lix xucub saß jun chamal pim. Ut laj Abraham cô chixchapbal li carner. Aßan li quixmayeja chokß rêkaj li ralal.

¹⁴Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks 'Issand näeb'. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: 'Issanda mäel ta näitab end.'

¹⁴Ut laj Abraham quixqßue chokß xcßabaß li naßajej aßan, “Li Kâcuaß Dios naxqßue chak li cßaßru napaltoc ke.” Ut chalen anakcuan nayeman, “Saß lix tzûl li Kâcuaß Dios naqßueheß li cßaßru na-ajman ru”.

¹⁵Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast

¹⁵Lix ángel li Kâcuaß Dios quiâtinac chak saß choxa xcaß sut riqßuin laj Abraham.

¹⁶ning ütles temale: 'Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega,

¹⁶Ut quixye re: —Joßcaßin xye li Kâcuaß Dios: xban nak lâat xamayeja raj lâ cualal chicuu, relic chi yâl tinye âcue nak tatincuosobtesi.

¹⁷ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks - nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres - ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!

¹⁷Kßaxal numtajenak li usilal tinbânu âcue. Joß xqßuialeb li chahim li cuanqueb saß choxa, joßcan ajcuiß xqßuialeb lâ cualal âcßajol li teßcuânk. Ut joß xqßuial li cocß ru li samaib li cuanqueb chire li palau nak teßtâmk lâ cualal âcßajol. Ut kßaxal cuißchic nimak xcuanquileb lâ cualal âcßajol chiruheb li xicß teßilok reheb aßan.

¹⁸Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!'

¹⁸Xban nak xapâb li cuâtin, chixjunileb li tenamit saß ruchichßochß teßxcßul li usilal saß xcßabaßeb lâ cualal âcßajol, chan.

¹⁹Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.

¹⁹Chirix chic aßan laj Abraham quisukßi cuißchic saß li naßajej li quixcanabeb cuiß lix môs. Ut chixjunileb queßcôeb cuißchic saß li tenamit Beerseba. Ut aran quicana laj Abraham.

²⁰Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: 'Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:

²⁰Mokon chic laj Abraham quirabi resil nak laj Nacor li rîtzßin quicuan xcocßal riqßuin lix Milca.

²¹Uusi, tema esmasündinu, Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,

²¹Li xbên li quiyoßla, aßan laj Uz xcßabaß. Ut li xcab, aßan laj Buz. Ut li rox, aßan laj Kemuel. Nak ac cuînk chic laj Kemuel quicuan jun li ralal laj Aram xcßabaß.

²²Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.'

²²Chirix chic laj Kemuel, toj queßcuan cuißchic xcocßaleb laj Nacor. Aßaneb aßin lix cßabaßeb: laj Quesed, laj Hazo, laj Pildas, laj Jidlaf, ut laj Betuel.

²³Ja Betuelile sündis Rebeka. Need kaheksa tõi Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.

²³Ut laj Betuel quicuan jun xrabin xRebeca xcßabaß. Chi joßcaßin laj Nacor li rîtzßin laj Abraham quicuan cuakxakib lix cocßal riqßuin lix Milca.Ut laj Nacor quicuan ajcuiß lix cocßal riqßuin lix Reúma. Aßaneb aßin lix cßabaßeb; laj Teba, laj Gaham, laj Tahas, ut laj Maaca.

²⁴Ja tema liignaine, Reuma nimi, sünnitas ka - Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.

²⁴Ut laj Nacor quicuan ajcuiß lix cocßal riqßuin lix Reúma. Aßaneb aßin lix cßabaßeb; laj Teba, laj Gaham, laj Tahas, ut laj Maaca.