¹'Sina jääd õiglaseks, Issand, kuigi ma riidlen sinuga. Tõesti, ma tahaksin sinuga rääkida õigusemõistmisest. Miks läheb korda õelate tee? Miks kõik petised elavad rahus?

¹Laj Jeremías quixye: —At Kâcuaß, lâat junelic tîc âchßôl ut incßaß raj nacuaj xcuechßbal rix li cßaßru nacabânu. Abanan nacuaj xpatzßbal âcue cßaßut nak nacßulman chi joßcaßin. ¿Cßaßut nak us nequeßel li nequeßxbânu li mâusilal? ¿Cßaßut nak junelic sa cuanqueb li incßaß useb xnaßleb?

²Sina istutad neid, nad juurduvad, nad kasvavad, kannavad isegi vilja. Nende suus oled sa ligidal, aga nende neerudest kaugel.

²Lâat xatsicßoc ruheb ut xacuosobtesiheb. Sa cuanqueb. Chanchaneb li cheß qui-aueß ut quixchap xxeß. Quiniman ut quixqßue ru. Abanan eb li tenamit aßin nequeßxqßue âlokßal yal riqßuin xtzßûmal reheb. Moco anchaleb ta xchßôl nak nequeßxbânu.

³Kuid sina, Issand, tunned mind, näed mind ja katsud läbi mu südame, missugune see on sinu ees. Lahuta nad nagu tapalambad ja pühenda veristuspäevaks!

³At Kâcuaß, lâat nacanau cuu. Nacanau chanru lin naßleb ut chanru lin cßaßux châcuu. Chacßameb li tenamit aßan joß nak nequeßcßameß li carner chi camsîc. Teneb câmc saß xbêneb.

⁴Kui kaua peab maa leinama ja kõigi väljade rohi kuivama? Nende kurjuse pärast, kes seal elavad, hukkuvad loomad ja linnud, sest nad ütlevad: 'Tema ei näe meie lõppu.''

⁴¿Joß najtil chic tâcuânk li kachßochß chi mâcßaß cuan chi saß? ¿Joß najtil chic tâcanâk li pachßayaß chi chaki? ¿Ma mâcuaß ta biß xban lix mâusilaleb li tenamit nak queßsacheß ru li xul li nequeßrupupic joß eb ajcuiß li quetômk? Eb aßan yôqueb chixyebal: —Li Dios incßaß târil chanru nak to-osokß, chanqueb.

⁵'Kui sa väsid jalameestega koos joostes, kuidas sa võiksid siis võistelda hobustega? Rahulikul maal võid sa olla julge, aga mida sa teeksid Jordani padrikus?

⁵Ut li Kâcuaß quixye: —At Jeremías, cui xatlub chixyalbal âkße chi âlinac riqßuineb li cuînk, ¿chanru nak tâcuy âlinac riqßuineb li cacuây? Cui xatichß âcouk saß li tîc ru, ¿chanru nak tatbêk saß li qßuicheß li cuan chire li nimaß Jordán? Cui xattitzß xban li raylal li yôcat chixcßulbal, ¿chanru nak tâcuy li nimla raylal li tâchâlk saß âbên?

⁶Sest isegi su vennad ja su isa pere, needki petavad sind, needki karjuvad täiest kõrist sulle järele. Ära usu neid, isegi kui nad sinuga lahkesti räägivad!'

⁶Eb lâ cuas ut eb lâ cuîtzßin yôqueb chabalakßinquil. Lâ cuechßalal xeßxjunaji ribeb riqßuineb li yôqueb chixcßûbanquil ru chanru nak teßxbânu raylal âcue. Mâcßojob âchßôl riqßuineb, usta châbil nequeßâtinac âcuiqßuin.

⁷'Ma olen maha jätnud oma koja, hüljanud oma pärisosa, olen andnud, mis oli mu hingele armas, oma vaenlaste kätte.

⁷Lâin xintzßektânaheb laj Israel. Xincanabeb xjunes li quinsicß ruheb junxil. Xinkßaxtesiheb li tenamit li ninra saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb.

⁸Mu pärisosa oli mulle kui lõvi metsas: ta möirgas mu peale, seepärast ma vihkan teda.

⁸Eb li sicßbileb ru inban nequeßxcuechßi cuix. Chanchaneb li cakcoj nak yô chixjapbal re saß qßuicheß. Joßcan nak xicß chic nacuileb.

⁹Mu pärisosa oli mulle kirjuks linnuks, mida röövlinnud piiravad. Minge, koguge kõik metsloomad, tooge nad sööma!

⁹Li tenamit li sicßbil ru inban chanchaneb li xul li chßinaßus saß rix, li nequeßrupupic, li quisuteß xbaneb li cßuch li teßajok xcamsinquil. Bokomakeb chixjunileb li joskß aj xul li cuanqueb saß qßuicheß re teßchâlk chixtiubal lix tibeb.

¹⁰Hulk karjaseid on hävitanud mu viinamäe, on tallanud mu põlluosa, nad on teinud mu armsa põllu lagedaks kõrbeks.

¹⁰Nabaleb li jalan tenamit li cuanqueb xcuanquil xeßxsach ru lix naßaj li cuacuîmk. Xeßxyekßi saß rokeb li cuacuîmk. Ut xeßxsukßisi lin châbil naßaj joß chaki chßochß xban nak mâcßaß chic cuan aran.

¹¹Lagedaks on see tehtud, lagedana leinab see mu ees. Kogu maa on laastatud, aga ei ole ühtegi, kes võtaks seda südamesse.

¹¹Mâcßaß chic na-oc cuiß queßxcanab li naßajej. Mâcßaß chic cuan chi saß. Chanchan li chaki chßochß quicana ut mâ ani na-oc xcßaßux chirilbal.

¹²Kõigi kõrbe tühermaade peale tulid hävitajad - sest Issanda mõõk neelab maa äärest ääreni - rahu pole kellelgi.

¹²Saß eb li tzûl quilajeßchal li queßsachoc ru lin naßaj. Lâin quintaklaheb li xicß nequeßiloc reheb chi pletic riqßuineb ut chixsachbal ru chixjunil li naßajej. Mâ ani chic tâcuânk chi tuktu xchßôl.

¹³Nad külvasid nisu, aga lõikasid kibuvitsu, nad väsitasid endid asjata; häbenege oma saaki Issanda vihalõõma pärast!'

¹³Eb lin tenamit teßrau li trigo, abanan saß lix chßochß tâêlk li qßuix. Teßxtacuasi ribeb chi cßanjelac, abanan mâcßaßak rajbal lix cßanjeleb. Incßaß tinqßue chi êlc li racuîmkeb xban nak lâin yô injoskßil saß xbêneb, chan li Kâcuaß.

¹⁴Nõnda ütleb Issand kõigi mu kurjade naabrite kohta, kes puudutavad pärisosa, mille ma oma rahvale Iisraelile olen andnud pärida: 'Vaata, ma kitkun nad ära nende maalt ja kitkun Juuda soo välja nende keskelt.

¹⁴Aßan aßin li naxye li Kâcuaß chirixeb li jalaneb xtenamit li incßaß useb xnaßleb li cuanqueb chi nachß riqßuineb laj Israel. Aßaneb li queßpoßoc ru lix tenamiteb laj Israel. —Eb li tenamit aßan teßcuisi saß lix naßajeb ut tincuisiheb ajcuiß li ralal xcßajol laj Judá saß xyânkeb.

¹⁵Aga pärast seda, kui ma olen nad kitkunud, halastan ma jälle nende peale ja toon nad tagasi, igaühe ta pärisosale ja igaühe ta maale.

¹⁵Abanan nak ac xcuisiheb saß lin naßaj, lâin tincuil cuißchic xtokßobâl ruheb. Tintaklaheb cuißchic chi cuânc chi xjunjûnkaleb saß lix tenamiteb.

¹⁶Ja kui nad tõesti õpivad ära mu rahva kombed ja hakkavad vanduma minu nime juures: Nii tõesti kui Issand elab!, nõnda nagu nad õpetasid mu rahvast vanduma Baali juures, siis nad võivad edasi elada mu rahva keskel.

¹⁶Yâl nak eb aßan queßcßamoc be chiruheb lin tenamit chixlokßoninquil li yîbanbil dios Baal. Abanan naru teßcuânk saß xyânkeb lin tenamit cui teßxqßue inlokßal joß nequeßxbânu lin tenamit ut cui teßxbânu li juramento saß incßabaß lâin li yoßyôquil Dios.Abanan cui incßaß teßabînk chicuu lâin tincuisiheb chi junaj cua saß lix naßajeb ut tinsach ruheb, chan li Kâcuaß.

¹⁷Aga kui nad ei kuule, siis ma kitkun selle rahva sootuks ära ja saadan hukatusse, ütleb Issand.'

¹⁷Abanan cui incßaß teßabînk chicuu lâin tincuisiheb chi junaj cua saß lix naßajeb ut tinsach ruheb, chan li Kâcuaß.