¹Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!

¹—Cherabihak lâex aj Israel ralal xcßajolex laj Jacob laj cßanjel chicuu. Lâex li sicßbil êru inban.

²Nõnda ütleb Issand, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: Ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!

²Lâin li Kâcuaß Dios. Lâin quinyoßobtesin êre. Chalen saß lê yoßlajic lâin xintenkßan êre. Mexxucuac, lâex aj cßanjel chicuu. Lâex sicßbil êru ut rarôquex inban.

³Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,

³Lâin tinqßue li haß saß li chaki chßochß ut tinqßueheb li nimaß. Tinqßue lin musikß reheb lê ralal êcßajol ut tincuosobtesiheb.

⁴et nad võrsuksid kui roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres.

⁴Teßtâmk lê ralal êcßajol joß nak natam li pim saß li cßalebâl. Chanchanakeb li cheß li naqßui chire li nimaß.

⁵Üks ütleb: 'Mina kuulun Issandale', teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: 'Issanda oma' ja võtab enesele aunimeks Iisrael.

⁵Cuanqueb li teßxye, “Lâin rehin li Kâcuaß.” Ut cuanqueb cuißchic li teßxye, “Lâin rehin laj Jacob.” Ut cuanqueb li teßxtzßîba chiruheb xtel “Lâin rehin li Kâcuaß” ut teßxye nak aßan xcomoneb laj Israel.—

⁶Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina.

⁶Li Kâcuaß li nimajcual Dios, lix Reyeb laj Israel ut laj Colol reheb naxye chi joßcaßin: —Lâin ac cuanquin ajcuiß chak nak toj mâjiß nayîbâc li ruchichßochß. Ut cuânkin ajcuiß saß rosoßjic. Mâcßaß junak chic dios chicuu lâin. Caßaj cuiß lâin.

⁷Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Sest ajast kui ma seadsin muistse rahva ja tulevased sündmused, jutustagu nad neile sellest, mis on tulemas.

⁷¿Ma cuan ta biß junak li quixye cßaßru tâcßulmânk chalen saß xticlajic ut li tâchâlk mokon? ¿Ma cuan ta biß junak li quiru xbânunquil li quinbânu lâin nak quinxakabeb lin tenamit saß xnaßajeb junxil? Cui cuan junak, xyehak chak cßaßru tâcßulmânk mokon.

⁸Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad. Kas on muud Jumalat kui mina? Ei, muud kaljut ei ole, mina küll ei tea!

⁸Ex intenamit, mexxucuac. Lâex nequenau nak chalen chak junxil lâin quinchßolob xyâlal cßaßru tâcßulmânk. ¿Ma cuan ta biß junak chic Dios chicuu lâin? Lâex nequenau nak mâcßaß chic junak dios chicuu lâin. Caßaj cuiß lâin.—

⁹Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema.

⁹Eb li nequeßyîban re li yîbanbil dios mâcßaß nequeßoc cuiß. Ut lix dioseb li nequeßxyîb mâcßaß nequeßoc cuiß. Eb aßan nequeßxnau nak li cßaßru nequeßxbânu, aßan ajcuiß nabalakßin reheb xban nak lix dioseb incßaß nequeßiloc ut mâcßaß nequeßxnau.

¹⁰Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu?

¹⁰Li ani naxyîb junak xdios riqßuin cheß malaj ut riqßuin chßîchß mâcßaß na-oc cuiß.

¹¹Vaata, kõik selle austajad jäävad häbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed; las nad kõik tulevad kokku, astuvad ette: nad hakkavad üheskoos värisema ja häbenema!

¹¹Eb li nequeßyîban re li yîbanbil dios aßin xutânal teßêlk joß ajcuiß li nequeßlokßonin re xban nak yal cuînkeb li queßyîban re. Nak teßxchßutub ribeb saß rakleb âtin, sachsôkeb xchßôl ut xutânal teßêlk.

¹²Sepp taob rauast tööriista ja töötleb ääsil, vormib vasaratega ja taob oma käsivarre jõul; temalgi tuleb nälg ja ta jõud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta väsib.

¹²Junak laj tenol chßîchß naxqßue lix chßîchß saß xam re tixyîb li cßaßru naraj. Riqßuin xmetzßêu naxten chi martillo. Abanan cui incßaß tâtzacânk, tâlajk lix metzßêu. Cui incßaß tâucßak, incßaß chic tixcuy cßanjelac.

¹³Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehesarnase kuju, ilusa inimese taolise, et see asuks kojas.

¹³Ut junak laj pechß naxbis riqßuin bisleb li cßaßru naraj xyîbanquil ut naxtzßîba retalil. Naxjiß ru lix cheß riqßuin chßîchß. Naxqßue retalil li jalam ûch ut naxyîb joß rilobâl li cuînk re nak chßinaßus tâêlk re tixqßue saß rochoch.

¹⁴Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtamme või tamme ja laseb metsapuude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada; ta istutab loorberipuu, vihm kasvatab selle suureks

¹⁴Naxtßan li cheß chacalteß malaj ut li ciprés ut li ji li naqßui saß qßuicheß saß xyânkeb li nînki cheß. Malaj ut narau li chaj ut li hab naqßuiresin re.

¹⁵ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti süütab ta selle, et leiba küpsetada; kuid ta valmistab sellest ka jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette.

¹⁵Li cuînk naxyocß li cheß chokß xsiß ut riqßuin aßan naxkßixna rib. Naxtzßab lix xam re tixyîb lix caxlan cua. Ut riqßuin ajcuiß li cheß aßan naxyîb lix dios re tixlokßoni. Naxyîb lix jalam ûch ut naxcuikßib rib chiru.

¹⁶Osa sellest ta põletab tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: 'Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!'

¹⁶Jun jachal li cheß naxcßat chokß xsiß ut aran naxcßub lix tzacaêmk. Naxpom lix tib ut naxtiu toj nacßojla xchßôl. Nakßixin chiru li xam ut naxye: —Cßajoß xsahil li xam. Xinxkßixna, chan.

¹⁷Aga selle jäänusest teeb ta jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: 'Päästa mind, sest sina oled mu jumal!'

¹⁷Riqßuin li jun jachal chic naxyîb jun li jalam ûch chokß xdios. Naxcuikßib rib chiru ut naxlokßoni. Natijoc ut natzßâman chiru ut naxye re li jalam ûch aßan: —Lâat lin dios. Chinâcol, chan.

¹⁸Nad ei tea ega taipa midagi, sest nende silmad on nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud.

¹⁸Eb li nequeßyîban re li dios aßan incßaß nequeßxtau xyâlal xban nak chanchaneb li mutzß. Incßaß nequeßraj xtaubal xyâlal xban nak mâcßaßeb xnaßleb.

¹⁹Ükski ei võta südamesse, ei ole tal teadmist ega taipu, et ta mõtleks: osa sellest olen põletanud tules, samuti olen selle süte peal küpsetanud leiba, praadinud liha ja söönud, ja nüüd peaksin ma selle jäänusest valmistama jäleduse, põlvitama puutüki ette!

¹⁹Li cuînk li quiyîban re mâcßaß xnaßleb. Incßaß nacßoxlac chi moco naru tixye, “Jun jachal li cheß xincßat. Xinyîb lin tzacaêmk ut xinpom lin tib ut xincuaßac. ¿Ma tinyîb ta biß li dios cheß li mâcßaß na-oc cuiß riqßuin li jun jachal chic? ¿Ma naru ta biß tincuikßib cuib chiru jun tokolak li cheß?”

²⁰Kes tuhka taga ajab, seda eksitab petetud süda, see ei suuda päästa oma hinge ega mõtle: Kas ei ole viimaks pettus mu paremas käes?

²⁰Chanchan nak naxcuaß li cha. Naxqßue rib chi balakßîc. Incßaß naru tixcol rib chiru li ticßtiß. Incßaß naru tixye, “moco dios ta li cuan saß lin nim ukß.”

²¹Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: mina olen su valmistanud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind!

²¹Li Kâcuaß quixye: —Lâex aj Israel, lâex ralal xcßajol laj Jacob. Chijulticokß taxak êre li naßleb aßin. Lâex aj cßanjel chicuu. Lâin quinyoßobtesin êre. Lâex aj Israel, incßaß taxak tinsachk saß êchßôl.

²²Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu!

²²Lâin xinsachoc re lê mâc joß nak nasach li chok. Sukßinkex cuiqßuin xban nak lâin xincoloc êre.

²³Hõisake, taevad, et Issand seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik metsapuud, et Issand lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!

²³Chanchan nak tixjap re chi bichânc li choxa re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß. Chanchan nak tixjap re li chamal li ruchichßochß, joß ajcuiß li tzûl ut chixjunil li cheß li cuan saß qßuicheß. Teßsahokß saß xchßôleb xban nak li Kâcuaß quixcßutbesi lix cuanquilal nak quixcoleb laj Israel li ralal xcßajol laj Jacob.

²⁴Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, kes sind emaihus on valmistanud: Mina olen Issand, kes kõik teeb, kes üksinda võlvis taeva, laotas maa - kes oli koos minuga? -

²⁴Aßan aßin li quixye li Kâcuaß: —Lâin li Kâcuaß laj Colol êre. Lâin quinyoßobtesin êre nak toj mâjiß nequexyoßla. Lâin li Kâcuaß. Lâin quinyîban re chixjunil li cßaßru cuan. Lâin quinyîb li choxa ut quinhel ru. Mâ ani quitenkßan cue nak quinyîb li ruchichßochß.

²⁵kes teeb tühjaks valetajate tunnustähed ja muudab narrideks lausujad, kes tõrjub tagasi targad ja pöörab nende teadmised jõleduseks,

²⁵Lâin nincßutbesi nak mâcßaß na-oc cuiß li cßaßru nequeßxye laj kße. Lâin ninbânun re nak incßaß na-uxman li cßaßru nequeßxye li nequeßbalakßin. Ut lâin ajcuiß nincßutbesin re nak mâcßaß xyâlal li cßaßru nequeßxye li nequeßxcßoxla nak cuanqueb xnaßleb xjuneseb.

²⁶aga kes kinnitab oma sulase sõna ja viib täide oma käskjalgade nõu, kes ütleb Jeruusalemmale: 'Sinus hakatakse elama!' ja Juuda linnadele: 'Teid taastatakse, ma ehitan üles teie varemed!',

²⁶Abanan, lâin ninbânun re nak tâuxmânk li cßaßru nequeßxye laj cßanjel chicuu. Us tâêlk lix cßanjeleb li tintaklaheb. Lâin ninye nak teßcuânk cuißchic cristian saß li tenamit Jerusalén. Ut teßyîbâk cuißchic li tenamit li cuanqueb Judá, li queßsacheß junxil.

²⁷kes ütleb sügavikule: 'Kuiva! Ma lasen su jõed kuivada!',

²⁷Cui lâin tinye nak tâchakik li palau, tâchakik. Ut cui tinye nak teßchakik li nimaß, teßchakik ajcuiß.Nak lâin tinye re laj Ciro nak aßan tâcßanjelak chicuu, laj Ciro tixbânu li cßaßru nacuaj toj retal nak tixye nak li tenamit Jerusalén tâyîbâk cuißchic. Ut tixye ajcuiß nak li templo tâyîbâk cuißchic, chan li Kâcuaß.

²⁸kes ütleb Kooresele: 'Mu karjane!' Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: 'Sind ehitatakse üles ja rajatakse tempel!'

²⁸Nak lâin tinye re laj Ciro nak aßan tâcßanjelak chicuu, laj Ciro tixbânu li cßaßru nacuaj toj retal nak tixye nak li tenamit Jerusalén tâyîbâk cuißchic. Ut tixye ajcuiß nak li templo tâyîbâk cuißchic, chan li Kâcuaß.