Estonian

Kekchi

Genesis

35

1Ja Jumal ütles Jaakobile: 'Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal ja tee sinna altar Jumalale, kes sulle ennast ilmutas, kui sa põgenesid oma venna Eesavi eest!'
1Ut li Dios quixye re laj Jacob: —Anakcuan yîbomak li cßaßru êre ut texxic saß li tenamit Bet-el ut texcanâk aran. Ut tâyîb junak li artal re tinâlokßoni cuiß. Aßan li naßajej li quincßutbesi cuiß cuib châcuu nak cat-êlelic chiru laj Esaú lâ cuas, chan li Dios.
2Ja Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: 'Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid ning vahetage riided!
2Laj Jacob quixye reheb li ralal xcßajol joß eb ajcuiß li cuanqueb rubel xtakl: —Isihomak chixjunileb li jalanil dios li cuanqueb êriqßuin. Tex-atînk ut texjalok chokß retalil nak têcanab xbânunquil li mâusilal.
3Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin.'
3Ut yoßkeb saß junpât saß li naßajej Bet-el. Aran tinyîb jun li artal re xlokßoninquil li tzßakal Dios, li Dios li quitenkßan chak cue nak cuanquin saß raylal. Aßan qui-ochbenin chak cue nak quilajinnumeß chak yalak bar, chan.
4Siis nad andsid Jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja Jaakob mattis need maha Sekemi ligidal oleva tamme alla.
4Eb aßan queßxkßaxtesi saß rukß laj Jacob chixjunileb li jalanil dios. Queßxkßaxtesiheb ajcuiß chixjunileb li caßxic li queßxqßue xcuanquil. Laj Jacob quixmuk li cßaßak re ru aßin saß chßochß rubel jun tôn li cheß ji. Li cheß aßan nachß cuan riqßuin li tenamit Siquem.
5Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.
5Li Dios quixqßue xxiuheb chixjunileb li tenamit li cuanqueb chi nachß riqßuin li quicuan cuiß laj Jacob. Xban nak queßxucuac, incßaß queßxtâke laj Jacob re teßxpleti nak yôqueb chi xic Bet-el.
6Ja Jaakob jõudis Luusi, see on Peetelisse Kaananimaal, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga.
6Quicuulac laj Jacob saß li naßajej Luz rochbeneb chixjunileb li yôqueb chi xic chirix. Nayeman ajcuiß Bet-el re. Li naßajej aßan cuan saß xcuênt Canaán.
7Ja ta ehitas sinna altari ning pani sellele paigale nimeks 'Peeteli Jumal', sest seal oli Jumal ennast temale ilmutanud, kui ta põgenes oma venna eest.
7Laj Jacob quixyîb jun li artal ut quixqßue El-bet-el chokß xcßabaß li naßajej aßan. Quixqßue xcßabaß chi joßcaßin xban nak aran quixcßutbesi rib li Dios chiru nak yô chi êlelic chiru li ras.
8Aga Deboora, Rebeka imetaja, suri, ja ta maeti ühe tamme alla allpool Peetelit, ja sellele pandi nimeks Nututamm.
8Ut quicam lix Débora li quicuan chokß xmôs li camenak Rebeca. Ut queßxbec xjulel rubel jun lix tônal ji ut aran queßxmuk nachß riqßuin li tenamit Bet-el. Alón-bacut queßxqßue chokß xcßabaß li naßajej aßan.
9Ja Jumal ilmutas ennast taas Jaakobile, kui see Mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.
9Nak quisukßi chak laj Jacob Padan-aram, li Kâcuaß Dios quixcßutbesi cuißchic rib chiru. Ut aran laj Jacob qui-osobtesîc cuißchic xban li Dios.
10Ja Jumal ütles temale: 'Jaakob on su nimi. Ärgu hüütagu su nime enam Jaakobiks, vaid su nimi olgu Iisrael!' Ja ta pani temale nimeks Iisrael.
10Li Kâcuaß Dios quixye re: —Lâat aj Jacob âcßabaß. Abanan anakcuan mâcuaß chic aj Jacob teßxye âcue. Aj Israel chic âcßabaß, chan. Joßcaßin nak li Dios quixqßue aj Israel chokß xcßabaß.
11Ja Jumal ütles temale: 'Mina olen Kõigeväeline Jumal. Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist tulevad kuningad.
11Li Dios quixye re: —Lâin li Kâcuaß Dios li kßaxal nim incuanquil. Chexqßuîk ut cheßtâmk lâ cualal âcßajol. Riqßuineb lâ cualal âcßajol teßcuânk li nînki tenamit. Ut saß xyânkeb ajcuiß aßan teßcuânk ajcuiß li rey.
12Ja maa, mille ma andsin Aabrahamile ja Iisakile, ma annan sinule; ka sinu soole pärast sind ma annan selle maa.'
12Li chßochß li xinqßue re laj Abraham joß ajcuiß re laj Isaac, anakcuan tinkßaxtesi chokß âcue. Ut nak tatcâmk lâat, tinkßaxtesi li chßochß aßin reheb lâ cualal âcßajol, chan li Dios.
13Ja Jumal läks tema juurest üles paigast, kus ta temaga oli rääkinud.
13Nak li Dios quirakeß chi âtinac riqßuin laj Jacob, qui-el saß li naßajej aßan.
14Ja Jaakob püstitas samba sinna paika, kus ta temaga oli rääkinud, kivisamba, ja kallas selle peale joogiohvri ning valas õli.
14Ut laj Jacob quixchap jun li pec ut quixxakab saß li naßajej aßan chokß retalil nak aran quiâtinac li Dios riqßuin. Ut laj Jacob quixqßue li aceite joß ajcuiß li vino saß xbên li pec chokß retalil nak li naßajej aßan osobtesinbil.
15Ja Jaakob nimetas paiga, kus Jumal temaga oli rääkinud, Peeteliks.
15Laj Jacob quixqßue cuißchic Bet-el chokß xcßabaß li naßajej aßan xban nak aßan li naßajej li quiâtinâc cuiß xban li Dios.
16Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus.
16Eb aßan queßel saß li naßajej Bet-el. Toj cuan mâ nequeßcuulac saß li tenamit Efrata nak quicuulac xcutanquil nak tâqßuirâk lix Raquel. Abanan quicuan chßaßajquilal saß xyoßlajic li cßulaßal.
17Tema raske sünnituse ajal ütles aitajanaine temale: 'Ära karda, sest ka seekord on sul poeg!'
17Nak yô chi yoßlâc li cßulaßal, li ixk li yô chi iloc re quixye: —Matcßoxlac. Têlom lâ cßulaßal li xyoßla, chan.
18Ja kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga tema isa kutsus teda Benjaminiks.
18Ut nak ac câmc re, lix Raquel quixye: —Aj Benoni têqßue chokß xcßabaß li cßulaßal aßin, chan ut quicam. Abanan li yucuaßbej quixqßue aj Benjamín chokß xcßabaß.
19Ja Raahel suri ning ta maeti Efrata tee äärde, see on Petlemma.
19Joßcaßin nak quicam lix Raquel ut quimukeß saß li be li naxic Efrata. Anakcuan Belén nayeman re li tenamit aßan.
20Ja Jaakob püstitas tema hauale samba; see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani.
20Laj Jacob quixxakab jun li nimla pec saß xbên li camenak Raquel chokß retalil. Ut li pec aßan toj cuan aran anakcuan.
21Ja Iisrael läks teele ning lõi oma telgi üles teisele poole Karjatorni.
21Laj Israel qui-el aran ut quixyîb lix muhebâl jun pacßal li naßajej Migdal-edar xcßabaß.
22Ja kui Iisrael elas seal maal, juhtus, et Ruuben läks ja magas oma isa liignaise Billa juures. Ja Iisrael sai sellest kuulda ja see oli paha tema silmis.
22Nak ac cuanqueb chic saß li naßajej aßan, laj Rubén quixchßic rib riqßuin lix Bilha li quicuan riqßuin lix yucuaß joß rixakil. Cßajoß nak quijoskßoß laj Israel nak quirabi cßaßru quixbânu li ralal. Cablaju eb li ralal laj Jacob queßcuan, li nayeman ajcuiß aj Israel re.
23Jaakobil oli kaksteist poega; Lea pojad: Ruuben, Jaakobi esmasündinu, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon;
23Aßaneb aßin li ralal li quicuan riqßuin lix Lea. Laj Rubén, aßan li asbej. Chirix chic aßan quicuan laj Simeón, laj Leví, laj Judá, laj Isacar ut laj Zabulón.
24Raaheli pojad: Joosep ja Benjamin;
24Riqßuin lix Raquel queßcuan cuib li ralal laj Jacob. Aßaneb aßin lix cßabaßeb: laj José ut laj Benjamín.
25Billa, Raaheli teenija pojad: Daan ja Naftali;
25Ut quicuan ajcuiß cuib li ralal riqßuin lix Bilha, lix môs lix Raquel. Aßaneb aßin lix cßabaßeb: laj Dan ut laj Neftalí.
26Silpa, Lea teenija pojad: Gaad ja Aaser. Need olid Jaakobi pojad, kes sündisid temale Mesopotaamias.
26Ut quicuan ajcuiß cuib li ralal riqßuin lix Zilpa, lix môs lix Lea. Aßaneb aßin lix cßabaßeb: laj Gad ut laj Aser. Aßaneb aßin li ralal laj Jacob, li queßyoßla saß li naßajej Padan-aram.
27Ja Jaakob jõudis oma isa Iisaki juurde Mamresse, Kirjat-Arbasse, see on Hebronisse, kus Aabraham ja Iisak olid võõrastena elanud.
27Laj Jacob cô saß li tenamit Mamre chirilbal laj Isaac lix yucuaß. Arba ut Hebrón nequeßxye re li tenamit aßan. Saß ajcuiß li naßajej aßan quicuan laj Abraham nak toj yoßyôk.
28Ja Iisaki elupäevi oli sada kaheksakümmend aastat.
28Jun ciento riqßuin câcßâl chihab cuan re laj Isaac.Nak ac tîx chic chi us, laj Isaac quicam ut coxtauheb lix xeßtônil yucuaß. Laj Esaú ut laj Jacob queßxmuk lix yucuaßeb nak quicam.
29Siis Iisak heitis hinge ja suri; ta koristati oma rahva juurde, vana ja elatanud; ta pojad Eesav ja Jaakob matsid tema.
29Nak ac tîx chic chi us, laj Isaac quicam ut coxtauheb lix xeßtônil yucuaß. Laj Esaú ut laj Jacob queßxmuk lix yucuaßeb nak quicam.