¹Jeremija, Hilkija poja sõnad. Jeremija oli Benjamini maal Anatotis asuvate preestrite hulgast.

¹Aßan aßin resil lix yehom xbânuhom laj Jeremías li ralal laj Hilcías. Laj Hilcías, aßan xcomoneb laj tij li queßcuan saß li naßajej Anatot saß xcuênt lix naßajeb laj Benjamín.

²Ta sai Issanda sõna Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil, tema valitsemise kolmeteistkümnendal aastal,

²Yô oxlaju chihab roquic chi cßanjelac laj Josías ralal laj Amón chokß xreyeb laj Judá nak li Kâcuaß Dios quiâtinac riqßuin laj Jeremías.

³ja siis veel Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja päevil kuni Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja üheteistkümnenda aasta lõpuni, kuni Jeruusalemma vangiviimiseni viiendas kuus.

³Quiâtinac cuißchic li Kâcuaß riqßuin laj Jeremías nak laj Joacim ralal laj Josías quicuan chokß xreyeb laj Judá. Ut quiâtinac ajcuiß riqßuin nabal sut chalen toj saß li junlaju chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Sedequías ralal laj Josías. Saß roß li po saß ajcuiß li chihab aßan, eb laj Jerusalén queßchapeß xbaneb laj Babilonia ut queßcßameß chi prêxil.

⁴Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

⁴Laj Jeremías quixye: —Nak quiâtinac li Kâcuaß cuiqßuin xbên sut joßcaßin quixye cue:

⁵'Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks.'

⁵Nak toj mâjiß nacana chi yaj aj ixk lâ naß, lâin ac ninnau nak tatyoßlâk. Ut toj mâjiß nacatyoßla nak xatinsantobresi re tatcßanjelak chokß inprofeta saß xyânkeb chixjunileb li tenamit, chan li Dios.

⁶Aga mina ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.'

⁶Ut lâin quinchakßoc ut quinye: —At inDios, ¿cßaßru tinbânu? Lâin incßaß ninnau âtinac xban nak toj sâjin, chanquin.

⁷Kuid Issand ütles mulle: 'Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.

⁷Ut li Kâcuaß Dios quixye cue: —Mâye nak toj sâjat. Bar tatintakla lâat tatxic ut tâye chixjunil li cßaßru tinye âcue.

⁸Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, ütleb Issand.'

⁸Matxucuac chiruheb li tenamit. Lâin cuânkin âcuiqßuin châcolbal, chan li Kâcuaß Dios.

⁹Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Issand ütles mulle: 'Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.

⁹Ut li Kâcuaß Dios quixqßue li rukß saß xtzßûmal cue ut quixye cue: —Anakcuan ac xinqßue li cuâtin saß xtzßûmal âcue.

¹⁰Vaata, ma panen su täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, istutama ja rajama.'

¹⁰Abi li tinye âcue. Anakcuan xinqßue âcuanquil saß xbêneb li xnînkal ru tenamit ut saß xbêneb li cuanqueb xcuanquil. Cuânk âcuanquil chixpoßbaleb li tenamit ut chixsachbaleb, chirisinquileb ut chi numtâc saß xbêneb. Ut cuânk ajcuiß âcuanquil re xcuaclesinquileb cuißchic ut re xqßuebal xcacuilal xchßôleb, chan li Dios cue.

¹¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta küsis: 'Mida sa näed, Jeremija?' Mina vastasin: 'Ma näen mandlipuu oksa!'

¹¹Ut li Kâcuaß quiâtinac cuißchic cuiqßuin ut quixye cue: —At Jeremías, ¿cßaßru li yôcat chirilbal?— Lâin quinchakßoc ut quinye re: —Yôquin chirilbal jun rukß cheß almendro.—

¹²Ja Issand ütles mulle: 'Sa oled õigesti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!'

¹²Ut li Kâcuaß quixye cue: —Yâl nak aßan li xacuil. Ut yâl ajcuiß nak tâuxmânk li cßaßru xinye.—

¹³Ja Issanda sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: 'Mida sa näed?' Mina vastasin: 'Ma näen ülekeevat pada põhjakaares!'

¹³Ut quixye cuißchic cue li Kâcuaß: —Ut anakcuan, ¿cßaßru li yôcat chirilbal?— Ut lâin quinye re: —Yôquin chirilbal jun li ucßal saß li norte yô chi cuokxînc ut yô chi salkûc chak arin.—

¹⁴Ja Issand ütles mulle: 'Põhjakaarest pääseb lahti õnnetus kõigi maa elanike peale.

¹⁴Ut li Kâcuaß quixye cue: —Saß li norte tâchâlk chak li raylal saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß li naßajej aßin.

¹⁵Sest vaata, ma kutsun kõiki suguvõsasid põhjapoolseist kuningriikidest, ütleb Issand, ja need tulevad ning asetavad igaüks oma aujärje Jeruusalemma väravate ette ja kõigi selle müüride vastu ümberringi, ja kõigi Juuda linnade vastu.

¹⁵Lâin tinbokeb chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß li norte. Eb lix reyeb teßxxakab lix muhebâleb saß li oquebâl re li tenamit Jerusalén ut teßxsut rix li tenamit. Ut teßxsut ajcuiß rixeb li jun chßôl chic tenamit li cuanqueb Judá.

¹⁶Siis ma mõistan nende üle kohut kõigi nende pahategude eest, et nad jätsid minu maha ja suitsutasid teistele jumalatele ning kummardasid oma kätetööd.

¹⁶Aßan aßin li tojba mâc li tinqßue saß xbêneb lin tenamit xban li mâusilal queßxbânu. Quineßxtzßektâna ut queßxcßat lix pomeb re xlokßoninquileb li jalanil dios ut queßxlokßoniheb li jalam ûch li queßxyîb riqßuin rukßeb.

¹⁷Aga sina vööta oma niuded, võta kätte ja räägi neile kõik, mida ma sul käsin. Ära kohku nende ees, et mina sind nende ees ei peaks kohutama!

¹⁷Joßcan ut nak cauresi âcuib, at Jeremías, ut ayu chixyebal reheb li cßaßru xinye âcue. Matxucuac chiruheb. Cui tatxucuak anakcuan, naru ninqßue âxiu nak cuânkat chiruheb.

¹⁸Sest vaata, mina panen su täna kindlustatud linnaks ja raudsambaks ning vaskmüüriks kogu maa vastu, Juuda kuningate, selle vürstide, preestrite ja maa rahva vastu.

¹⁸Anakcuan tinqßue âcacuilal joß jun li tenamit cauresinbil chi pletic. Chanchanakat xcacuil li okech chßîchß malaj ut li tzßac chßîchß. Ut lâat tâye reheb chixjunileb li cuanqueb Judá nak incßaß us yôqueb. Tâye ajcuiß reheb li rey ut eb laj tij.Teßpletik âcuiqßuin, abanan incßaß teßnumtâk saß âbên xban nak lâin cuânkin âcuiqßuin châcolbal, chan li Dios.

¹⁹Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Issand, ja ma päästan sinu.'

¹⁹Teßpletik âcuiqßuin, abanan incßaß teßnumtâk saß âbên xban nak lâin cuânkin âcuiqßuin châcolbal, chan li Dios.