¹Kord läks Diina, Lea tütar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa tütreid vaatama.

¹Lix Dina aßan lix rabin laj Jacob riqßuin lix Lea. Lix Dina cô chirulaßaninquileb li xkaßal saß li tenamit re nak tixnauheb ru.

²Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära.

²Laj Hamor, aj heveo, aßan li acuabej re li tenamit aßan. Li ralal laj Hamor, aßan laj Siquem. Nak laj Siquem quiril lix Dina, quixchap ut quixpuersi ru re nak tâcuânk riqßuin.

³Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.

³Riqßuin li cßaßru quixbânu laj Siquem, cßajoß nak cô xchßôl chirix lix Dina, lix rabin laj Jacob. Ut qui-oc chixkßunbesinquil.

⁴Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: 'Võta see tüdruk mulle naiseks!'

⁴Laj Siquem quiâtinac riqßuin laj Hamor lix yucuaß ut quixye re, —Bânu usilal cue, tzßâma chokß cuixakil li xkaßal aßan. Lâin tincuaj sumlâc riqßuin, chan re.

⁵Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.

⁵Laj Jacob quirabi resil nak quichapeß lix rabin xban laj Siquem. Ut aßan mâcßaß quixye. Toj quiroybeni nak queßsukßi chak eb li ralal li cuanqueb chak chi iloc quetômk saß cßalebâl.

⁶Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.

⁶Toj mâjiß nequeßcuulac nak laj Hamor, xyucuaß laj Siquem, cô chi âtinac riqßuin laj Jacob.

⁷Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest nõnda ei tohtinud teha.

⁷Nak eb li ralal laj Jacob queßrabi resil li cßaßru quicßulman, queßsukßi chak saß junpât. Eb aßan queßrahoß saß xchßôl ut queßchal ajcuiß xjoskßileb xban nak nimla mâc chiruheb chixjunileb laj Israel nak laj Siquem quicuan riqßuin lix rabin laj Jacob. Incßaß raj xru xbânu chi joßcan riqßuin junak xkaßal aj Israel.

⁸Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: 'Mu poja Sekemi hing on kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!

⁸Laj Hamor quiâtinac riqßuineb ut quixye reheb: —Laj Siquem li cualal cßajoß nak xcô xchßôl chirix li xkaßal. Bânuhomak usilal, qßuehomak li xkaßal re tâsumlâk riqßuin li cualal.

⁹Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele meie tütreid,

⁹Us raj nak teßxcßam ribeb li kalal kacßajol re nak kechßalalak chic kib, chan. Li kalal lâo teßsumlâk riqßuineb lê rabin lâex. Ut lê ralal lâex teßsumlâk riqßuineb li karabin lâo.

¹⁰ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage, rännake ja kodunege siin!'

¹⁰Lâex naru texcanâk kiqßuin saß li chßochß aßin. Naru textrabajik ut naru texcuânk chi junaj cua arin. Têbânu li cßanjel li cßaßru têraj ut naru ajcuiß têlokß lê chßochß arin, chan.

¹¹Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: 'Kui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.

¹¹Laj Siquem quixye re lix yucuaß lix Dina joß ajcuiß reheb li ras ut li rîtzßin: —Chixcßulak êchßôl li cßaßru xyeman êre. Aß yal cßaßru têpatzß cue, lâin tinqßue êre.

¹²Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle naiseks!'

¹²Yehomak cue joß nimal têraj. Usta nabal, lâin tinqßue êre. Mexcßoxlac riqßuin aßan. Qßuehomak cue li xkaßal re nak tinsumlâk riqßuin, chan.

¹³Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära teotanud,

¹³Xban nak ac nequeßxnau nak laj Siquem quixchap saß puêrs lix Dina, eb li ras riqßuin balakß aj âtin queßchakßoc chiruheb laj Hamor ut laj Siquem.

¹⁴ja ütlesid neile: 'Me ei või teha niisugust asja, et anname oma õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.

¹⁴Queßxye reheb: —Incßaß naru takaqßue li kanab re junak cuînk mâjiß naxcßul li circuncisión xban nak xutânal aßan saß kayânk lâo, chanqueb.

¹⁵Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.

¹⁵Cui chixjunilex lâex têcßul li circuncisión joß nak xkacßul lâo, lâo takasume li cßaßru xaye ke.

¹⁶Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.

¹⁶Chi joßcaßin tixcßul kachßôl re nak lê ralal teßsumlâk riqßuineb li karabin ut li kalal lâo teßsumlâk riqßuineb lê rabin. Ut lâo tocuânk saß êyânk ut takajunaji kib.

¹⁷Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata, siis võtame oma tütre ja läheme ära.'

¹⁷Abanan cui lâex incßaß têcßul li circuncisión, lâo toêlk saß êyânk ut takacßam li kanab chikix nak toxic, chanqueb li ralal laj Jacob.

¹⁸Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.

¹⁸Ut laj Hamor joß ajcuiß laj Siquem queßxcßul xchßôl li cßaßru quiyeheß reheb.

¹⁹Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.

¹⁹Laj Siquem saß junpât quixcßul li circuncisión xban nak cßajoß nak nacuulac chiru lix rabin laj Jacob. Laj Siquem, aßan li kßaxal oxlokßinbil chiruheb li cuanqueb saß rochoch lix yucuaß.

²⁰Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja rääkisid oma linna meestega, öeldes:

²⁰Ut laj Siquem rochben lix yucuaß, queßcôeb saß li oquebâl re li tenamit li nequeßxchßutub cuiß ribeb li cristian. Ut queßoc chi âtinac riqßuineb li cuanqueb aran.

²¹'Need mehed on rahuarmastajad meie suhtes. Elagu ja rännaku nad siin maal! Sest maa, vaata, laiub ju nende ees igat kätt. Siis võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid neile.

²¹Queßxye reheb: —Eb li cuînk aßin, aßan kamîgueb. Teßcuânk saß kayânk ut teßtrabajik arin. Ut tzßakal ajcuiß li naßajej chokß reheb aßan. Chi joßcan târûk tosumlâk riqßuineb lix rabin. Ut eb aßan teßsumlâk riqßuineb li karabin lâo.

²²Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nõus meie juures elama ja saama meiega üheks rahvaks, kui meil kõik meesterahvad ümber lõigatakse, nõnda nagu nemad ise on ümber lõigatud.

²²Abanan eb aßan xeßxye nak tento takacßul li circuncisión joß nak queßxcßul chak eb aßan re nak junajak chic ku.

²³Nende karjad ja varandus ja kõik nende veoloomad, eks need saa siis meile. Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie juurde elama!'

²³Ut chixjunil li cßaßru cuan reheb lâo toêchanînk re. Joß ajcuiß eb lix quetômk. Abanan tento nak takacßul li circuncisión re nak teßcanâk arin saß kayânk, chanqueb.

²⁴Ja nad võtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid; ja kõik meesterahvad lõigati ümber, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid.

²⁴Chixjunileb li cuînk saß li tenamit aßan queßxcßul xchßôl li cßaßru quiyeheß reheb xbaneb laj Hamor ut laj Siquem. Ut chixjunileb queßxcßul li circuncisión.

²⁵Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, võtsid kaks Jaakobi poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mõõga ja läksid takistamatult linna ja tapsid ära kõik meesterahvad.

²⁵Abanan saß rox li cutan nak toj ra cuanqueb li cuînk xban li circuncisión, cuib li ralal laj Jacob, laj Simeón rochben laj Leví, queßcôeb chi pletic saß li tenamit aßan chi mâcßaß saß xchßôleb. Chixjunileb li cuînk aßin queßcamsîc chi chßîchß xbaneb laj Simeón ut laj Leví, li raseb lix Dina.

²⁶Nad tapsid mõõgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid Sekemi kojast Diina ja läksid ära.

²⁶Riqßuin kßesnal chßîchß queßxcamsi laj Hamor joß ajcuiß laj Siquem. Saß junpât queßrisi lix Dina saß rochocheb laj Siquem, ut queßxcßam chirix nak queßcôeb.

²⁷Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna, sellepärast et nad nende õe olid ära teotanud.

²⁷Ut eb li jun chßôl chic li ralal laj Jacob queßcuulac saß li tenamit. Quilajeßnumeß saß xbêneb li camenak ut quilajeßrisi chixjunil li cßaßak re ru li cuan saß li tenamit. Queßxbânu chi joßcaßin xban li mâusilal li quixbânu re lix Dina laj Siquem.

²⁸Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ja mis iganes oli linnas või väljal.

²⁸Quilajeßxcßam ajcuiß chixjunil li quetômk li cuan aran, joß ajcuiß li cßaßru cuan reheb, joß saß tenamit joß saß cßalebâl.

²⁹Nad viisid ära kõik nende varanduse ja kõik nende lapsed ja naised, ja riisusid kõik, mis kodades oli.

²⁹Quilajeßrelkßa li cßaßru cuan saß li rochocheb. Queßxcßam ajcuiß chixjunileb li ixk joß eb ajcuiß li cocßal.

³⁰Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: 'Te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!'

³⁰Laj Jacob quixye re laj Simeón joß ajcuiß re laj Leví: —Lâex xeqßue jun li nimla raylal saß inbên lâin. Anakcuan chixjunileb li cristian saß li naßajej aßin xicß chic tineßril, eb laj cananeo ut eb laj ferezeo. Mâre teßxchßutub ribeb re teßpletik kiqßuin. Ut lâo coßxibo ajcuiß. ¿Cßaßru takabânu? To-osokß chikajunilo, chan laj Jacob.Ut eb li ralal queßchakßoc ut queßxye re: —¿Ma xacuaj raj lâat nak xkacanab li kîtzßin re nak tâosokß joß junak ixk yibru xnaßleb? chanqueb re lix yucuaß.

³¹Kuid nemad vastasid: 'Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu hooraga?'

³¹Ut eb li ralal queßchakßoc ut queßxye re: —¿Ma xacuaj raj lâat nak xkacanab li kîtzßin re nak tâosokß joß junak ixk yibru xnaßleb? chanqueb re lix yucuaß.