¹Aga nõnda ütleb nüüd Issand, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!

¹Anakcuan ut joßcaßin naxye êre li nimajcual Dios, li quiyoßobtesin êre lâex aj Israel, li ralal xcßajolex laj Jacob: —Mexxucuac xban nak Lâin xincoloc êre ut lâin xinqßuehoc êcßabaß. Lâex cuehex chic.

²Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.

²Nak texnumekß saß li palau, lâin cuânkin êriqßuin re êcolbal. Nak texnumekß saß li nimaß, incßaß texcßam li rok li haß. Cui texnumekß saß li xam incßaß texcßatk, chi moco li rakß xam tâcßatok êre.

³Sest mina olen Issand, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja; su lunahinnaks ma annan Egiptuse, sinu asemel Etioopia ja Seba.

³Lâin li Kâcuaß lê Dios. Lâin lê santil Dios lâex aj Israel. Lâin laj Colol êre. Lâin xinkßaxtesiheb laj Egipto chokß êrûchil lâex ut xinqßueheb laj Etiopía ut laj Seba chokß êrêkaj.

⁴Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid.

⁴Lâex rarôquex inban ut kßaxal lokßex chicuu. Lâex sicßbil êru inban. Joßcan nak lâin tinqßueheb li jalaneb xtenamit chokß êrûchil.

⁵Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt.

⁵Mexxucuac. Lâin cuânkin êriqßuin. Lâin tinqßueheb chi sukßîc saß lix naßajeb lê ralal êcßajol li cuanqueb chak saß li este ut li cuanqueb chak saß li oeste.

⁶Ma ütlen põhjamaale: Anna! ja lõunamaale: Ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest,

⁶Lâin tinye reheb li cuanqueb saß li norte nak teßxcanabeb chi xic li cualal incßajol. Ut tinye reheb li cuanqueb saß li sur nak teßxcanabeb chi sukßîc saß xnaßajeb li cualal incßajol li cuanqueb chak saß chixjunil li ruchichßochß.

⁷kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning valmis teinud!

⁷Aßaneb lin tenamit. Lâin quinyoßobtesin reheb ut quinqßue incßabaß reheb re nak teßxqßue inlokßal, chan li Kâcuaß.

⁸Too välja pime rahvas, kellel siiski on silmad, ja kurdid, kellel siiski on kõrvad!

⁸Li Kâcuaß Dios quixye: —Cßamomakeb li tenamit li cuanqueb xnakß ru abanan chanchaneb li mutzß, ut eb li tenamit li cuanqueb xic, abanan chanchaneb li tzßap xic xban nak incßaß nequeßxtau lix yâlal.

⁹Kõik paganad on kogunenud ühte ja rahvad on kokku tulnud. Kes neist saaks jutustada niisuguseid asju ja kuulutada meile endisi sündmusi? Toogu nad oma tunnistajad ja õigustagu endid, las need kuulda ning öelda: 'See on tõsi!'

⁹Chßutubomak li xnînkal ru tenamit. Chßutubomak chixjunileb li tenamit. ¿Ma cuan junak saß xyânkeb li quiyehoc re li cßaßru ac xcßulman? ¿Ma cuan junak saß xyânkeb li nanaßoc re li cßaßru toj tâcßulmânk? Cui cuan, chixcßamak li ani tââtinak chirix re xcßutbal nak yâl li cßaßru tixye.

¹⁰Teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, ja minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina olen see: enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat ega tule ühtegi pärast mind.

¹⁰Lâin li Kâcuaß ninyehoc re chi joßcaßin: —Lâex aj Israel, lâexak li texchßolobânk li yâl nak lâin li tzßakal Dios. Lâex laj cßanjel chicuu. Lâin xinsicßoc êre re nak tênau cuu ut tinêpâb. Têtau ru nak lâin li Kâcuaß. Moco cuanjenak ta chak junak Dios junxil chicuu lâin, chi moco tâcuânk mokon.

¹¹Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina.

¹¹Caßaj cuiß lâin li nimajcual Dios. Caßaj cuiß lâin nincoloc.

¹²Mina olen teatavaks teinud, päästnud ja kuulutanud, aga mitte mõni võõras teie hulgas; teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, et mina olen Jumal.

¹²Lâin xinyehoc re li cßaßru tâcßulmânk ut lâin quincoloc êre. Mâcuaß junak jalanil dios xbânun re. Lâex têchßolob xyâlal nak lâin li Kâcuaß li nimajcual Dios.

¹³Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest. Mina teen, ja kes saaks seda takistada?

¹³Chalen najter kße cutan ac lâin ajcuiß chak li Kâcuaß. Mâ ani târûk tixcol rib saß cuukß. Li cßaßru ninbânu lâin, mâ ani târûk tâjalok re.—

¹⁴Nõnda ütleb Issand, teie lunastaja, Iisraeli Püha: teie pärast ma läkitan Paabelisse, ja toon alla kõik põgenikud, ka kaldealased, käratsedes laevadesse.

¹⁴Li Kâcuaß lix santil Dioseb laj Israel li nacoloc êre naxye chi joßcaßin: —Lâin tintaklaheb li xicß nequeßiloc reheb laj Babilonia chi pletic riqßuineb re êcolbal lâex. Lâin tinqßueheb chi numtâc saß xbêneb. Ut eb li tenamit teßchapekß ut teßcßamekß saß lix jucubeb li queßxkßetkßeti cuiß ribeb junxil.

¹⁵Mina, Issand, olen teie Püha, mina, Iisraeli Looja, olen teie kuningas.

¹⁵Lâin li Kâcuaß. Lâin lê Dios santo. Lâex aj Israel, lâin li quinyoßobtesin êre ut lâin lê rey.

¹⁶Nõnda ütleb Issand, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette,

¹⁶Najter kße cutan lâin quexinqßue chi numecß saß li palau. Lâin quinramoc re li haß re nak incßaß chic tâbêk.

¹⁷kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht.

¹⁷Lâin quinqßuehoc reheb li soldado chi osocß saß li haß. Ut quinqßueheb ajcuiß chi osocß saß li haß li carruaje ut eb li cacuây. Quilajeßtßaneß ut incßaß chic queßcuacli. Queßosoß joß nak nachup li xam.

¹⁸Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud.

¹⁸Abanan mêcßoxla chic li ac xnumeß ut mêcßoxla chic li cßaßru quicßulman junxil.

¹⁹Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed.

¹⁹Jalan chic li cßaßru tinbânu anakcuan. Chi sêb nequeril li cßaßru tinbânu. Tinyîb jun li be saß li chaki chßochß ut tinqßueheb ajcuiß li nimaß.

²⁰Mind austavad metsloomad, ðaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast.

²⁰Eb li joskß aj xul teßxqßue inlokßal joß eb laj xoj ut eb li nînki xul avestruces xban nak lâin tinqßue li haß saß li chaki chßochß. Tinqßue li rok haß saß li chßochß li mâcßaß na-el chiru. Tâcuânk rucßaheb li tenamit li sicßbil ruheb inban.

²¹Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest.

²¹Li tenamit aßin quinsicß ruheb re teßxqßue inlokßal.

²²Aga ei ole sina, Jaakob, mind kutsunud, ei ole sina, Iisrael, minu pärast vaeva näinud.

²²Abanan lâex aj Israel, li ralal xcßajolex laj Jacob, incßaß xinêlokßoni. Xextitzß ban chinsicßbal.

²³Sina ei ole mulle toonud oma põletusohvrite lambaid ega ole mind austanud oma tapaohvritega; mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga ega ole vaevanud viirukiga.

²³Lâex incßaß xeqßue lê carner chokß êcßatbil mayej re inlokßoninquil. Ut incßaß xexmayejac chicuu re xqßuebal inlokßal. Lâin incßaß xexinchßißchßißi riqßuin xyebal nak texmayejak chicuu, chi moco xinye êre nak têcßat li incienso re inlokßoninquil.

²⁴Sina ei ole mulle ostnud raha eest kalmuseid ega ole mind küllastanud oma tapaohvrite rasvaga, vaid sa oled mulle tüli teinud oma pattudega, oled mind vaevanud oma süütegudega.

²⁴Ut lâex incßaß xelokß li incienso re têcßat chicuu, chi moco xecßat lix xêbul lê xul. Xexmâcob ban chicuu toj retal xintitzß xban lê mâusilal.

²⁵Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte.

²⁵Abanan lâin li Kâcuaß Dios. Lâin nincuyuc re lê mâc. Ninbânu aßan xban nak lâin li Dios. Lâin tincuy lê mâc ut incßaß chic tâjulticokß cue.

²⁶Tuleta mulle meelde, käigem isekeskis kohut, räägi sina, et sa võiksid õigeks saada.

²⁶Cui lâin xinpaltoß chêru toxic saß li rakleb âtin ut takatzßil rix re rilbal ani na cuan xmâc.

²⁷Su esiisa tegi pattu ja su eestkõnelejad astusid üles mu vastu.

²⁷Eb lê xeßtônil yucuaß xeßmâcob chicuu. Ut eb li nequeßcßamoc be chêru xeßmâcob chicuu.Eb li nequeßtaklan saß êbên xeßxmux ru lin templo. Joßcan nak lâin xincanabeb chi sachc laj Israel. Xincanabeb lin tenamit chi hobecß, chan li Dios.

²⁸Seepärast ma teotasin pühamu vürste, jätsin Jaakobi hävima ja Iisraeli laimualuseks.

²⁸Eb li nequeßtaklan saß êbên xeßxmux ru lin templo. Joßcan nak lâin xincanabeb chi sachc laj Israel. Xincanabeb lin tenamit chi hobecß, chan li Dios.