¹Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:

¹Li Kâcuaß quixye re laj Jeremías:

²'Kuulge selle seaduse sõnu ja rääkige Juuda meestele ja Jeruusalemma rahvale,

²—Chacuabi chi us li cßaßru naxye saß li contrato ut tâye resil reheb li cuanqueb Judá ut reheb ajcuiß li cuanqueb Jerusalén.

³ütle neile: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Neetud olgu mees, kes ei kuule selle seaduse sõnu,

³Tâye reheb: Joßcaßin xye li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Tzßektânanbil li ani incßaß naxbânu li cßaßru naxye saß li contrato aßin.

⁴mille ma andsin teie vanemaile sel päeval, mil ma tõin nad ära Egiptusemaalt rauasulatusahjust, öeldes: Kuulake mu häält ja tehke kõigiti nõnda, nagu ma teid käsin, siis te olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal,

⁴Aßan li contrato li quinbânu riqßuineb lê xeßtônil yucuaß nak quicuisiheb aran Egipto saß li naßajej li chanchan horno li lochlo xamlel. Lâin quinye reheb, “Chex-abînk chicuu ut têbânu chixjunil li cßaßru ninye êre. Cui têbânu aßan, lâexak lin tenamit ut lâinak lê Dios.

⁵et kinnitada vannet, mille ma vandusin teie vanemaile: anda neile maa, mis voolab piima ja mett, nagu see tänapäeval ongi!' Ja mina vastasin ning ütlesin: 'Aamen, Issand!'

⁵Cui lâex têbânu li cßaßru tinye êre, lâin tinbânu li quinye reheb lê xeßtônil yucuaß riqßuin juramento. Quinye nak tinqßue reheb jun li châbil naßajej li na-el cuiß chi us li racuîmkeb. Aßan li naßajej li cuanquex cuiß anakcuan,” chan li Dios. Ut lâin quinye re li Dios: —Joßcan taxak, at Kâcuaß.—

⁶Ja Issand ütles mulle: 'Kuuluta kõiki neid sõnu Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail ning ütle: Kuulge selle seaduse sõnu ja tehke nende järgi!

⁶Ut li Kâcuaß quixye cue: —Tâye li âtin aßin saß eb li tenamit li cuanqueb Judá ut saß li tenamit Jerusalén. Tâye reheb chi joßcaßin: Abihomak li cßaßru naxye li contrato aßin ut têbânu li cßaßru naxye.

⁷Sest ma hoiatasin tõsiselt teie vanemaid sel päeval, kui ma tõin nad ära Egiptusemaalt, hoiatasin järelejätmatult kuni tänase päevani, öeldes: Kuulake minu häält!

⁷Chalen nak queßcuisi chak lê xeßtônil yucuaß Egipto ut toj chalen anakcuan lâin nabal sut quebinkßus. Chalen junxil yôquin chak chixyebal reheb: Cherabihak li cßaßru ninye.

⁸Aga nad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid igaüks oma kurja südame paadumuses; seepärast lasksin ma tulla nende peale kõik selle seaduse sõnad, mida ma olin käskinud täita, aga mida nad ei täitnud.'

⁸Abanan eb aßan incßaß queßrabi li cßaßru quinye. Queßxbânu ban li mâusilal li queßraj xbânunquil eb aßan. Joßcan nak tinqßue saß xbêneb li raylal li quinye chak saß li contrato.

⁹Ja Issand ütles mulle: 'Juuda meeste ja Jeruusalemma rahva hulgas on avastatud vandenõu.

⁹Li Kâcuaß quixye: —Eb li cuanqueb Judá ut eb li cuanqueb Jerusalén yôqueb chixcßûbanquil chanru nak tineßxtzßektâna.

¹⁰Nad on pöördunud tagasi oma esiisade süütegude juurde, kes tõrkusid kuulamast mu sõna, ja nad on käinud teiste jumalate järel neid teenides; Iisraeli sugu ja Juuda sugu on tühistanud mu seaduse, mille ma olin andnud nende vanemaile.

¹⁰Queßxbânu li mâusilal joß queßxbânu lix xeßtônil yucuaßeb. Eb lix xeßtônil yucuaßeb incßaß queßraj abînc chicuu. Queßxlokßoniheb li jalanil dios. Joßcan ajcuiß yôqueb chixbânunquil eb laj Judá ut eb laj Israel. Nequeßxlokßoniheb li jalanil dios ut yôqueb chi cßanjelac chiruheb. Queßxkßet li contrato li quinbânu riqßuineb lix xeßtônil yucuaß.

¹¹Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma toon neile õnnetuse, millest neil pole pääsu; ja kui nad kisendavad minu poole, siis ma ei kuule neid.

¹¹Joßcan nak lâin tinqßue li raylal saß xbêneb ut incßaß chic târûk teßxcol ribeb chiru. Usta nequeßyâbac chixtzßâmanquil xtenkßanquileb, abanan lâin incßaß tincuabi lix tijeb.

¹²Kui siis Juuda linnad ja Jeruusalemma elanikud lähevad ja kisendavad jumalate poole, kellele nad on suitsutanud, siis need küll ei suuda neid päästa nende õnnetuse ajal.

¹²Eb li tenamit li cuanqueb Judá ut eb li cuanqueb Jerusalén teßxic riqßuineb li yîbanbil dios li nequeßxcßat pom chiru. Teßxtzßâma xtenkßanquil chiruheb, abanan incßaß teßtenkßâk xbaneb lix dioseb nak cuanqueb saß raylal.

¹³Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda! Ja nõnda palju kui Jeruusalemmas on tänavaid, olete te püstitanud altareid häbile, suitsutusaltareid Baalile!

¹³Lâex aj Judá, kßaxal nabaleb lê jalanil dios joß xqßuialeb lê tenamit. Ut lâex aj Jerusalén, kßaxal nabal li artal xeyîb joß xqßuial li be saß lê tenamit. Xeyîbeb li artal re xcßatbal li pom chiru li dios Baal, li kßaxal yibru.

¹⁴Sina ära palu selle rahva eest, ära tee nende pärast kisa ega palvet, sest mina ei kuule, kui nad hüüavad mind oma õnnetuse pärast appi!

¹⁴Mattijoc chirixeb li tenamit aßin chi moco tâtzßâma usilal saß xbêneb. Lâin incßaß tincuabi nak teßxyâba incßabaß nak cuanqueb saß raylal.

¹⁵Mida teeb mu armsam minu kojas? Sepitseb riukaid? Kas tõotused ja pühitsetud liha võiksid ära viia su süü, et sa nende läbi pääseksid?

¹⁵Li Kâcuaß quixye ajcuiß: —¡Eb li tenamit li ninra yôqueb chixbânunquil li mâusilal! ¿Ma xcßulubeb ta biß aßan nak teßchâlk saß lin templo? ¿Ma târûk ta biß teßxcol ribeb chiru li tojba mâc xban li tib li nequeßxmayeja? ¿Ma naru ta biß teßxcßojob xchßôleb riqßuin aßan?

¹⁶Haljaks õlipuuks, ilusaks, kauniviljaliseks nimetas sind Issand; aga raginal süütab ta tule selle külge ja selle oksad muutuvad kõlbmatuks.

¹⁶Junxil lâin xebinjuntakßêta riqßuin jun li cheß olivo li naûchin chi nabal. Abanan xban nak incßaß useb xnaßleb lâin tinsach ruheb. Chanchan nak natokeß rukß li cheß xban li câk-sut-ikß ut nacßateß.

¹⁷Ja vägede Issand, kes sind on istutanud, rääkis sinule tulevasest õnnetusest Iisraeli soo ja Juuda soo häbitegude pärast, mida nad on teinud, et Baalile suitsutades mind ärritada.'

¹⁷Lâin li nimajcual Dios. Lâin quinsicßoc ruheb ut lâin ajcuiß xinyehoc reheb nak teßxcßul li raylal aßin xban nak eb laj Judá ut eb laj Israel xeßxchikß injoskßil riqßuin xcßatbal li pom chiru li yîbanbil dios Baal, chan li Dios.

¹⁸Ja Issand ilmutas mulle ning ma sain teada; siis näitasid sa mulle nende tegusid.

¹⁸Laj Jeremías quixye: —Li Kâcuaß quixcßut chicuu nak eb li xicß nequeßiloc cue yôqueb chixcßûbanquil chanru nak teßxbânu raylal cue.

¹⁹Mina olin nagu süütu talleke, keda viiakse tappa, ega teadnud, et nad mu vastu mõtteid mõlgutasid: 'Hävitagem puu koos ta viljaga ja raiugem ta ära elavate maalt, et ta nimegi enam ei meenutataks!'

¹⁹Lâin chanchanin jun li carner li yô chi cßamecß chi camsîc. Mâcßaß saß inchßôl nak yôqueb chixcßûbanquil chanru nak tineßxcamsi. Yôqueb chixyebal, “Kacamsihak li cuînk aßin joß nak nayoqßueß li cheß li cuan ru. Kisihak chi jun aj cua saß ruchichßochß re nak mâ ani chic tâjulticânk re,” chanqueb.

²⁰Aga vägede Issand on õiglane kohtumõistja, kes katsub läbi neerud ja südame. Lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen oma riiuasja sinule avaldanud!

²⁰Abanan lâat, at Kâcuaß at nimajcual Dios, lâat nacatrakoc âtin saß tîquilal. Lâat nacanau chanru xnaßleb li junjûnk ut cßaßru cuan saß xcßaßuxeb. Nacuaj nacuil nak tâqßue rêkaj reheb li mâusilal nequeßxbânu. Lâin nincanab cuib saß âcuukß lâat.

²¹Seepärast ütleb Issand nõnda Anatoti meeste kohta, kes püüavad mu hinge ja ütlevad: 'Sina ära ennusta Issanda nimel, et sa ei sureks meie käe läbi!',

²¹Aßut eb li cuânk li cuanqueb Anatot li queßraj incamsinquil, queßxye cue nak incßaß chic tinâtinak saß xcßabaß li Kâcuaß re nak incßaß tineßxcamsi, chan laj Jeremías.

²²seepärast ütleb vägede Issand nõnda: Vaata, ma nuhtlen neid: noored mehed surevad mõõga läbi, nende pojad ja tütred surevad nälga.

²²Joßcan nak li Dios quixye: —Lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb. Eb li sâj cuînk teßcamsîk chi chßîchß saß li plêt ut eb li ralal xcßajoleb li toj sâjeb teßcâmk xban xtzßocajiqueb.Lâin xinxakab li cutan nak tâchâlk li raylal saß xbêneb laj Anatot. Nak tâcuulak xkßehil mâ jun chic tâcolekß, chan li Kâcuaß.

²³Neist ei jää järele jääkigi, sest ma toon Anatoti meestele nende karistusaastal õnnetuse.

²³Lâin xinxakab li cutan nak tâchâlk li raylal saß xbêneb laj Anatot. Nak tâcuulak xkßehil mâ jun chic tâcolekß, chan li Kâcuaß.