¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹Quiâtinac cuiqßuin li nimajcual Dios ut quixye cue:

²'Mine ja kuuluta Jeruusalemma kuuldes ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Ma mäletan su noorpõlve kiindumust, su mõrsjapõlve armastust, kui sa käisid mu järel kõrbes, külvamata maal.

²—Ayu ut ye reheb laj Jerusalén chi cau xyâb âcux nak lâin li Kâcuaß ninye chi joßcaßin: Jultic cue chanru nak xinêra saß êsâjilal. Xinêra joß jun li ixakilbej naxra lix bêlom. Xinêtâke saß li chaki chßochß li incßaß na-el cuiß li acuîmk.

³Iisrael oli pühitsetud Issandale, olles tema uudsevili: kõik, kes teda sõid, said süüdlasteks, nende peale tuli õnnetus, ütleb Issand.

³Lâex aj Israel santil tenamit nak quexcuan chicuu. Chanchanex li xbên ru li acuîmk li kßaxal châbil nak cuanquex chicuu. Chixjunileb li nequeßxbânu raylal êre lâin quinqßue raylal saß xbêneb xban nak cuanqueb xmâc, chan li Kâcuaß.

⁴Kuulge Issanda sõna, Jaakobi sugu ja kõik Iisraeli soo suguvõsad!

⁴Lâex aj Israel, li ralal xcßajol laj Jacob, cherabihak li cßaßru yô chixyebal êre li Kâcuaß.

⁵Nõnda ütleb Issand: Missuguse ülekohtu leidsid teie vanemad minus, et nad läksid minust eemale ja käisid tühjuse järel ning said tühjuseks?

⁵Li Kâcuaß naxye chi joßcaßin: —¿Ma cuan ta biß cßaßak re ru incßaß us xinbânu nak xineßxtzßektâna lê xeßtônil yucuaß? Eb aßan queßxlokßoniheb li yîbanbil dios li mâcßaß nequeßoc cuiß. Joßcan nak mâcßaß ajcuiß nequeßoc cuiß lê xeßtônil yucuaß.

⁶Nad ei küsinud: 'Kus on Issand, kes tõi meid Egiptusemaalt, kes juhtis meid kõrbes, lagedal ja auklikul maal, põuasel ja süngel maal, kus ei käi mitte keegi ja kus ei ela ükski inimene?'

⁶Incßaß chic queßxcßoxla insicßbal, usta lâin quin-isin chak reheb saß li naßajej Egipto ut usta lâin quincßamoc be chiruheb nak queßnumeß saß li naßajej bar mâcßaß cuan ut bar xiu xiu cuiß li cuânc. Lâin quincßamoc be chiruheb nak queßnumeß saß li naßajej bar mâcßaß haß, chi moco cuanqueb cristian, chi moco queßnumeß cristian aran.

⁷Mina tõin teid viljakale maale sööma selle vilja ja hüvesid; aga jõudnud sinna, te roojastasite mu maa ja tegite mu pärisosa jäleduseks.

⁷Lâin quincßamoc reheb saß li naßajej li na-el cuiß nabal li acuîmk re nak teßxtzaca li ru li cheß ut li ru li châbil acuîmk li na-el aran. Abanan eb aßan incßaß us queßxbânu. Queßxmux ban ru li naßajej li quinqßue reheb.

⁸Preestrid ei küsinud: 'Kus on Issand?' Seaduse seletajad ei tundnud mind, karjased astusid üles mu vastu, prohvetid ennustasid Baali nimel ja käisid asjade järel, millest pole abi.

⁸Eb laj tij incßaß queßxcßoxla insicßbal. Eb li nequeßxcßut li chakßrab chiruheb li tenamit incßaß queßxqßue inlokßal. Eb li nequeßtaklan saß xbêneb laj Israel queßxkßet li cuâtin. Ut eb li profetas queßâtinac saß xcßabaß li yîbanbil dios Baal, ut queßxlokßoniheb li jalanil dios li mâcßaß nequeßoc cuiß.

⁹Sellepärast ma veel riidlen teiega, ütleb Issand, ja riidlen ka teie laste lastega.

⁹Joßcan nak lâin tinrakok âtin saß êbên lâex joß ajcuiß saß xbêneb lê ralal êcßajol.

¹⁰Sest käige läbi kittide saared ja vaadake, läkitage Keedarisse, pange hästi tähele ja vaadake: kas seal on sündinud sellesarnast?

¹⁰Ayukex aran Quitim li cuan chire li nimla palau ut taklahomakeb li teßxic aran Cedar. Qßuehomak chak retal chi us. ¿Ma xeßxbânu joß yôquex lâex?

¹¹Kas on ükski rahvas vahetanud oma jumalaid, kuigi need ei olegi jumalad? Aga minu rahvas on vahetanud oma Aulise selle vastu, millest pole abi.

¹¹¿Ma xeßxjal ta biß lix dioseb li tenamit aßan? ¿Ma xeßxcanab ta biß xlokßoninquil lix dioseb usta mâcuaßeb tzßakal dios? Abanan, lâin xinêtzßektâna lâex lin tenamit, usta lâin li xinqßuehoc êlokßal. Aß chic li yîbanbil dios li mâcßaß nequeßoc cuiß nequelokßoni.

¹²Hämmastu sellest, taevas, vabise väga, ütleb Issand.

¹²Lâat at choxa, chatxucuak chirilbal li cßaßru yô chi cßulmânc. Chat-ecßânk saß lâ naßaj xban âxiu, chan li Kâcuaß.

¹³Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.

¹³Cuib li mâc queßxbânu lin tenamit. Quineßxtzßektâna lâin li Dios, li chanchanin li yußam haß li incßaß na-osoß xban nak ninqßue xyußameb. Chanchan nak queßxbec xjulel li haß, li incßaß natßil haß chi saß, nak queßxlokßoni li jalanil dios.

¹⁴Kas Iisrael on sulane? Või on ta pärisori? Miks ta sai riisutavaks?

¹⁴¿Ma cuanqueb ta biß chokß lokßbil môs eb laj Israel? ¿Ma re ta biß nak teßcuânk chokß rahobtesinbil môs nak queßyoßla? ¿Cßaßut nak rahobtesinbileb anakcuan?

¹⁵Tema vastu möirgasid noored lõvid, andsid kuulda oma häält; nad tegid ta maa kõledaks, ta linnad on varemeis, elaniketa.

¹⁵Chanchan nak nequeßxjap re li cakcoj xban xjoskßileb nak queßchal li jalan tenamit chixrahobtesinquileb laj Israel. Queßxsach ru li racuîmkeb ut queßxcßat lix tenamiteb. Quicana chi mâcßaß cuan chi saß.

¹⁶Ka Noofi pojad ja tahpaneeslased on su pealae paljaks püganud.

¹⁶Eb laj Menfis ut eb laj Tafnes queßnumta saß êbên ut queßrisi lê cuanquil.

¹⁷Eks sa ise ole seda enesele teinud, hüljates Issanda, oma Jumala, siis kui ta saatis sind teekonnal?

¹⁷Lâin li Kâcuaß lê Dios li quincßamoc chak be chêru. ¿Ma mâcuaß ta biß xban nak quinêtzßektâna nak yôquex chixcßulbal li raylal aßin?

¹⁸Miks on sul nüüd vaja minna Egiptusesse jooma Siihori vett? Ja miks on sul vaja minna Assurisse jooma Frati vett?

¹⁸¿Cßaßut nak têraj xic chixpatzßbal êtenkßanquil aran Egipto? ¿Ma textenkßa ta biß li nimaß Nilo? Ut, ¿cßaßut nak têraj xic xpatzßbal êtenkßanquil aran Asiria? ¿Ma naru ta biß texcol li nimaß Eufrates?

¹⁹Sind karistab su oma kurjus ja noomivad su taganemised. Mõista ja näe, et see on halb ja kibe, kui sa jätad maha Issanda, oma Jumala, kui sul pole kartust minu ees, ütleb Issand, vägede Issand.

¹⁹Xebok raylal saß êbên xban li mâusilal quebânu. Li incßaß us li quebânu texqßue chixtojbal lê mâc. Anakcuan têqßue retal li raylal quebok saß êbên nak quinêtzßektâna, ut quecanab xxucuanquil cuu, lâin li Kâcuaß lê Dios, chan li Kâcuaß li nimajcual Dios.

²⁰Sest ammusest ajast oled sa murdnud oma ikke, rebinud katki oma köidikud ja öelnud: 'Mina ei taha teenida!' Jah, igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla laskusid sa truudust murdma.

²⁰Li nimajcual Dios quixye: —Lâex aj Israel, ac junxil xerisi êrib rubel incuanquil ut queye nak incßaß chic texcßanjelak chicuu. Saß xbêneb li tzûl ut rubeleb li cheß li nînk xmu xelokßoni li jalanil dios. Chanchanex li ixk li nequeßxcßayi ribeb.

²¹Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud mulle võõraks kärbunud viinapuuks?

²¹Lâin xinsicß êru ut xexinqßue chi cuânc saß lê naßaj. Chanchan nak nasiqßueß ru li châbil iyaj ut na-aueß. ¿Chanru nak xejal ênaßleb? Chanchanex chic li acuîmk li mâcßaß na-oc cuiß.

²²Kuigi sa ennast peseksid leelisega ja võtaksid palju seepi, jääb su süü minu ees mustuselaiguks, ütleb Issand Jumal.

²²Usta têchßaj êrib riqßuin lejía, malaj ut riqßuin nabal li xabôn, abanan lê mâc junelic cuânk chicuu. Incßaß chic tâêlk.

²³Kuidas sa võid öelda: 'Mina ei ole ennast roojastanud, mina ei ole käinud baalide järel!'? Vaata oma teekonda orus, mõista, mis sa oled teinud, sa indlev kaamelimära, kes jooksed oma teedel sinna ja tänna,

²³¿Cßaßut nak nequeye nak incßaß xemux êrib? ¿Cßaßut nak nequeye nak incßaß xelokßoniheb li jalanil dios? Qßuehomak retal cßaßru xebânu saß li ru takßa. Cßoxlahomak li mâusilal xebânu. Chanchanex li camello li yôqueb chi âlinac yalak bar chixsicßbal lix sum.

²⁴metsemaeesel kõrbes, kes kangest innast ahmib tuult. Kes saaks keelata tema kiima? Ühelgi, kes teda otsib, ei ole vaja ennast väsitada: ta leiab tema ta innaajal.

²⁴Chanchanex li bûr re qßuicheß li narutzß saß ikß li cßaßru naraj ru. Mâ ani naru târamok xbe nak târaj batzßûnc. Incßaß tento nak tixtacuasi rib li tâcuânk riqßuin, xban nak li ixki bûr tâxic chi sicßoc re.

²⁵Hoia oma jalga paljaks jäämast ja oma kurku janu eest! Aga sina ütled: 'Asjata! Ei, sest ma armastan võõraid ja käin nende järel.'

²⁵Lâex aj Israel, lâin xinye êre, “mêtacuasi êrib chixsicßbal li jalanil dios toj retal nak tâchakik êre”. Abanan lâex xeye, “Mâcßaß xjalenquil. Lâo nakara li jalanil dios ut aßan li takalokßoni”, chanquex.

²⁶Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu: nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid,

²⁶Lâex aj Israel, xecßut êxutân joß nak nacßuteß xxutân laj êlkß nak nataßli chi elkßac. Jun xiquic nak xecßut êxutân lâex ut eb lê rey, joß eb li cuanqueb saß xcuanquil ut eb laj tij ut eb li profetas.

²⁷need, kes ütlevad puule: 'Sina oled mu isa', ja kivile: 'Sina oled mu sünnitanud', sest nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo. Ent oma hädaajal nad ütlevad: 'Tõuse ja päästa meid!'

²⁷Nequeye “At inyucuaß” re li yal cheß. Ut nequeye ajcuiß re li pec “Lâat nacatqßuehoc re inyußam”. Niquinêtzßektâna, abanan nak cuanquex saß raylal nequetzßâma chicuu nak texintenkßa.

²⁸Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda.

²⁸Lâex aj Judá, ¿ma incßaß ta biß xeyîb lê dios re textenkßa? ¿Ma incßaß ta biß târûk têtzßâma êtenkßanquil riqßuin aßan? Cui cuanqueb xcuanquil, chextenkßa nak cuânkex saß raylal. Kßaxal nabaleb lê jalanil dios. Chanchan xqßuialeb lê tenamit.

²⁹Mispärast riidlete minuga? Teie kõik olete astunud üles mu vastu, ütleb Issand.

²⁹Ut quixye ajcuiß li Kâcuaß: —¿Cßaßut nak yôquex chixcuechßbal cuix? ¿Cßaßru inmâc chêru? ¿Ma mâcuaß ta biß lâex xekßetkßeti êrib chicuu?

³⁰Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi, nad ei ole võtnud õpetust. Teie oma mõõk on õginud teie prohvetid, otsekui murdja lõvi.

³⁰Mâcßaß rajbal nak quebinkßus chi cau lê ralal êcßajol xban nak incßaß queßxqßue saß xchßôl lix tijbaleb. Lâex xecamsiheb li profeta joß nak li cakcoj naxcamsi lix tib.

³¹Oh teie sugupõlve! Nähke Issanda sõna: kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks või pilkase pimeduse maaks? Mispärast ütleb mu rahvas: 'Me oleme vabad käima sinna-tänna, me ei tule enam sinu juurde!'?

³¹Lâex aj Israel, ¿cßaßut nak incßaß nequerabi li cßaßru ninye êre? ¿Ma lâin ta biß joß jun li naßajej chaki chêru? ¿Ma lâin joß jun li kßojyîn nak nequecßoxla? ¿Ma mâcßaß nin-oc cuiß chêru? ¿Cßaßut nak nequeye nak têbânu li cßaßru nequeraj? ¿Cßaßut nak nequeye nak incßaß chic texsukßîk cuiqßuin?

³²Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.

³²¿Ma naxtzßektâna ta biß lix kßol junak li sâj ixk? ¿Ma naxtzßektâna ta biß lix sahob ru junak li tukß ix li oc re chi sumlâc? Abanan, lâex lin tenamit junxil nequex-oc chintzßektânanquil.

³³Kui hästi sa oskad otsida armastust! Seepärast sa oledki harjunud kurjaga oma kommetes.

³³Lâex kßaxal cuan ênaßleb chixsicßbal li cßaßru nequera ru ut kßaxal cuißchic nabal li mâusilal naru nequeßxtzol êriqßuin li incßaß useb xnaßleb.

³⁴Su kuuepalistustelt leitakse ka vaeste süütute verd, kuigi sa ei ole tabanud neid sissemurdmiselt.

³⁴Chanchan nak osoßjenak lê rakß saß xquiqßueleb li nebaß ut eb li mâcßaßeb xmâc. Usta incßaß xetauheb chirelkßanquil li cßaßru êre, abanan xecamsiheb.

³⁵Aga kõige selle juures ütled sa ometi: 'Ma olen süütu, ta viha pöördub tõesti mu pealt.' Vaata, ma lähen sinuga kohtusse, sellepärast et sa ütled: 'Ma pole pattu teinud!'

³⁵Usta ac xebânu chixjunil aßin, aban lâex nequeye nak mâcßaß êmâc. “Moco yô ta xjoskßil li Dios saß kabên”, chanquex. Xban nak nequeye chi joßcan, lâin tinrakok âtin saß êbên.

³⁶Miks jooksed sa nii kerglaselt kord siia, kord sinna? Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema, nagu sa häbenesid Assuri pärast.

³⁶¿Cßaßut nak xejal ênaßleb nak xepatzß êtenkßanquil riqßuineb li jalaneb xtenamit? Tâcßutekß êxutân xbaneb laj Egipto joß nak xcßuteß êxutân xbaneb laj Asiria.Cßajoßak lê xutân nak tex-êlk chak riqßuineb laj Egipto xban nak incßaß textenkßa. Lâin li Kâcuaß xintzßektânaheb laj Egipto li nequecßojob cuiß êchßôl. Incßaß us tex-êlk riqßuineb aßan.—

³⁷Ka siit tuleb sul ära minna käed pea peal, sest Issand põlgab neid, kelle peale sa loodad, ja sul ei õnnestu ennast päästa.

³⁷Cßajoßak lê xutân nak tex-êlk chak riqßuineb laj Egipto xban nak incßaß textenkßa. Lâin li Kâcuaß xintzßektânaheb laj Egipto li nequecßojob cuiß êchßôl. Incßaß us tex-êlk riqßuineb aßan.—