¹Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: 'Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?'

¹Li cßantiß kßaxal cuißchic cuan xnaßleb chiruheb chixjunileb li xul li quixyoßobtesi li Kâcuaß Dios. Kßaxal sêb xchßôl chixbânunquil li incßaß us. Li cßantiß quixye re li ixk: —¿Ma relic chi yâl nak li Dios quixye êre nak incßaß naru têlou li ru chixjunileb li cheß li cuan saß xnaßaj li acuîmk?—

²Ja naine vastas maole: 'Me sööme küll rohuaia puude vilja,

²Ut li ixk quixye re li cßantiß: —Naru takalou ru chixjunil li cheß cuan saß xnaßaj li acuîmk.

³aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!'

³Caßaj cuiß li ru li cheß li cuan saß xyi incßaß naru nakalou. Li Dios quixye ke nak incßaß naru nakalou li ru aßan chi moco takachßeß. “Cui têlou ru li cheß aßan, texcâmk”, chan ke.

⁴Ja madu ütles naisele: 'Te ei sure, kindlasti mitte,

⁴Tojoßnak li cßantiß quixye re li ixk: —Incßaß. Relic chi yâl nak incßaß texcâmk.

⁵aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.'

⁵Li Dios naxnau nak jokße têlou ru li cheß, tênau chic chixjunil. Chanchanakex chic li Dios. Tênau chic cßaßru li us ut cßaßru li incßaß us, chan.

⁶Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.

⁶Ut li ixk quiril nak li ru li cheß sa xloubal. Chßinaßus na-iloc ru li cheß. Ut quixra ru xloubal re nak cuânk chic xnaßleb. Quixsicß ru li cheß. Quixlou ut quixqßue ajcuiß re lix bêlom. Ut chi xcaßbichaleb queßxlou ru li cheß.

⁷Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.

⁷Tojoßnak chi xcaßbichaleb queßxnau chic cßaßru li us ut cßaßru li incßaß us. Queßxqßue retal nak tßustßûqueb. Queßxboj xak li cheß higuera xcßabaß chokß rûchileb li rakß. Ut riqßuin aßan queßxtzßap ribeb.

⁸Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.

⁸Nak ac x-ecuu chic, queßrabi nak yô chi bêc li Kâcuaß Dios saß xnaßaj li acuîmk. Li cuînk rochben li rixakil queßxmuk rib chiru li Kâcuaß Dios saß xyânkeb li cheß.

⁹Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: 'Kus sa oled?'

⁹Li Kâcuaß Dios quixbok li cuînk ut quixye re: —Adán, ¿bar cuancat?—

¹⁰Ja tema vastas: 'Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.'

¹⁰Ut laj Adán quichakßoc ut quixye: —Xcuabi nak yôcat chi bêc saß xnaßaj li acuîmk. Ut xinxucuac xban nak tßustßûquin. Xinmuk cuib châcuu, chan.

¹¹Siis ta küsis: 'Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?'

¹¹Li Dios quixye re: —¿Ani xyehoc âcue nak tßustßûcat? ¿Ma xalou ru li cheß li xinye âcue nak incßaß tâlou? chan.

¹²Ja Aadam vastas: 'Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.'

¹²Quichakßoc li cuînk ut quixye: —Li ixk li xaqßue chokß cuochben, aßan xqßuehoc cue li ru li cheß. Ut xinlou, chan.

¹³Ja Issand Jumal küsis naiselt: 'Miks sa seda tegid?' Ja naine vastas: 'Madu pettis mind, ja ma sõin.'

¹³Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixye re li ixk: —¿Cßaßru xabânu?— Ut quichakßoc li ixk ut quixye: —Li cßantiß xbalakßin cue. Xban aßan nak xinlou ru li cheß, chan.

¹⁴Siis Issand Jumal ütles maole: 'Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!

¹⁴Tojoßnak li Kâcuaß Dios quixye re li cßantiß: —Xban nak xabânu aßin, tzßektânanbilakat chic chiruheb chixjunileb li xul. Tâjucuqui âcuib ut chiru âsaß chic tatbêk. Chßochß chic tâlou chi junelic.—

¹⁵Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.'

¹⁵Li Dios quixye ajcuiß re li cßantiß: —Lâin tinqßue raylal saß êyânk re nak xicß chic têril êrib lâat ut li ixk. Xicß teßril rib lâ cualal âcßajol riqßuineb li ralal xcßajol li ixk. Saß junak cutan lâat târahobtesi li rit rok junak reheb li ralal xcßajol li ixk, ut aßan tixpuqßui lâ jolom.

¹⁶Naisele ta ütles: 'Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.'

¹⁶Ut li Dios quixye re li ixk: —Kßaxal cuißchic nabal li raylal tinqßue saß âbên nak cuânkat chi yaj aj ixk. Riqßuin raylal teßyoßlâk lâ cocßal. Ut tâcuaj nak cuânk lâ bêlom âcuiqßuin ut aßan tâtaklânk âcue.

¹⁷Aga Aadamale ta ütles: 'Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!

¹⁷Ut li Dios quixye re laj Adán: —Xban nak xapâb re lâ cuixakil ut xalou ru li cheß li xinye âcue nak incßaß tâlou, âmâc lâat nak tzßektânanbilak chic li chßochß chi junelic. Ra sa chic nak tâtau lâ tzacaêmk joß najtil tatcuânk saß ruchichßochß.

¹⁸Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!

¹⁸Qßuix ut pim tâêlk chiru li chßochß. Ut lâat tâtzaca li acuîmk li tâêlk saß li chßochß li tâcßanjela ru.

¹⁹Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!'

¹⁹Cau tattrabajik ut riqßuin lâ tikob tatcuaßak. Joßcaßin nak tatcuânk toj retal tatcâmk ut tatsukßîk cuißchic chßochß. Pacßbil chßochß oquenakat chak ut chßochß ajcuiß tatsukßîk nak tat-osokß, chan li Dios re laj Adán.

²⁰Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.

²⁰Ut laj Adán quixqßue xEva chokß xcßabaß li rixakil xban nak aßan xbên xnaßeb chixjunil li toj teßyoßlâk.

²¹Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.

²¹Ut li Kâcuaß Dios quixyîb rakß li cuînk ut li ixk riqßuin rix xul ut quixtikibeb.

²²Ja Issand Jumal ütles: 'Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!'

²²Quixye li Kâcuaß Dios: —Anakcuan li cuînk juntakßêt chic kiqßuin lâo. Naxnau chic li us ut li incßaß us. Tento takisi saß li naßajej Edén re nak incßaß tixsicß ut tixlou ru li cheß li naqßuehoc junelic yußam, ut tâcuânk lix yußam chi junelic, chan.

²³Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.

²³Joßcan nak li Dios quirisiheb saß li naßajej Edén ut quixqßue chixtrabajinquil ru li chßochß li quipaqßueß cuiß.Li Dios quirisiheb li cuînk ut li ixk. Quixqßueheb li querubines aran saß releb sakße saß li naßajej Edén. Quixqßueheb saß li oquebâl re li naßajej re nak teßril nak mâ ani tâoc. Ut quixqßue jun li chßîchß yô xxamlel ut yô xsutinquil rib yalak bar re xrambal ru li be re nak mâ ani tâoc cuan cuiß li cheß li naqßuehoc junelic yußam.

²⁴Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.

²⁴Li Dios quirisiheb li cuînk ut li ixk. Quixqßueheb li querubines aran saß releb sakße saß li naßajej Edén. Quixqßueheb saß li oquebâl re li naßajej re nak teßril nak mâ ani tâoc. Ut quixqßue jun li chßîchß yô xxamlel ut yô xsutinquil rib yalak bar re xrambal ru li be re nak mâ ani tâoc cuan cuiß li cheß li naqßuehoc junelic yußam.