¹Kuulge sõna, mida Issand teile räägib, Iisraeli sugu!

¹Lâex aj Israel, abihomak li oc re xyebal êre li Kâcuaß.

²Nõnda ütleb Issand: Ärge õppige paganate teid ja ärge kartke taeva märke, sest paganad kardavad neid.

²Aßin li naxye li Kâcuaß: —Mêbânu joß nequeßxbânu li incßaß nequeßxpâb li Dios. Mi-oc êxiu xban li cßaßru nequeril chiru li choxa, usta eb li jalan xtenamiteb nequeßxucuac xban li cßaßru nequeßril saß choxa.

³Kuid rahvaste kombed on tühisus: sest puu on raiutud metsast, see on puusepa kätetöö, kirvega tehtud;

³Mâcßaß na-oc cuiß li cßaynakeb chixbânunquil. Nequeßxtßan jun li cheß saß qßuicheß. Ut laj pechß naxtrabaji riqßuin lix chßîchß.

⁴seda ehitakse hõbeda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei kõiguks.

⁴Nequeßxletz oro ut plata chokß xsahob ruheb lix dios li nequeßxyîb. Ut nequeßxtßoj riqßuin claux ut martillo re nak incßaß tâecßânk saß xnaßaj.

⁵Aga nad jäävad linnupeletiste sarnaseks, kurgipõllul on need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni. Ärge kartke neid, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head!

⁵Xakxôqueb saß xnaßaj. Chanchaneb li cheß palmera. Incßaß naru nequeßâtinac. Tento xpakonquileb xban nak incßaß naru nequeßbêc. Mexxucuac chiruheb xban nak incßaß nequeßxbânu li us, chi moco li incßaß us, xban nak mâcßaßeb xcuanquil.—

⁶Ei ole sinu sarnast, Issand! Sina oled suur, ja suur on su nimi vägevuse poolest.

⁶At Kâcuaß, kßaxal nim lâ cuanquil. Mâ ani juntakßêt âcuiqßuin. Nim xcuanquil lâ cßabaß ut kßaxal lokß.

⁷Kes ei peaks sind kartma, rahvaste kuningas? Tõesti, seda sa väärid! Sest kõigi rahvaste tarkade hulgas ja kõigis nende kuningriikides ei ole sinu sarnast.

⁷¿Ma cuan ta biß junak incßaß tâxucuânk âcuu? Lâat lix reyeb chixjunileb li tenamit. Âcßulub nak tâxucuak âcuu. Mâ jun târûk xjuntakßêtanquil âcuiqßuin chi moco saß xyânkeb li cuanqueb xnaßleb saß ruchichßochß, chi moco saß xyânkeb li cuanqueb xcuanquil.

⁸Üheskoos on nad rumalad ja narrid. Ebajumalate õpetus: see on puu,

⁸Eb li nequeßlokßonin re li dios cheß tônteb ut mâcßaß nequeßoc cuiß xban nak nequeßxpatzß xnaßleb riqßuineb li yîbanbil dios.

⁹õhukeseks taotud hõbe, toodud Tarsisest, ja Uufase kuld, puusepa ja kullassepa kätetöö. Nende riided on sinised ja purpurpunased, kõik meistrite töö.

⁹Nequeßxcßam chak li plata toj Tarsis ut nequeßxcßam chak lix oro aran Ufaz. Ut eb li cuînk nequeßxletz chiru lix dioseb li queßxyîb. Ut nequeßxqßue rakßeb azul ut púrpura yîbanbil xbaneb li nequeßxnau cßanjelac chi us.

¹⁰Aga Issand on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas. Tema vihast väriseb maa ja tema sajatust ei suuda rahvad taluda.

¹⁰Abanan li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios. Aßan li yoßyôquil Dios ut li tzßakal Rey chi junelic kße cutan. Nak yô xjoskßil li Kâcuaß, li ruchichßochß na-ecßan saß xnaßaj. Ut eb li xnînkal ru tenamit incßaß teßxcuy rilbal lix joskßil.

¹¹Öelge neile nõnda: Jumalad, kes ei ole teinud taevast ja maad, kaovad maa pealt ja taeva alt.

¹¹Lâex aj Israel, cheyehak reheb li xnînkal ru tenamit nak eb lix yîbanbil dios teßisîk saß ruchichßochß. Mâcuaßeb li yîbanbil dios li queßyîban re li choxa ut li ruchichßochß.

¹²Tema on oma rammuga rajanud maa, oma tarkusega loonud maailma ja mõistusega laotanud taeva.

¹²Li Kâcuaß Dios, aßan li quiyîban re li ruchichßochß riqßuin xnimal xcuanquil. Riqßuin lix naßleb quixyîb li ruchichßochß saß xnaßaj ut quixyîb ajcuiß li choxa.

¹³Kui tema teeb häält, siis on taevas vete kohin, ja ta kergitab pilved maa äärest; tema teeb vihmale välgud ja toob tuule välja selle aitadest.

¹³Riqßuin li râtin naxqßue chi châlc chi cau li hab. Ut naxchßutub li haß saß xmaril li ruchichßochß ut naxqßue chi takecß li chok saß choxa. Naxtakla li hab ut li rakß câk ut narisi li ikß saß li naßajej li xocxo cuiß ut naxtakla saß ruchichßochß.

¹⁴Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma. Kõik kullassepad jäävad häbisse jumalakujude pärast; nende valatud kujud on pettus, sest neis pole vaimu.

¹⁴Tônteb chixjunileb li cuînk ut mâcßaßeb xnaßleb. Chixjunileb laj tßenol chßîchß nacßuteß xxutâneb xban li dios li queßxyîb. Mâcßaß na-oc cuiß li jalanil dios li nequeßxyîb xban nak moco yoßyôqueb ta.

¹⁵Need on tühised, naeruväärt tööd: oma katsumisajal nad hävivad.

¹⁵Mâcßaß nequeßoc cuiß li yîbanbil dios. Xcßulubeb nak teßtzßekekß. Tâcuulak xkßehil nak teßsachekß ruheb nak li Kâcuaß tâchâlk chi rakoc âtin.

¹⁶Nende sarnane ei ole see, kes on Jaakobi rikkuseks, sest tema on kõige Looja ja Iisrael on ta pärisosaks. Vägede Issand on tema nimi.

¹⁶Abanan li Kâcuaß lix Dios laj Jacob mâcuaß joßcan tixcßul. Li Kâcuaß, aßan li quiyîban re chixjunil li cßaßru cuan. Ut aßan quisicßoc ruheb laj Israel chokß xtenamit. Li Kâcuaß “Nimajcual Dios” xcßabaß.

¹⁷Korja oma kompsud maast kokku, kitsikuses istuja!

¹⁷Lâex li cuanquex rubel xtak li jalan tenamit, xocomak li cßaßru êre.

¹⁸Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, seekord ma lingutan minema maa elanikud ja rõhun neid nõnda, et nad tunnevad.

¹⁸Li Kâcuaß tâisînk êre saß li naßajej aßin. Tixtakla li raylal saß êbên nak textakla saß jalan tenamit. Texrahobtesi re nak têrecßa li raylal.

¹⁹Häda mulle mu vigastuse pärast! Mu haav on ravimatu! Mina aga mõtlesin: See on ju ainult nõrkus, mida ma suudan taluda.

¹⁹Laj Jeremías quixye ajcuiß: —Tokßob xak ku. Kßaxal ra yôco chixcßulbal. Mâcßaß xbanol li karaylal. Lâo xkaye nak tento takacuy xcßulbal li raylal.

²⁰Mu telk on hävitatud ja kõik mu telginöörid katki kistud; mu lapsed on läinud mu juurest ja neid ei ole enam. Ei ole ühtegi, kes jälle püstitaks mu telgi ja seaks üles mu telgiriided.

²⁰Xeßpoßîc li katenamit. Chanchan nak xpoßeß li kamuhebâl. Ut queßtßupeß li laso li chapchôqueb cuiß. Eb li kalal kacßajol xoeßxcanab kajunes. Xeßsacheß ruheb. Mâ ani chic târûk tâxakabânk re li kamuhebâl. Mâ ani târûk tâyîbânk re li katenamit.

²¹Jah, karjased on läinud arust ära ega otsi enam Issandat: seetõttu tegutsevad nad vääralt ja kõik nende karjad on pillutatud.

²¹Mâcßaßeb xnaßleb li nequeßcßamoc be chiku. Incßaß nequeßxsicß xnaßleb riqßuin li Dios. Joßcan nak queßpaltoß. Xban aßan nak cojeqßuîc yalak bar.

²²Hääl kostab. Vaata, see tuleb - suur mürin põhjamaalt, tegema Juuda linnu lagedaks, ðaakalite asupaigaks!

²²Abihomak. Qßuehomak retal li esilal li yô chak chi châlc. Cßajoß li chokînc saß li nimla tenamit li cuan saß li norte. Teßxsach ru chixjunileb li tenamit li cuanqueb Judá. Tâcanâk chi mâcßaß chic cuan chi saß. Tâcanâk chokß xnaßaj laj xoj, chan laj Jeremías.

²³Ma tean, Issand, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu.

²³Laj Jeremías quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, lâin ninnau nak li cuînk incßaß tixtakla rib xjunes. Moco aßan ta yal re saß xbên li tixbânu.

²⁴Karista mind, Issand, aga õiglaselt, mitte oma raevus, et sa mind täiesti ei hävitaks.

²⁴At Kâcuaß, choâkßus taxak saß tîquilal. Moâkßus saß joskßil mâre anchal incßaß takacuy.Isi lâ joskßil saß xbêneb li xnînkal ru tenamit li incßaß nacateßxlokßoni. Isi lâ joskßil saß xbêneb li incßaß nequeßxyâba lâ cßabaß xban nak queßxsach ruheb li ralal xcßajol laj Jacob. Queßxsach ruheb chixjunileb ut queßxsach ajcuiß lix naßajeb.

²⁵Vala oma vihalõõm paganate peale, kes sind ei tunne, ja suguvõsade peale, kes ei hüüa appi sinu nime. Sest nad on neelanud Jaakobi, jah, on neelanud ta ära ja teinud talle lõpu ning hävitanud ta eluaseme.'

²⁵Isi lâ joskßil saß xbêneb li xnînkal ru tenamit li incßaß nacateßxlokßoni. Isi lâ joskßil saß xbêneb li incßaß nequeßxyâba lâ cßabaß xban nak queßxsach ruheb li ralal xcßajol laj Jacob. Queßxsach ruheb chixjunileb ut queßxsach ajcuiß lix naßajeb.