¹Häda sulle, Ariel, Ariel, linn, kus Taavet leeri üles lõi! Lisandugu aastale aasta, tehku seatud pühad oma ringkäiku,

¹Raylal tâchâlk saß xbên li tenamit Jerusalén, li nequeßxye ajcuiß Ariel re, li tenamit li quicuan cuiß laj David. Xbânuhakeb cuan cuib oxibak chihab lix ninkßeheb.

²mina rõhun Arieli: tuleb kurbus ja kurvastus ja ta muutub mulle otsekui ohvrialtariks.

²Chirix aßan li Dios tixqßue li raylal saß xbên li tenamit Jerusalén. Teßyotßekß xchßôleb ut teßyâbak ut chixjunil li tenamit chanchanak jun li artal li junelic cuan quicß saß xbên.

³Ma löön su vastu üles ringikujulise leeri, ümbritsen sind valvega ja püstitan su vastu piiramisseadmed.

³Li Kâcuaß tixcanabeb li xicß nequeßiloc reheb chixsutbal li tenamit. Teßxyîb lix muhebâleb chi xjun sutam ut teßpletik riqßuineb li cuanqueb saß li tenamit.

⁴Siis sa räägid maa madalusest ja tasa kõlab põrmust su kõne; siis tuleb su hääl maa seest otsekui vaimul ja sa sosistad põrmust oma sõnu.

⁴Li tenamit Jerusalén tâcubsîk xcuanquil ut tßantßôkeb saß chßochß. Saß has teßâtinak saß li chßochß. Chanchanak jun li musikßej.

⁵Su vaenlaste hulk on otsekui peenike tolm, rõhujate jõuk lendlevate aganate sarnane. Sest silmapilkselt, äkitselt sünnib,

⁵Abanan li Kâcuaß saß junpât tixqßue chixtojbal lix mâqueb li xicß nequeßiloc reheb laj Jerusalén. Chanchanakeb li poks malaj ut lix mokoj ixim li nacßameß chi junpât xban li ikß.

⁶et vägede Issandalt tuleb sulle katsumine äikese, maavärisemise ja suure mürinaga, tuulispea ja marutuulega ning hävitava tuleleegiga.

⁶Chi mâcßaß saß xchßôleb aßan, li Kâcuaß li nimajcual Dios tixsacheb ru li xicß nequeßiloc reheb laj Israel. Tâcuânk li chokînc ut li câk ut li hîc. Ut tâcuânk ajcuiß li câk-sut-ikß ut li xam re sachoc.

⁷Ja nagu unenägu, öine nägemus, on kõigi Arieli vastu sõdivate rahvaste hulk, samuti kõik, kes sõdivad tema ja ta kindluste vastu ning ahistavad teda.

⁷Ut chixjunileb li tenamit li yôqueb chi pletic riqßuineb laj Jerusalén joß eb li nequeßrahobtesin reheb telajeßosokß. Chanchanakeb li matcß malaj ut jun li visión chiru kßojyîn li yal nanumeß.

⁸See on, nagu näeks näljane und, et vaata, ta sööb. Kui ta ärkab, siis on ta hing täitmata. Või nagu näeks janune und, et vaata, ta joob. Kui ta ärkab, vaata, siis on ta nõrk ja ta hing on närbunud. Samuti sünnib kõigi rahvaste hulkadega, kes sõdivad Siioni mäe vastu.

⁸Chanchanakeb li tâtzßocâk ut naxmatqßue nak yô chi cuaßac. Abanan nak na-aj ru tâtzßocâk. Malaj ut chanchanakeb li tâchakik re. Naxmatqßue nak yô chi ucßac. Abanan nak na-aj ru, târaj ucßac. Joßcan teßxcßul li qßuila tenamit li nequeßpletic saß li tzûl Sión.

⁹Pidage ja hämmastuge, saage pimedaks ja ärge nähke! Nad on joobnud, aga mitte veinist, nad vaaruvad, aga mitte vägijoogist.

⁹Lâex aj Jerusalén, canâkex saß lê tôntil naßleb. Chanchanakex li mutzß ut chanchanakex li calajenak usta incßaß tex-ucßak vino. Taclôkex usta incßaß yôkex chi calâc.

¹⁰Sest Issand on valanud teie peale unisuse vaimu ja on sulgenud teie silmad, prohvetid, ning katnud teie pead, nägijad.

¹⁰Li Kâcuaß xsach lê naßleb. Chanchan yôquex chi cuârc. Eb li profeta, aßaneb raj li nequeßqßuehoc xnaßlebeb li tenamit. Abanan li Dios quixsach lix naßlebeb. Chanchan nak quixtzßap li ruheb riqßuin tßicr.

¹¹Seepärast on kogu ilmutus teile nagu pitseeritud raamatu sõnad; kui see antakse mõnele, kes kirja tunneb, ja öeldakse: 'Loe ometi!', siis ta vastab: 'Ma ei saa, sest see on pitseriga kinni.'

¹¹Chêru lâex, li visión chanchan li âtin tzßîbanbil saß junak hu tzßaptzßo chi us. Cui têqßue li hu re junak naxnau iloc ru hu ut têye re nak târil xsaß chêru, li jun aßan tixye êre: “Incßaß naru xban nak tzßaptzßo li hu”.

¹²Või kui raamat antakse sellele, kes kirja ei tunne, ja öeldakse: 'Loe ometi!', siis vastab see: 'Ma ei tunne kirja.'

¹²Ut cui ta têye re junak incßaß naxnau iloc ru hu: “Il xsaß li hu aßin”, aßan tixye êre: “Lâin incßaß ninnau iloc ru hu”, chaßak.

¹³Ja Issand ütleb: Kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult päritud inimlik käsk,

¹³Li Kâcuaß quixye: —Li tenamit aßin niquineßxlokßoni yal riqßuin xtzßûmal reheb. Moco nequeßxbânu ta chi anchal xchßôleb. Mâcßaß rajbal nak niquineßxlokßoni xban nak li cßaßru nequeßxbânu re inlokßoninquil, aßan yal jun chakßrab qßuebil xbaneb li cuînk.

¹⁴siis vaata, ma teen sellele rahvale veel imet - imelikul ja kummalisel viisil: tema tarkade tarkus kaob ja tema arukate arukus peidetakse.

¹⁴Joßcan nak lâin tinbânu jun li sachba chßôlej xiu xiu rilbal riqßuineb li tenamit aßin. Eb li cuanqueb xnaßleb mâcßaßak chic xnaßlebeb ut eb li sêbeb xchßôl incßaß chic sêbak xchßôleb, chan li Dios.

¹⁵Häda neile, kes oma nõu Issanda eest sügavale ära peidavad, kelle teod sünnivad pimedas ja kes ütlevad: 'Kes meid näeb? Kes meid tunneb?'

¹⁵Raylal tâchâlk saß xbêneb li nequeßxcßoxla xbânunquil chi mukmu chiru li Kâcuaß li cßaßru nequeßxcßûb ru xbânunquil. Nequeßxcßoxla nak mâ ani na-iloc reheb. Saß xchßôleb aßan nak mâ ani nanaßoc re li cßaßru nequeßxbânu.

¹⁶Oh teie põikpäisust! Kas peetakse savi võrdseks potissepaga, kas ütleb töö oma tegijale: 'Tema ei ole mind teinud!' või ütleb kuju oma voolijale: 'Tema ei oska midagi!'?

¹⁶Kßaxal cuißchic nanumta lê mâusilal. Lâex incßaß nequeßtau xyâlal. ¿Ma naxkßax ta biß xlokßal laj pacßonel li cuc? Junak li cuc incßaß târûk tixye re laj pacßol re, “Mâcuaß lâat xatyîban cue”. Chi moco târûk tixye, “Incßaß nacanau cßaßru yôcat chixbânunquil”.

¹⁷Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks?

¹⁷Chi sêb nacuulac xkßehil nak li qßuicheß re Líbano tâsukßisîk chokß xnaßaj li acuîmk. Ut li xnaßaj li acuîmk tâsukßisîk chokß qßuicheß.

¹⁸Sel päeval kuulevad kurdid kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest.

¹⁸Saß eb li cutan aßan eb li chanchaneb tzßap xic teßrabi nak tâilekß xsaß li hu saß xxiqueb. Ut eb li chanchaneb mutzß teßxtau chic ru lix yâlal. Incßaß chic teßcuânk chi sachso xnaßlebeb.

¹⁹Siis tunnevad alandlikud aina rõõmu Issandas ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas.

¹⁹Ut eb li tûlaneb teßsahokß cuißchic xchßôl riqßuin li Kâcuaß. Eb li nebaß teßsahokß xchßôl riqßuin li Kâcuaß lix Dios Santo laj Israel.

²⁰Sest vägivaldsele tuleb lõpp ja pilkaja saab otsa, ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,

²⁰Eb li nequeßrahobtesin teßsachekß ruheb. Ut eb li nequeßhoboc teßosokß. Chixjunileb li nequeßxbânu mâusilal telajeßosokß.

²¹kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks, kes seavad püünise kohtumõistjale väravas ja tõrjuvad õige põhjuseta kõrvale.

²¹Li Dios tixsach ruheb li nequeßkßaban ut tixsach ajcuiß ruheb li nequeßbalakßin re laj rakol âtin. Ut tixsach ajcuiß ruheb li nequeßxsicß xyâlal re nak incßaß târakekß âtin saß tîquilal saß xbêneb li mâcßaßeb xmâc.

²²Seepärast ütleb Issand, kes lunastas Aabrahami, Jaakobi soole nõnda: Jaakob ei jää nüüd enam häbisse ja ta pale ei kahvata enam.

²²Joßcan nak li Kâcuaß li quicoloc re laj Abraham, naxye chi joßcaßin: —Ex ralal xcßajol laj Jacob, incßaß chic tâcßutekß lê xutân, chi moco texsakquirinokß xban lê xiu.

²³Vaid kui ta näeb oma lapsi, mu kätetööd, enese keskel, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat.

²³Nak teßril lê ralal êcßajol li cßaßru xinbânu lâin, teßxqßue retal nak lâin santin ut tineßxlokßoni lâin lix Dioseb laj Israel, li ralal xcßajol laj Jacob. Ut teßxxucua cuu.Ut eb li incßaß nequeßxtau xyâlal teßxtau chic ru ut eb li junes cuechßînc nequeßxbânu teßxcßul lix kßusbaleb.

²⁴Ja need, kes olid eksivaimus, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust.

²⁴Ut eb li incßaß nequeßxtau xyâlal teßxtau chic ru ut eb li junes cuechßînc nequeßxbânu teßxcßul lix kßusbaleb.