¹Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jõe ääres.

¹Ac cuib chihab chic xnumic lix matqßueb li môs nak quimatqßuec laj faraón. Ut saß lix matcß laj faraón quiril nak xakxo chire li nimaß Nilo.

²Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sõid roostikus.

²Cuukubeb li cuacax queßel chak saß li nimaß nak quiril. Kßaxal châbileb ut nînkeb xtibel. Yôqueb chi ichajibc chire li nimaß.

³Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel jõest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe kaldal.

³Quiril ajcuiß nak queßel cuukub chic li cuacax saß li nimaß. Kßaxal bakeb ut chakiheb. Coxeßxaklîk chixcßatk eb li cuacax li châbileb xtibel li cuanqueb chire li nimaß.

⁴Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas üles.

⁴Eb li cuukub li nînkeb xtibel queßtißeß xbaneb li bakeb. Ut qui-aj ru laj faraón.

⁵Aga ta jäi magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head.

⁵Ut chirix aßan quicube cuißchic xcuara laj faraón. Ut quimatqßuec cuißchic xcaß sut. Saß lix matcß quiril jun rok li trigo cuan cuukub chîj li ru cßajoß xchakßal ru.

⁶Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.

⁶Ut quiril ajcuiß nak queßel chak cuukub chîj chic chi trigo kßaxal cocß ut ac xtzßumar xban li tikcual ikß.

⁷Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud unenägu!

⁷Ut li cuukub chîj chi trigo li chaki queßxcßux li cuukub li châbil. Ut qui-aj ru laj faraón ut quixqßue retal nak matqßuec yô.

⁸Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.

⁸Nak quisakêu cßajoß lix cßaßux laj faraón. Quixtakla xbokbal chixjunileb laj kße li cuanqueb Egipto, joß ajcuiß li cuanqueb xnaßleb. Ut laj faraón quilajxserakßi reheb li cßaßru quixmatqßue. Mâ jun quitaßoc ru lix yâlal lix matcß laj faraón.

⁹Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: 'Täna meenub mulle mu patt.

⁹Tojoßnak li cuînk li nataklan reheb laj qßuehol rucßa quixye re laj faraón: —Anakcuan xjulticoß cue chanru nak quinpaltoc châcuu.

¹⁰Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema.

¹⁰Ut saß li cutan aßan catpoß chicuu, at faraón, ut quinâqßue saß tzßalam. Joß ajcuiß li cuînk li quitaklan reheb laj yîbom caxlan cua.

¹¹Ja me nägime ühel ööl unenägu, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.

¹¹Chi kacabichalo comatqßuec saß jun li kßojyîn ut jalan jalânk li kamatcß ut jalan jalânk ajcuiß lix yâlal.

¹²Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.

¹²Ut cuan aran kochben jun li cuînk aj hebreo li nacßanjelac chiru laj ilol tzßalam. Kaserakßi li kamatcß re ut aßan quixye ke cßaßru xyâlal li kamatcß chi kajûnkal.

¹³Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi üles.'

¹³Ut quicßulman li cßaßru quixye ke chirix li kamatcß. Lâin quin-oc cuißchic chi cßanjelac châcuu ut li jun chic catakla chi tßuyubâc, chan li cuînk re laj faraón.

¹⁴Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.

¹⁴Tojoßnak laj faraón quixtakla xbokbal laj José. Queßrisi saß junpât saß tzßalam. Laj José quixjo rib ut quixtikib rib chi us ut cô riqßuin laj faraón.

¹⁵Ja vaarao ütles Joosepile: 'Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska seda seletada. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle.'

¹⁵Nak quicuulac riqßuin laj faraón, laj faraón quixye re: —Lâin xinmatqßuec. Ut arin mâ ani nataßoc ru xyâlal lin matcß. Lâin xcuabi resil nak lâat nacaye xyâlal li matcß, chan laj faraón.

¹⁶Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: 'Mitte mina! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!'

¹⁶Ut laj José quixye re: —Lâin injunes incßaß naru tinye cßaßru xyâlal lâ matcß. Caßaj cuiß li Kâcuaß Dios nanaßoc re lix yâlal. Aßan tâtenkßânk cue xtaubal ru xyâlal lâ matcß, at faraón, re nak tâcßojlâk âchßôl, chan laj José.

¹⁷Ja vaarao jutustas Joosepile: 'Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.

¹⁷Ut laj faraón quixserakßi re li quixmatqßue. Quixye re laj José: —Saß lin matcß xcuil nak xakxôquin chire li nimaß Nilo.

¹⁸Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus.

¹⁸Ut cuukub li nînki cuacax queßel chak saß li nimaß ut yôqueb chi ichajibc chire li nimaß.

¹⁹Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud selliseid pahu.

¹⁹Chirix chic aßan queßel cuukub chic li cuacax kßaxal bakeb. Mâ jun cua cuilom ru cuacax arin Egipto joß li xcuil saß lin matcß. Cßajoß xyibal ruheb.

²⁰Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.

²⁰Ut li cuukub chi cuacax li nînkeb xtibel, queßtißeß xbaneb li bakeb.

²¹Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et need olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma ärkasin üles.

²¹Nak queßrakeß chixtiubaleb li nînki cuacax, incßaß nacßutun nak aßan ta queßtißoc re xban nak xnaßajquileb ajcuiß queßcana. Moco queßnînkan ta. Ut chirix aßan qui-aj cuu.

²²Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, täis ja head.

²²Ut chirix chic aßan quicube cuißchic incuara ut quinmatqßuec xcaß sut. Saß lin matcß xcuil jun rok li trigo cuan cuukub chîj li ru cßajoß xchakßal ru.

²³Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.

²³Tojoßnak queßel cuukub chîj chic chi trigo kßaxal cocß ut ac xtzßumar xban li tikcual ikß.

²⁴Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle seletada.'

²⁴Ut li cuukub chîj chi trigo li châbil queßcßuxeß xbaneb li chaki. Lâin xinserakßi reheb laj kße. Abanan mâ jun xtaßoc re cßaßru xyâlal lin matcß, chan laj faraón.

²⁵Ja Joosep ütles vaaraole: 'Vaarao unenäod tähendavad ühte ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida ta kavatseb teha.

²⁵Tojoßnak laj José quixye re laj faraón: —Li cuib lâ matcß juntakßêt lix yâlal. Li Kâcuaß Dios yô chixcßutbal châcuu li cßaßru tixbânu.

²⁶Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus.

²⁶Li cuukub chi nînki cuacax aßan retalil li cuukub chihab li tâchâlk. Joßcan ajcuiß li cuukub chîj chi trigo. Li cuib lâ matcß juntakßêt lix yâlal.

²⁷Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järel, on seitse aastat, ja seitse peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat.

²⁷Ut li cuukub chi cuacax li bakeb, li queßel saß li haß mokon, aßan retalil li cuukub chihab li tâchâlk mokon. Joßcan ajcuiß eb li cuukub chîj chic chi trigo li chakiheb. Aßin retalil li cuukub chihab chi cueßej li tâcuânk mokon.

²⁸See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud.

²⁸Li xinye âcue, at faraón, aßan lix yâlal lâ matcß. Riqßuin lâ matcß aßan li Kâcuaß Dios yô chixcßutbal châcuu li cßaßru tixbânu.

²⁹Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal.

²⁹Chiru li cuukub chihab li teßnumekß xbên cua, telajeßêlk chi us li acuîmk saß li tenamit Egipto.

³⁰Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa.

³⁰Ut nak tânumekß li cuukub chihab aßan, tâcuânk jun nimla cueßej saß li tenamit aßin. Cuukub chihab tzßakal tâcuânk li cueßej. Chixjunil li cßaßak re ru li cuan arin telajeßosokß xban li cueßej.

³¹Maal ei ole enam küllust tundagi nälja tõttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange.

³¹Chixjunil li tâsicßmânk chiru li cuukub chihab châbil, aßan incßaß tâtzßaklok nak yôk li cueßej.

³²Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida.

³²Re nak tâpâb nak chi sêb tâcßulmânk joß quixye li Kâcuaß Dios, joßcan nak xatxqßue chi matqßuec cuib sut.

³³Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.

³³Anakcuan us raj tâbânu li naßleb aßin. Sicß junak cuînk châbil xnaßleb re nak aßan tâtenkßânk âcue chixtaklanquil li tenamit Egipto.

³⁴Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal.

³⁴Chabânu chi joßcaßin, at faraón. Chasiqßueb li ani teßtaklânk reheb li junjûnk chi tenamit. Ut chiru li cuukub chihab aßin nak tâcuânk nabal li acuîmk, tâxocmânk lix oßotkil li acuîmk rajlal chihab.

³⁵Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda.

³⁵Ut saß âcßabaß lâat, tâxocmânk chixjunil li acuîmk aßin, at faraón. Ut aßan xocxôk âban chiru li cuukub chihab aßin saß li junjûnk chi tenamit re nak tâcuânk xtzacaêmk li cristian.

³⁶See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et maad ei tabaks näljaajal hukatus.'

³⁶Ut li acuîmk li tâxocmânk, aßan tâcßanjelak chiru li cuukub chihab nak yôk li cueßej. Chi joßcaßin incßaß teßosokß li tenamit li cuanqueb arin Egipto, chan laj José.

³⁷See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.

³⁷Laj faraón ut eb laj cßanjel chiru queßxcßul xchßôl li cßaßru queßyeheß re xban laj José.

³⁸Ja vaarao ütles oma sulastele: 'Kas leiame veel sellise mehe, kelles on Jumala Vaim?'

³⁸Laj faraón quixye reheb li nequeßcßanjelac chiru: —Mâ bar takatau junak cuînk joß li jun aßin. Li cuînk aßin cuan lix musikß li Kâcuaß Dios riqßuin, chan laj faraón reheb.

³⁹Ja vaarao ütles Joosepile: 'Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!

³⁹Ut quixye re laj José: —Li Kâcuaß Dios xcßutuc re châcuu chixjunil li naßleb aßin. Xban aßan, mâ ani chic junak cuan xnaßleb châcuu lâat.

⁴⁰Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas suudelgu sind suu peale. Ainult aujärje poolest tahan ma olla sinust suurem!'

⁴⁰Lâat tattaklânk reheb li cuanqueb saß cuochoch. Ut chixjunileb lin tenamit teßcanâk rubel âtakl. Caßaj cuiß lâin kßaxal nimak incuanquil châcuu xban nak lâin li rey, chan.

⁴¹Ja vaarao ütles Joosepile: 'Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!'

⁴¹Laj faraón quixye cuißchic re laj José: —Anakcuan lâin xinkßaxtesi rubel âtakl chixjunileb li tenamit arin Egipto, joß eb ajcuiß li cßaßak re ru cuan, chan.

⁴²Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.

⁴²Ut quirisi chi rußuj rukß lix matkßab li retalil lix cuanquil, ut quixqßue chi rußuj rukß laj José. Quixqßue lix châbil akß yîbanbil riqßuin li châbil tßicr lino, re nak laj José tixtikib rib chi chßinaßus. Ut quixqßue ajcuiß chi xcux laj José jun lix cadena tzßakal oro.

⁴³Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: 'Põlvili!' Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.

⁴³Laj faraón quixqßue laj José chi beresîc saß li xcab lix carrêt ut quixye reheb chixjunileb li tenamit nak teßxcuikßib rib chiru. Ut chixjunileb li tenamit queßcana rubel xtakl laj José.

⁴⁴Ja vaarao ütles Joosepile: 'Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal.'

⁴⁴Ut laj faraón quixye re laj José: —Lâin laj faraón. Mâ jun naru tixbânu li cßaßak re ru cui lâat incßaß nacataklaheb aßan, chan.

⁴⁵Ja vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.

⁴⁵Ut laj faraón quixqßue jun chic xcßabaß laj José. Aj Zafnat-panea chic quiyeman re. Laj faraón quixqßue lix Asenat chokß rixakil laj José. Lix Asenat aßan lix rabin laj Potifera. Laj Potifera, aßan aj cßamol be re tijoc reheb laj On li nequeßlokßonin re li sakße. Ut laj José qui-oc chirulaßaninquil li junjûnk chi cocß tenamit li cuanqueb aran saß li nimla tenamit Egipto.

⁴⁶Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.

⁴⁶Nak quirakeß chi âtinac laj faraón, laj José qui-el chixsutinquil li tenamit Egipto re nak tixnau ru chixjunileb li tenamit. Lajêb xcaßcßâl chihab cuan re laj José nak qui-oc chi cßanjelac chiru laj faraón.

⁴⁷Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.

⁴⁷Chiru li cuukub chihab aßan cßajoß nak quiûchin li acuîmk.

⁴⁸Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna põldude saagi.

⁴⁸Laj José quixtakla xxocbal li acuîmk li qui-el chiru li cuukub chihab. Saß li junjûnk chi tenamit cuan li cßûlebâl re li ru li acuîmk.

⁴⁹Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav.

⁴⁹Mâ caßchßin li trigo li quixxoc laj José. Lix qßuial joß xqßuial li cocß ru li samaib chire li palau. Xban nak mâ caßchßin xqßuial li trigo quixxoc, incßaß chic quiru chi xbisbal.

⁵⁰Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.

⁵⁰Nak mâjiß nacuulac xkßehil li cueßej, laj José quicuan cuib li ralal riqßuin lix Asenat, lix rabin laj Potifera laj cßamol be re tijoc saß xyânkeb laj On.

⁵¹Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: 'Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja.'

⁵¹Laj José quixqßue aj Manasés chok xcßabaß li xbên ralal. Ut quixye: —Li Dios xsachoc re saß inchßôl chixjunil li raylal joß ajcuiß chixjunileb li cuanqueb saß rochoch lin yucuaß, chan.

⁵²Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: 'Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsusemaal!'

⁵²Ut laj José quixqßue aj Efraín chokß xcßabaß li ralal jun chic. Ut quixye: —Li Kâcuaß Dios xqßuehoc re li sahil echej cue saß li tenamit aßin bar xincßul cuiß li raylal, chan.

⁵³Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,

⁵³Quinumeß li cuukub chihab nak quicuan nabal li tzacaêmk saß li tenamit Egipto.

⁵⁴siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli leiba.

⁵⁴Ut quiticla li cuukub chihab chi cueßej joß quixye laj José junxilaj. Ut quicuan li cueßej saß chixjunileb li tenamit li cuanqueb chi xjun sutam li tenamit Egipto. Caßaj cuiß aran Egipto cßûlanbil li tzacaêmk.

⁵⁵Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: 'Minge Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!'

⁵⁵Nak qui-osoß lix tzacaêmkeb li tenamit aran Egipto, chixjunileb queßxtiquib xtzßâmanquil lix tzacaêmk riqßuin laj faraón. Ut laj faraón quixye reheb: —Ayukex riqßuin laj José ut têbânu li cßaßru tixye êre, chan.

⁵⁶Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis Egiptusemaal võimust.

⁵⁶Nak laj José quiril nak kßaxal numtajenak li cueßej yalak bar, quixtakla xtebaleb li cßûlebâl re li trigo. Ut queßxcßayi li trigo riqßuineb laj Egipto xban nak kßaxal numtajenak lix tzßocajiqueb.Jalan jalânk xtenamiteb li queßcßulun Egipto chixlokßbal lix trigo riqßuin laj José xban nak yô chi numtâc li cueßej yalak bar.

⁵⁷Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.

⁵⁷Jalan jalânk xtenamiteb li queßcßulun Egipto chixlokßbal lix trigo riqßuin laj José xban nak yô chi numtâc li cueßej yalak bar.