¹Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: 'Minge kõik mu juurest ära!' Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.

¹Laj José incßaß chic quixcuy xyâb. Xban nak oc raj re chi yâbac chiruheb laj Egipto, joßcan nak quixye reheb: —Elenkex cuan junpâtak chirix cab, chan reheb. Ut mâ ani chic quicana riqßuin laj José. Caßaj chic eb li ras queßcana riqßuin. Ut laj José quixchßolob xyâlal chiruheb nak aßan li îtzßinbej li quicßayîc junxil.

²Ja ta puhkes valjusti nutma, nii et Egiptus seda kuulis ja kuulis vaarao koda.

²Ut laj José quiyâbac chi cau xban xsahil saß xchßôl. Eb laj Egipto queßrabi nak yô chi yâbac. Queßrabi ajcuiß li cuanqueb saß rochoch laj faraón.

³Ja Joosep ütles oma vendadele: 'Mina olen Joosep! Kas mu isa veel elab?' Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees.

³Laj José quixye reheb li ras: —Lâin laj José. ¿Ma toj yoßyo lin yucuaß? chan reheb. Ut eb li ras incßaß queßru chi chakßoc. Queßsach xnaßleb riqßuin li cßaßru quixye laj José.

⁴Siis ütles Joosep oma vendadele: 'Astuge ligemale!' Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: 'Mina olen Joosep, teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.

⁴Laj José quixye reheb: —Bânu usilal, jilonkex chak cuiqßuin.— Ut eb aßan queßjiloc riqßuin. Laj José quixye reheb: —Lâin laj José lê rîtzßin, li xinêcßayi chak riqßuineb laj Egipto.

⁵Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele.

⁵Anakcuan mirahoß chic saß êchßôl ut mexcßoxlac chic chirix nak lâex xexcßayin chak cue. Li Kâcuaß Dios xtaklan chak cue arin re nak lâex texcolekß inban.

⁶Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.

⁶Ac xnumeß cuib chihab li cueßej ut toj ôb chihab chic tâcuânk. Ut incßaß tâuxmânk li âuc, ut mâcßaßak ajcuiß li acuîmk.

⁷Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.

⁷Li Kâcuaß Dios quinixtakla chak arin chi cßamoc be chêru re nak texcolekß. Chi joßcaßin tâcuânk nabaleb li kalal kacßajol. Li Kâcuaß Dios quinixtakla arin re nak eb laj Israel incßaß teßosokß saß ruchichßochß.

⁸Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.

⁸Mâcuaß êban lâex nak cuanquin arin. Aß li Kâcuaß Dios quinixtakla chak arin re nak tinchßolob xyâlal chiru laj faraón. Li Kâcuaß Dios quixkßaxtesi saß cuukß chixjunil li cßaßru cuan re laj faraón ut lâin ajcuiß quin-oc chokß acuabej re chixjunil li tenamit Egipto.

⁹Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: Nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!

⁹Anakcuan têsêba êrib ut texxic cuan cuiß chak lin yucuaß ut têye re chi joßcaßin. “Aßin râtin laj José lâ cualal xtakla chak chikix,” chaßkex re. “Li Dios quinixqßue chokß x-acuabej li tenamit Egipto. Texchâlk chi junpât cuiqßuin. Mêbay chak êrib barak chic.

¹⁰Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja su pojad ja su poegade pojad, ja su lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis sul on.

¹⁰Texinqßue chi cuânc saß li tenamit Gosén re nak nachßak caßchßinak kayânk cuochbenex. Têcßameb chak lê ralal êcßajol. Têcßameb chak lê quetômk joß eb ajcuiß chixjunil li cßaßak re ru cuan êre.

¹¹Ma hoolitsen seal sinu eest, kuna veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega keegi, kes sul on.

¹¹Toj ôb chihab chic tâcuânk li cueßej. Nak ac cuanquex chic arin, talajinqßue êtzacaêmk. Mâ ani êre tâcâmk xban cueßej.” Chixjunil aßin têye re lin yucuaß.

¹²Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin.

¹²Anakcuan qßuehomak retal lâex chixjunilex, joß ajcuiß lâat, at Benjamín. Lâin tzßakal li yôquin chi âtinac saß lê râtinobâl.

¹³Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!'

¹³Yehomak re li kayucuaß chanru lin cuanquil saß li tenamit aßin. Serakßihomak re chixjunil li xeril arin cuiqßuin. Sêbahomak êrib ut têcßam chak li kayucuaß arin, chan.

¹⁴Siis ta langes oma vennale Benjaminile kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.

¹⁴Ut laj José quixkßalu xcux laj Benjamín ut queßyâbac chi xcaßbichaleb.

¹⁵Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.

¹⁵Ut quilajrutzßeb ru li ras chixjûnkaleb ut quiyâbac xban xsahil saß xchßôl. Ut eb aßan queßâtinac chi ribileb rib.

¹⁶Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.

¹⁶Ut quicuulac resil saß rochoch laj faraón nak queßcuulac eb li ras laj José riqßuin. Ut laj faraón, joß eb ajcuiß laj cßanjel chiru, queßsahoß saß xchßôl chirabinquil aßin.

¹⁷Ja vaarao ütles Joosepile: 'Ütle oma vendadele: Tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,

¹⁷Laj faraón quixye re laj José: —Ye reheb lâ cuas xqßuehakeb li rîk chirixeb lix bûr ut teßxic saß junpât saß li tenamit Canaán.

¹⁸võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juurde, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!

¹⁸Cßamomak chak lê yucuaß ut têcßam ajcuiß chak chixjunil lê jun cablal li cuan aran. Tinqßue ajcuiß êre chixjunil li cßaßak re ru li châbil li cuan arin saß li tenamit Egipto. Ut tâcuânk ajcuiß chi tzßakal lê châbil tzacaêmk arin.

¹⁹Ja sul tuleb anda käsk: Tehke nõnda - võtke endile Egiptusemaalt vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge!

¹⁹Joßcaßin tâbânumânk. Joß yôquin chixyebal âcue, joßcan ajcuiß tâye reheb lâ cuas. “Cßamomakeb li carrêt li cuanqueb arin Egipto. Ut aßan tâcßanjelak chêru re xcßambal chak lê yucuaß joß eb ajcuiß lê rixakil ut lê cocßal.

²⁰Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!'

²⁰Mexcßoxlac chirix li cßaßak re ru li nacßanjelac chêru saß lê rochoch, xban nak arin cuan nabal li cßaßak re ru li châbil chokß êre,” chan laj faraón re laj José.

²¹Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.

²¹Ut eb li ralal laj Israel queßxbânu joß quiyeheß reheb. Laj José quixkßaxtesiheb li carrêt reheb li ras joß quiyeheß re xban laj faraón. Ut quixqßueheb ajcuiß nabal lix tzacaêmk re nak teßcuaßak saß be.

²²Ta andis neile kõigile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hõbeseeklit ja viied peoriided.

²²Ut quixqßueheb rakß li junjûnk. Laj Benjamín quixqßue ôb sumal li rakß ut quixqßue ajcuiß oxib ciento lix tumin plata.

²³Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.

²³Ut quixtakla lajêb li bûr re lix yucuaß. Eb li bûr aßin teßîkânk re li cßaßak re ru li kßaxal châbil li cuan Egipto. Quixtakla ajcuiß lajêb li ixki bûr li teßîkânk re li trigo ut lix tzacaêmk lix yucuaß re nak teßcuaßak saß be nak yôkeb chi châlc.

²⁴Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: 'Teel ärge riielge!'

²⁴Ut laj José quixye reheb aßan: —Chebânu usilal, mêpleti êrib nak yôkex chi xic, chan reheb. Ut laj José quixchakßrabiheb ut queßcôeb.

²⁵Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.

²⁵Eb aßan queßel saß li tenamit Egipto ut queßcuulac toj saß li tenamit Canaán li cuan cuiß chak laj Jacob lix yucuaßeb.

²⁶Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: 'Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!' Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.

²⁶Ut queßxye re laj Jacob: —¡Cßoxla! Yoßyo laj José. Aßan li nataklan saß xbên chixjunil li tenamit Egipto, chanqueb. Ut quisach xchßôl laj Jacob nak quirabi resil li ralal. Laj Jacob incßaß quixpâb li cßaßru quiyeheß re xbaneb li ralal.

²⁷Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.

²⁷Eb li ralal queßxserakßi re chixjunil li cßaßru quitaklâc xyebal re xban laj José. Nak quirileb li carrêt li quixtakla, tojoßnak quicßulun xchßôl laj Jacob.Ut laj Jacob quixye: —Tzßakal riqßuin aßin. Lâin ninpâb nak relic chi yâl toj yoßyo li cualal laj José. Lâin tinxic aran ut tincuil ru nak toj yoßyôquin lâin, chan laj Jacob.

²⁸Ja Iisrael ütles: 'Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!'

²⁸Ut laj Jacob quixye: —Tzßakal riqßuin aßin. Lâin ninpâb nak relic chi yâl toj yoßyo li cualal laj José. Lâin tinxic aran ut tincuil ru nak toj yoßyôquin lâin, chan laj Jacob.