1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kui kuningas Sidkija läkitas Pashuri, Malkija poja, ja preester Sefanja, Maaseja poja, temale ütlema:
1Laj Sedequías lix reyeb laj Judá quixtakla laj Pasur li ralal laj Malquías riqßuin laj Jeremías. Ut quixtakla ajcuiß laj Sofonías laj tij ralal laj Maasías re teßxye re laj Jeremías chi joßcaßin:
2'Küsi ometi Issandalt meile nõu, sest Paabeli kuningas Nebukadnetsar sõdib meie vastu! Vahest talitab Issand meiega kõigi oma imetegude eeskujul, nõnda et ta läheb ära meie kallalt?'
2—Bânu usilal, tattijok chiru li Kâcuaß ut tâpatzß re cßaßru us takabânu xban nak laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia yô chi pletic kiqßuin. Mâre li Kâcuaß tixbânu junak milagro re nak laj Nabucodonosor tixcanab pletic kiqßuin, chanqueb.
3Ja Jeremija vastas neile: 'Öelge Sidkijale nõnda:
3Ut laj Jeremías quixye reheb li takl: —Joßcaßin tâye re laj Sedequías:
4Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma pööran ümber sõjariistad, mis teil käes on, millega te väljaspool müüri sõdite Paabeli kuninga ja kaldealaste vastu, kes teid piiravad, ja kogun need selle linna keskele.
4Li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel xye chi joßcaßin, “Lâin tinqßueheb chi oc saß lê tenamit laj Babilonia li yôqueb chixsutbal lê tenamit. Li chßîchß li cuan saß êrukß re texpletik cuiß riqßuineb laj Babilonia mâcßaß tâoc cuiß chêru. Lâex incßaß texrûk chixsumenquileb.
5Ja mina ise sõdin teie vastu väljasirutatud käe ja vägeva käsivarrega vihas ja raevus ja suures meelepahas.
5Lâin tinpletik êriqßuin riqßuin lin cuanquil ut riqßuin lin metzßêu xban nak xeqßue injoskßil. Cau tinpletik êriqßuin xban nak xnumta lin joskßil saß êbên.
6Ja ma löön maha selles linnas asujad, niihästi inimesed kui loomad: nad surevad suurde katku.
6Lâin tinsach êru chêjunilex li cuanquex saß li tenamit aßin, joß cristian joß xul. Tintakla jun nimla yajel saß êbên ut telajexcâmk.
7Ja seejärel, ütleb Issand, annan ma Sidkija, Juuda kuninga, ja tema sulased ja rahva, need, kes sellesse linna katkust, mõõgast ja näljast on üle jäänud, Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, ja nende vaenlaste kätte, nende kätte, kes püüavad nende elu. Ja tema lööb nad maha mõõgateraga, ta ei kurvasta nende pärast, ei anna armu ega halasta.
7Abanan lâat, at rey, ut eb li nequeßtenkßan âcue, texinkßaxtesi saß rukß laj Nabucodonosor. Joß qßuial chic li tenamit li incßaß teßcâmk xban li plêt malaj xban li caki yajel malaj xban li cueßej, tebinkßaxtesi ajcuiß saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre li teßraj êcamsinquil. Eb aßan incßaß teßril xtokßobâl êru, chi moco teßxcuy êmâc. Texcamsîk ban chi chßîchß.”
8Ja ütle sellele rahvale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee!
8Ut tâye ajcuiß reheb li tenamit nak lâin li Kâcuaß ninye chi joßcaßin: Lâin texincanab re têsicß li cßaßru têraj xbânunquil. ¿Ma têraj câmc malaj ut toj têraj cuânc chi yoßyo?
9Kes jääb sellesse linna, see sureb mõõga läbi ning nälga ja katku; aga kes läheb välja ja alistub teid piiravatele kaldealastele, see jääb elama ja võib pidada oma hinge enesele saagiks.
9Li ani târaj canâc saß li tenamit aßin, aßan tâcamsîk chi chßîchß malaj ut xban cueßej malaj ut xban li caki yajel. Abanan li ani tixkßaxtesi rib rubel xcuanquileb laj Babilonia li yôqueb chi sutuc re lê tenamit, aßan incßaß tâcamsîk. Tâcanâk chi yoßyo.
10Sest ma olen pööranud oma palge selle linna vastu õnnetuseks, aga mitte õnneks, ütleb Issand; linn antakse Paabeli kuninga kätte ja ta põletab selle tulega.
10Lâin incßaß chic tinbânu usilal re li tenamit aßin. Raylal ban tinqßue saß xbên. Ac xinye nak joßcan tinbânu reheb. Tinkßaxtesiheb saß rukß lix reyeb laj Babilonia ut eb aßan teßxcßat li tenamit, chan li Kâcuaß.
11Ja ütle Juuda kuningakojale: Kuulge Issanda sõna!
11Li Kâcuaß quixye cue nak tinye reheb li ralal xcßajol laj David chi joßcaßin:
12Taaveti sugu! Nõnda ütleb Issand: Mõistke igal hommikul õiget kohut ja päästke riisutu rõhuja käest, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks kustutamata teie kurjade tegude pärast!
12—Lâex li nequex-oc chokß xreyeb laj Judá, abihomak li oc re chixyebal li Kâcuaß. Rajlal cutan textaklânk saß tîquilal. Checolak li ani yôqueb chi rahobtesîc xbaneb li incßaß useb xnaßleb. Cui incßaß têbânu li us tâchâlk injoskßil saß êbên. Chanchanak li xam li incßaß naru xchupbal xban li mâusilal xebânu.
13Vaata, ma olen su vastu, sina, oru elanik, tasandiku kalju, ütleb Issand. Teie ütlete: 'Kes astub alla meile vastu ja kes tuleb meie eluasemeisse?'
13Lâin yô injoskßil saß êbên lâex li cuanquex saß li helho ru saß xbên li tzûl. Lâex nequecßoxla nak cau êrib joß jun sakônac. Lâin tinsach êru lâex li nequeye, “¿Ani ta biß tâsachok ku? ¿Ani ta biß târûk tâoc saß katenamit li ac cauresinbil re takacol cuiß kib?”Lâin texinqßue chixtojbal êmâc aß yal chanru lê yehom êbânuhom. Lâin tinsach êru. Chanchan nak tinloch xxamlel li qßuicheß ut tixsach chixjunil, chan li Kâcuaß Dios.
14Aga mina nuhtlen teid teie tegude vilja mööda, ütleb Issand; ma süütan teie metsas tule ja see neelab kogu teie ümbruskonna.'
14Lâin texinqßue chixtojbal êmâc aß yal chanru lê yehom êbânuhom. Lâin tinsach êru. Chanchan nak tinloch xxamlel li qßuicheß ut tixsach chixjunil, chan li Kâcuaß Dios.