¹Aga maal oli nälg pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistite kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.

¹Quicuan cuißchic jun li cueßej saß li naßajej aßan joß nak quicuan junxil nak toj yoßyo laj Abraham. Laj Isaac cô saß li tenamit Gerar li cuan cuiß laj Abimelec. Laj Abimelec, aßan xreyeb laj filisteo.

²Ja Issand ilmutas ennast temale ning ütles: 'Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!

²Ut li Kâcuaß Dios quixcßutbesi rib chiru laj Isaac ut quixye re: —Matxic saß li tenamit Egipto. Tatcuânk saß li naßajej li tinye âcue.

³Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.

³Tatcanâk saß li naßajej aßin li cuancat cuiß anakcuan. Lâin tinberesînk âcue ut tatcuosobtesi. Chixjunil li chßochß aßin tinqßue âcue lâat ut reheb ajcuiß lâ cualal âcßajol re nak tâtzßaklok ru li contrato li quinbânu chak najter riqßuin lâ yucuaß, chan li Dios.

⁴Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,

⁴Teßnabalokß lâ cualal âcßajol joß xqßuial li chahim chiru choxa. Chixjunil li chßochß aßin tinqßue chokß reheb lâ cualal âcßajol. Chixjunileb li tenamit li teßcuânk saß ruchichßochß teßosobtesîk saß xcßabaßeb lâ cualal âcßajol, chan.

⁵sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi.'

⁵—Tinbânu aßin âcuiqßuin xban nak laj Abraham quixpâb chi anchal xchßôl li cuâtin ut quixbânu li cßaßru naxye lin chakßrab. Quixbânu chixjunil li quinye re, chan li Kâcuaß Dios.

⁶Ja Iisak jäi elama Gerarisse.

⁶Ut laj Isaac quicana chi cuânc saß li tenamit Gerar.

⁷Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: 'See on mu õde.' Sest ta kartis öelda: 'Mu naine', mõeldes ise: 'Muidu kohalikud mehed tapavad mu Rebeka pärast, sest ta on ilusa välimusega.'

⁷Ut eb li cuînk li cuanqueb saß li tenamit aßan queßxpatzß re laj Isaac: —¿Ani li ixk aßan? chanqueb. Laj Isaac quichakßoc ut quixye reheb: —Aßan li cuanab, chan. Quixucuac chixyebal nak lix Rebeca, aßan rixakil xban nak lix Rebeca chßinaßus na-iloc. Aßan quixcßoxla nak mâre teßxcamsi re nak teßxcßam lix Rebeca.

⁸Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistite kuningas, kord aknast välja ja nägi, et Iisak hellitas oma naist Rebekat.

⁸Ac xnumeß chic nabal cutan nak laj Abimelec yô chi iloc saß ventana. Quiril nak laj Isaac yô chixkßalunquil lix Rebeca.

⁹Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: 'Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: Ta on mu õde?' Ja Iisak vastas temale: 'Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema.'

⁹Laj Abimelec quixbok laj Isaac ut quixye re: —Anakcuan ninnau nak lix Rebeca âcuixakil. ¿Cßaßut nak xaye cue nak âcuanab? chan. Ut laj Isaac quixye re: —Xinye êre chi joßcan xban nak xinxucuac. Xincßoxla nak mâre tinêcamsi xban lix Rebeca, chan.

¹⁰Aga Abimelek ütles: 'Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!'

¹⁰Laj Abimelec quixye re laj Isaac: —¿Cßaßut nak xabânu ke chi joßcaßin? —¿Cßaßut nak xoâbalakßi? Cui ta incßaß xkanau nak âcuixakil lix Rebeca, mâre xchapeß raj xban junak li cuînk li cuan saß katenamit. Cui xbânu raj aßin, lâat raj cuan âcue nak xkabânu li mâc aßin, chan.

¹¹Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: 'Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!'

¹¹Ut laj Abimelec quixye reheb chixjunileb li cristian: —Li ani tâchßißchßißînk re li cuînk aßin joß ajcuiß li rixakil tâcamsîk, chan.

¹²Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda.

¹²Saß li chihab aßan laj Isaac qui-au saß li naßajej aßan. Ut kßaxal cuißchic nabal li ru li racuîmk li quixxoc xban nak li Kâcuaß Dios quirosobtesi laj Isaac.

¹³Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.

¹³Cßajoß nak quitam li cßaßru re. Quibiomoß chi us.

¹⁴Ja temal oli lamba- ja kitsekarju ja veisekarju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid.

¹⁴Cßajoß lix quetômk. Cuanqueb ajcuiß nabal lix môs. Ut eb laj filisteo queßoc chixcakalinquil laj Isaac.

¹⁵Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.

¹⁵Chixjunil li becbil haß li queßxbec lix môseb laj Abraham xyucuaß laj Isaac, eb laj filisteo queßxbutß chßochß chi saß.

¹⁶Ja Abimelek ütles Iisakile: 'Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!'

¹⁶Ut laj Abimelec quixye re laj Isaac: —Kßaxal us cui tat-êlk saß li katenamit xban nak yô chi nimânc âcuanquil, chan.

¹⁷Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal.

¹⁷Ut laj Isaac queßel aran ut cô toj saß li ru takßa re Gerar. Ut aran queßcana chi cuânc.

¹⁸Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.

¹⁸Laj Isaac quixtakla cuißchic xbecbaleb lix julel li haß li queßxbec nak toj yoßyôk laj Abraham, li queßxbutß eb laj filisteo nak ac xcam laj Abraham. Lix cßabaßeb li qßuebil chak junxil xban laj Abraham, aßan cuißchic quixqßue chokß xcßabaß laj Isaac.

¹⁹Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,

¹⁹Saß jun li cutan eb lix môs laj Isaac yôqueb chixbecbal jun chic lix julel haß saß li ru takßa nak queßxtau jun yußam haß.

²⁰siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: 'Vesi on meie oma!' Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.

²⁰Eb laj ilol quetômk re Gerar queßpletic riqßuineb li nequeßiloc re xquetômk laj Isaac. Queßxye reheb: —Li yußam haß aßin, ke lâo, chanqueb. Xban nak queßpletic, laj Isaac quixqßue Esek chokß xcßabaß li yußam haß aßan.

²¹Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.

²¹Ut lix môs laj Isaac queßxbec jun chic lix julel haß. Ut quicuan cuißchic li plêt chirix lix julel haß aßan. Ut laj Isaac quixqßue Sitna chokß xcßabaß lix julel haß aßan.

²²Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: 'Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad.'

²²Ut laj Isaac queßel aran ut queßcôeb saß jalan chic naßajej. Ut aran queßxbec jun chic lix julel haß. Aran mâ ani chic queßchßißchßißin re chirix li becbil haß. Laj Isaac quixqßue Rehobot chokß xcßabaß li becbil haß aßan. Ut laj Isaac quixye: —Anakcuan li Kâcuaß Dios xoxtenkßa chixtaubal jun li kanaßaj châbil. Sa chic tocuânk arin ut tâcuânk chixjunil li cßaßru ke, chan.

²³Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.

²³Ut laj Isaac cô saß li naßajej Beerseba.

²⁴Ja Issand ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: 'Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.'

²⁴Saß li kßojyîn aßan li Kâcuaß Dios quixcßutbesi rib chiru laj Isaac ut quixye re: —Lâin li Kâcuaß Dios li quinixlokßoni chak laj Abraham lâ yucuaß. Matxucuac. Lâin junelic tin-ilok âcue ut tatincuosobtesi. Ut tebinqßue ajcuiß chi qßuiânc lâ cualal âcßajol. Tinbânu aßin âcuiqßuin xban nak joßcaßin quinyechißi chak re laj Abraham junxil, chan li Dios.

²⁵Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.

²⁵Ut laj Isaac quixtus li pec ut quixyîb jun lix artal ut quixlokßoni li Kâcuaß Dios. Laj Isaac quixyîb ajcuiß lix muhebâl re nak tâcuânk aran. Ut eb lix môs laj Isaac queßxbec aran jun chic lix julel haß.

²⁶Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealik Piikoliga.

²⁶Saß jun li cutan laj Abimelec qui-el Gerar ut cô Beerseba chi âtinac riqßuin laj Isaac. Quixcßam jun li ramîg chirix aj Ahuzat xcßabaß ut quixcßam ajcuiß laj Ficol li nataklan reheb lix soldados.

²⁷Aga Iisak ütles neile: 'Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!'

²⁷Laj Isaac quixye reheb: —¿Cßaßut nak xexchal arin cuiqßuin? Julticak êre nak xicß quinêril nak quinêrisi chak saß êyânk, chan.

²⁸Ja nemad vastasid: 'Me näeme selgesti, et Issand on sinuga. Seepärast me ütleme: Olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,

²⁸Eb aßan queßchakßoc ut queßxye re: —Lâo xkil nak li Kâcuaß Dios yô châtenkßanquil. Ut xkaye chi kibil kib nak takabânu junak li contrato âcuiqßuin.

²⁹et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!'

²⁹Mêbânu li incßaß us kiqßuin. Lâo mâcßaß kabânu chak êre. Junes usilal kabânu chak êriqßuin. Saß xyâlal catkisi saß kayânk. Ut anakcuan lâat osobtesinbilat xban li Kâcuaß Dios, chan laj Abimelec.

³⁰Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid.

³⁰Ut laj Isaac quixbânu jun li ninkße. Eb aßan queßcuaßac ut queßucßac.

³¹Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.

³¹Joß cuulajak chic ekßela nak queßsakêu, queßxbânu jun li contrato chi ribileb rib. Laj Isaac queßxchakßrabi rib saß usilal. Ut eb aßan queßcôeb.

³²Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: 'Me leidsime vett.'

³²Saß ajcuiß li cutan aßan lix môseb laj Isaac queßcuulac riqßuin ut queßxye re nak queßxbec jun chic lix julel li haß. Queßxye re, —Anakcuan xkatau li haß, chanqueb.

³³Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.

³³Ut laj Isaac quixqßue Seba chokß xcßabaß li haß aßan. Ut chalen anakcuan, Beerseba nayeman re li tenamit aßan li queßxtau cuiß li haß.

³⁴Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, võttis ta naiseks Juuditi, hett Beeri tütre, ja Baasmati, hett Eeloni tütre.

³⁴Caßcßâl chihab cuan re laj Esaú nak quixcßam lix Judit chokß rixakil. Lix Judit aßan xrabin laj Beeri laj hitita. Ut quixcßam ajcuiß chokß rixakil lix Basemat, lix rabin laj Elón laj hitita.Cßajoß li raylal queßxcßul laj Isaac ut lix Rebeca xbaneb li rixakil laj Esaú.

³⁵Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.

³⁵Cßajoß li raylal queßxcßul laj Isaac ut lix Rebeca xbaneb li rixakil laj Esaú.