¹Kui preester Pashur, Immeri poeg, kes oli Issanda koja kõrgeim ülevaataja, kuulis Jeremijat prohvetlikult rääkivat neid sõnu,

¹Laj Pasur, li ralal laj Imer, aßan laj tij li nataklan saß lix templo li Kâcuaß. Nak quirabi li cßaßru yô chixyebal li profeta Jeremías,

²siis lõi Pashur prohvet Jeremijat ja pani tema jalapakku, mis oli Issanda koja juures Benjamini Ülaväravas.

²quixtakla xsacßbal ut quixtakla xnatßbal li rok saß cheß cuan cuiß li oquebâl re laj Benjamín li cuan chixcßatk li templo.

³Kui Pashur järgmisel päeval vabastas Jeremija jalapakust, ütles Jeremija temale: 'Issand ei nimeta sind Pashuriks, vaid 'Hirm kõikjal'.

³Cuulajak chic laj Pasur quirisi laj Jeremías saß li cheß li natßnoß cuiß li rok. Ut laj Jeremías quixye re: —Anakcuan li Kâcuaß xjal lâ cßabaß. Mâcuaß chic aj Pasur âcßabaß. Aj Magor-misabib chic xqßue chokß âcßabaß.

⁴Sest Issand ütleb nõnda: Vaata, ma panen su hirmuks sulle enesele ja kõigile su sõpradele: need langevad oma vaenlaste mõõga läbi sinu silmade nähes. Ja ma annan kogu Juuda Paabeli kuninga kätte ning tema viib nad Paabelisse vangi ja lööb nad mõõgaga maha.

⁴Li Kâcuaß quixye, “Xinbânu chi joßcan xban nak lâin tinbânu nak lâat ajcuiß tatxucuak chirilbal li cßaßru tâbânu ut teßxucuak ajcuiß eb lâ cuamîg. Eb aßan teßcamsîk chi chßîchß xbaneb li xicß nequeßiloc reheb. Chixjunileb laj Judá tebinkßaxtesi saß rukßeb lix reyeb laj Babilonia ut teßcßamekß chi prêxil Babilonia malaj ut teßcamsîk chi chßîchß.

⁵Ja ma annan ära kõik selle linna vara, kõik ta töötulu ja kõik ta kallid asjad; kõik Juuda kuningate varandused annan ma nende vaenlaste kätte: nad riisuvad neid, võtavad kaasa ja viivad Paabelisse.

⁵Ut tinkßaxtesi saß rukß li rey aßan chixjunil lix biomal lê tenamit Jerusalén, joß ajcuiß lê racuîmk ut chixjunil li cßaßak re ru terto xtzßak, joß ajcuiß li cßaßru re li rey li terto xtzßak. Tinkßaxtesi saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre. Ut eb aßan teßxcßam chixjunil aran Babilonia.”

⁶Ja sina, Pashur, ja kõik, kes elavad su kojas, lähete vangi ja sind viiakse Paabelisse: seal sa sured ja sinna sind maetakse, sind ja kõiki su sõpru, kellele sa oled prohvetlikult kuulutanud valet.

⁶At Pasur, lâat ut chixjunileb li cuanqueb saß lâ cuochoch texchapekß ut texcßamekß Babilonia. Texcâmk ut texmukekß aran, lâat ut chixjunileb li nequeßrahoc âcue, li xabalakßiheb riqßuin li ticßtiß li xaye reheb.

⁷Sa valmistasid mulle pettumuse, Issand, ja ma olen pettunud; sa oled minust tugevam ja võitsid. Ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind.

⁷Laj Jeremías quixye: —At Kâcuaß, lâat xinâbalakßi ut lâin xincanab cuib re tinâbalakßi. Lâat kßaxal cau âcuib chicuu lâin. Joßcan nak xatnumta saß inbên. Rajlal cutan niquineßxhob li tenamit ut chixjunileb niquineßxseße.

⁸Sest iga kord, kui ma räägin, pean ma kisendama. Ma hüüan: 'Vägivald ja rüüstamine!' Sest Issanda sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks.

⁸Rajlal nak ninchßolob xyâlal ninjap cue chixyebal reheb nak tâchâlk raylal saß xbêneb ut ninye resil nak teßsachekß ruheb. Xban xyebal lâ cuâtin, niquineßxhob ut niquineßxseße rajlal cutan.

⁹Aga kui ma mõtlesin: Ma ei taha enam mõelda tema peale ega rääkida tema nimel, siis oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-liikmetesse. Ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud.

⁹Abanan nak ninye nak incßaß chic tatincßoxla, at inDios, ut incßaß chic tinâtinak saß âcßabaß, junelic cuan saß cuâm lâ cuâtin. Chanchan jun li xam nacßatoc chak toj saß inbakel. Nacuaj raj incßaß tinye, abanan incßaß nincuy.

¹⁰Sest ma olen kuulnud paljude laimu, ähvardust kõikjal: 'Andke üles! Anname ta üles!' Kõik mu sõbrad luuravad mu vääratust: Vahest ta laseb ennast tüssata, et saaksime teda võita ja temale kätte tasuda.

¹⁰Nacuabi nak nequeßâtinac chicuix saß has. Kßaxal xiu xiu cuanquin nak ninxic yalak bar. Eb li cuamîg nak queßcuan chak, yôqueb chiroybeninquil nak tinbânu cßaßak re ru incßaß us châcuu. Nequeßxye, “Mâre tixbânu li incßaß us re nak naru takajit ut takaqßue rêkaj li yô chixyebal ke,” chanqueb.

¹¹Aga Issand on minuga otsekui võimas kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi. Nad jäävad suurde häbisse, sest neil ei ole tulemust. See on igavene häbi, mida ei unustata.

¹¹Abanan, lâat at inDios, lâat cuancat cuiqßuin. Lâat tatcolok cue riqßuin lâ cuanquil. Li teßraj xbânunquil raylal cue, incßaß taxak us teßêlk. Xutânal teßêlk nak teßril nak mâcßaß naru teßxbânu cue. Tâcubsi taxak xcuanquileb chi junaj cua.

¹²Vägede Issand, kes sa katsud õige läbi, kes sa näed neerusid ja südant, lase mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen sinule avaldanud oma riiuasja.

¹²At Kâcuaß, at nimajcual Dios, lâat nacayal rixeb li tîqueb xchßôl. Lâat nacanau chanru li râmeb ut lix cßaßuxeb li junjûnk. Joßcan nak tincuil taxak nak tâqßueheb chixtojbal lix mâqueb li nequeßxbânu raylal cue xban nak lâin xincanab saß âcuukß li cßaßru yôquin chixcßulbal.

¹³Laulge Issandale, kiitke Issandat, sest tema päästab vaese hinge kurjategijate käest!

¹³Bichahomak xlokßal li Kâcuaß ut chelokßoni xban nak aßan li natenkßan reheb li tenkßâc nequeßraj ut aßan li nacoloc reheb saß rukßeb li incßaß useb xnaßleb.

¹⁴Neetud olgu päev, mil ma sündisin; päev, mil ema mu sünnitas, jäägu õnnistuseta!

¹⁴Tzßektânanbil taxak li cutan nak quinyoßla. Tzßektânanbil taxak li cutan nak quinyoßla riqßuin lin naß.

¹⁵Neetud olgu mees, kes tõi mu isale sõnumi, öeldes: 'Sulle sündis poeglaps!' ja teda väga rõõmustas.

¹⁵Tzßektânanbil taxak li cuînk li quixye resilal lin yoßlajic re lin yucuaß. Tzßektânanbil taxak li cuînk li quixqßue xsahil xchßôl nak quixye nak xyoßla jun li chßina ralal.

¹⁶Selle mehe käsi käigu nagu linnadel, mis Issand kahetsemata segi paiskas. Kuulgu ta hädahüüdu hommikul ja sõjakisa keskpäeval,

¹⁶Li cuînk aßan chanchanak ta li tenamit li queßsacheß ru xban li Kâcuaß chi incßaß quiril xtokßobâl ruheb. Junelic taxak li plêt ut li yâbac târabi chi kßek chi cutan.

¹⁷et ta mind ei surmanud emaihus, et mu ema oleks olnud mulle hauaks ja ta üsk oleks jäänud igavesti rasedaks.

¹⁷¿Cßaßut nak incßaß quinixqßue chi câmc li Kâcuaß chi toj mâjiß ninyoßla? Cui ta xincam nak toj mâjiß ninyoßla, xincana raj chi mukbil riqßuin lin naß.¿Cßaßut nak quinyoßla? ¿Ma caßaj cuiß re trabajic ut cßuluc raylal? ¿Ma caßaj cuiß re cßuluc xutân nak quinyoßla? chan laj Jeremías.

¹⁸Mispärast ma olen välja tulnud emaihust nägema vaeva ja muret, nõnda et mu päevad lõpevad häbis?'

¹⁸¿Cßaßut nak quinyoßla? ¿Ma caßaj cuiß re trabajic ut cßuluc raylal? ¿Ma caßaj cuiß re cßuluc xutân nak quinyoßla? chan laj Jeremías.