¹Nõnda ütleb Issand: 'Mine alla Juuda kuningakotta ja ütle seal need sõnad,

¹Li Dios quixye re laj Jeremías: —Tatxic saß rochoch lix reyeb laj Judá ut tâye li âtin aßin re,

²räägi: Kuule Issanda sõna, Juuda kuningas, kes sa istud Taaveti aujärjel, sina ja su sulased ja su rahvas, kes te tulete sisse neist väravaist!

²At rey, lâat lix reyeb laj Judá. Lâat chunchûcat saß xcßojaribâl laj David. Chacuabihak li âtin aßin lâat, joß eb ajcuiß li nequeßcßanjelac châcuu ut chixjunileb lâ tenamit li nequeßnumeß saß eb li oquebâl aßin.

³Nõnda ütleb Issand: Tehke õigust ja olge õiglased ning päästke riisutu rõhuja käest; ärge vaevake, ärge tehke liiga võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, ja ärge valage siin paigas süütut verd!

³Lâin li Kâcuaß yôquin chi âtinac âcuiqßuin. Chebânuhak li us ut texcuânk saß tîquilal. Checoleb li rahobtesinbileb chiruheb li nequeßrahobtesin reheb. Mêbalakßiheb ut mêrelkßa cßaßru reheb li jalaneb xtenamit. Ut mêbânu raylal reheb li mâcßaßeb xnaß xyucuaß, chi moco reheb li xmâlcaßan. Mêcamsiheb saß li naßajej aßin li mâcßaßeb xmâc.

⁴Sest kui te tõesti teete selle sõna järgi, siis tulevad selle koja väravaist sisse kuningad, kes istuvad Taaveti aujärjele, vankreis ja hobuste seljas sõites, nemad ise, nende sulased ja rahvas.

⁴Cui têbânu chi tzßakal li us li yôquin xyebal êre, junes lâex li ralal xcßajol laj David tex-oc chokß rey. Ut tex-oc saß li oquebâl re li palacio aßin êrochben li teßcßanjelak chêru joßqueb ajcuiß li tenamit. Cuan teßxic chirix cacuây ut cuan teßxic saß carruaje.

⁵Aga kui te ei kuula neid sõnu, siis ma olen vandunud iseeneses, ütleb Issand, et see koda lõhutakse maha.

⁵Abanan cui incßaß têbânu joß ninye êre, tâsachekß ru li palacio aßin. Juqßuinbil chic tâcanâk. Saß incßabaß ajcuiß lâin xinbânu li juramento nak tâcßulmânk li cßaßru xinye.

⁶Sest Issand ütleb Juuda kuningakoja kohta nõnda: Sina oled olnud mulle nagu Gilead, Liibanoni tipp. Aga ma teen sind tõesti kõrbeks, elaniketa linnaks.

⁶Chicuu lâin, lix palacio lix reyeb laj Judá kßaxal chßinaßus. Chanchan li naßajej Galaad ut chanchan li tzûl li cuan Líbano. Abanan lâin tinsach lix chßinaßusal ut tincanab chi mâcßaß chic cuan chi saß, chi moco cristian.

⁷Ma pühitsen su kallale hävitajad, igamehe oma tööriistaga: nad raiuvad maha su valitud seedrid ja viskavad tulle.

⁷Lâin tintakla eb laj sachonel cuânkeb xchßîchß saß rukßeb. Telajeßxyoqßui li tzßamba yîbanbil riqßuin li cheß chacalteß ut teßxcut saß xam.

⁸Kui siis sellest linnast möödub palju rahvaid ja nad küsivad üksteiselt: Miks on Issand selle suure linnaga nõnda talitanud?,

⁸Ut nabal li cristian li teßchâlk chak saß jalan tenamit teßnumekß saß li naßajej aßin ut teßxye chi ribileb rib, ¿Cßaßut nak li Kâcuaß xsach ru li nimla tenamit aßin?” chaßakeb.

⁹siis vastatakse: Sellepärast, et nad hülgasid Issanda, oma Jumala lepingu ja kummardasid teisi jumalaid ja teenisid neid.

⁹Ut teßchakßok li tenamit ut teßxye, “Quixsach ru xban nak queßxkßet li contrato li quixbânu li Dios riqßuineb, ut queßxlokßoni li yîbanbil dios ut queßcßanjelac chiruheb,” chaßakeb.

¹⁰Ärge nutke surnu pärast ja ärge haletsege teda, vaid nutke parem selle pärast, kes läheb ära, sest tema ei tule enam tagasi ega saa näha oma sünnimaad!

¹⁰Mexyâbac xban nak quicam li rey Josías. Chexyâbak ban chirix li ralal li tâchapekß ut tâcßamekß saß jalan tenamit xban nak incßaß chic tâsukßîk chak saß lix tenamit li quiyoßla cuiß.

¹¹Sest nõnda ütleb Issand Juuda kuninga Sallumi, Joosija poja kohta, kes valitses oma isa Joosija asemel, kes läks ära siit paigast: Tema ei tule enam siia tagasi,

¹¹Joßcaßin quixye li Kâcuaß chirix laj Salum li qui-oc chokß xreyeb laj Judá chokß rêkaj laj Josías lix yucuaß. “Laj Salum li nequeßxye ajcuiß Joacaz re, tâisîk saß li naßajej aßin ut incßaß chic tâsukßîk.

¹²vaid paika, kuhu ta vangi viidi, ta sureb ja ta ei saa enam näha seda maad.

¹²Tâcâmk saß li naßajej li tâcßamekß cuiß chi prêxil. Incßaß chic tâsukßîk saß li naßajej aßin,” chan li Kâcuaß.

¹³Häda sellele, kes ehitab oma koja ebaõiglusega ja oma ülakambrid ülekohtuga, kes paneb oma ligimese palgata orjama ega anna temale ta tasu,

¹³At rey, raylal tâchâlk saß âbên xban nak nacayîb lâ palacio ut incßaß nacabânu saß tîquilal. Nacanimobresi ban âcuib riqßuin balakßîc ut nacaqßueheb lâ cuas âcuîtzßin chi trabajic ut incßaß nacatojeb.

¹⁴kes ütleb: Ma ehitan enesele ruumika koja, avarad ülakambrid, raiudes aknad, vooderdades seedritega ja võõbates punase värviga.

¹⁴Lâat xaye, “Lâin tinyîb junak cuochoch kßaxal châbil. Ut saß li xcaß tasalil nabal tasal xsaß tinqßue ut nînk xsaß. Tinyîb li nimla cab ut tinqßue xventanil. Tinyîb riqßuin li cheß chacalteß ut tinbon riqßuin caki bon,” chancat.

¹⁵Kas sa selleks oled kuningas, et hoobelda seedritega? Eks sinu isagi söönud ja joonud, aga ometi tegi ta õigust ja oli õiglane. Siis oli tal hea põli.

¹⁵At rey, ¿ma nacacßoxla nak lâat châbil rey yal xban nak cuânk lâ châbil palacio yîbanbil riqßuin li cheß chacalteß? Lâ yucuaß quixbânu li us ut quicuan saß tîquilal. Joßcan nak us qui-el riqßuin li quixbânu. Incßaß quipaltoß cßaßru re.

¹⁶Ta mõistis õigust viletsale ja vaesele, ja siis oli tal hea. Eks see tähenda minu tundmist? ütleb Issand.

¹⁶Saß xyâlal quirakoc âtin saß xbêneb li nebaß ut saß xbêneb li rahobtesinbileb. Ut us qui-el riqßuin chixjunil li quixbânu. Joßcan tzßakal inpâbanquil, chan li Dios.

¹⁷Aga sinu silmad ja su süda ei näe muud kui omakasu, kuidas valada süütut verd ning teostada vägivalda ja rõhumist.

¹⁷Abanan li cßaßru nacacßoxla lâat, caßaj cuiß xrâbal ru li cßaßak re ru ut li cßaßru nacacßul riqßuin balakßic. Nacarahobtesiheb li mâcßaßeb xmâc ut nacacamsiheb, chan li Kâcuaß.

¹⁸Sellepärast ütleb Issand Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja kohta nõnda: Tema pärast ei leinata: 'Oh, mu vend!' või: 'Oh, õde!' Tema pärast ei leinata: 'Oh, isand!' või: 'Oh, kõrgeausus!'

¹⁸Joßcaßin naxye li Kâcuaß chirix laj Joacim li ralal laj Josías lix reyeb laj Judá. “Mâ ani tâyâbak chirix lix camic, chi moco teßxye tokßob xak ru li karey. Xcanab lix cuanquil”.

¹⁹Teda maetakse nagu eeslit, lohistatakse ja visatakse kaugele Jeruusalemma väravaist.

¹⁹Teßxmuk joß nak namukeß li bûr. Quelonbil teßxbânu nak teßxcßam toj chirix li tenamit Jerusalén. Tâcutekß toj jun pacßal li oquebâl.

²⁰Mine üles Liibanonile ja hüüa, tõsta häält Baasanis! Ja hõika Abarimist, sest kõik su armukesed on purustatud!

²⁰Lâex aj Jerusalén, ayukex Líbano ut japomak êre. Japomak êre saß eb li tzûl li cuanqueb Basán. Ut chi-abîk xyâb lê cux yalak bar xban nak xeßxsach xcuanquileb chixjunileb li queßxjunaji ribeb êriqßuin.

²¹Ma rääkisin sulle su heas põlves, aga sa vastasid: 'Ma ei taha kuulda!' See on noorusest peale olnud su viis, et sa ei ole kuulanud mu häält.

²¹Lâin quinyal inkße chixqßuebal ênaßleb nak toj sa cuanquex. Abanan lâex incßaß queraj rabinquil li cßaßru quinye. Joßcan lê naßleb chalen saß êsâjilal. Incßaß quex-abin chicuu.

²²Tuul karjatab kõiki su karjaseid ja su armukesed lähevad vangi. Küll sa siis tunned häbi ja piinlikkust kõige oma kurjuse pärast.

²²Teßcßamekß chêru chixjunileb li nequeßcßamoc be chêru. Chanchan nak teßcßamekß xban ikß. Teßcßamekß saß jalan naßajej chixjunileb li xeßxjunaji ribeb êriqßuin. Tâcubsîk êcuanquil ut xutânal texcanâk xban lê mâusilal.

²³Sina, kes elad Liibanonil, pesitsed seedritel, kuidas sa küll siis oigad, kui sulle tulevad vaevused, valud otsekui sünnitajal.

²³Lâex li cuanquex saß lê rochoch li xeyîb riqßuin li chacalteß li xchal Líbano, cßajoß nak texyâbak xban li raylal têcßul. Li raylal li têcßul chanchan li raylal li naxcßul li ixk li oc re chi qßuirâc.

²⁴Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, isegi kui Juuda kuningas Konja, Joojakimi poeg, oleks pitserisõrmuseks mu paremas käes - siiski kisuksin ma su sealt ära

²⁴Li Kâcuaß quixye re laj Jeconías li ralal laj Joacim lix reyeb laj Judá: —Saß incßabaß lâin li yoßyôquil Dios, lâin ninye âcue nak usta lâat kßaxal lokß chicuu joß jun li matkßab li cuan saß rußuj cuukß saß lin nim, tatcuisi saß cuukß ut tatintzßektâna.

²⁵ja annaksin su nende kätte, kes püüavad su hinge, ja nende kätte, kelle ees sa hirmu tunned: Paabeli kuninga Nebukadnetsari ja kaldealaste kätte.

²⁵Tatinkßaxtesi saß rukßeb laj Babilonia li xicß nequeßiloc âcue, li nacaxucuaheb ru. Tatincanab saß rukß laj Nabucodonosor lix reyeb.

²⁶Ja ma paiskan sinu ja su ema, kes sinu on sünnitanud, teisele maale, kus te ei ole sündinud, ja te surete seal.

²⁶Tatincanab chi cßamecß âcuochben lâ naß saß jalan tenamit li incßaß catyoßla cuiß ut aran tatcâmk.

²⁷Aga maale, kuhu nende hing igatseb tagasi minna, sinna nad tagasi ei saa.

²⁷Incßaß chic tatsukßîk saß lâ tenamit, usta kßaxal tâcuaj raj sukßîc, chan li Dios.

²⁸On siis see mees, Konja, mõni tühine asi, mis purustatakse, või astja, mis ei kõlba kellelegi? Mispärast paisati minema tema ja ta sugu, ja heideti maale, mida nad ei tundnud?

²⁸Laj Jeremías quixye: —Laj Jeconías chanchan jun li cuc jorol, li mâcßaß na-oc cuiß ut mâ ani na-ajoc re. Joßcan nak queßcßameß aßan rochbeneb li ralal xcßajol saß jalan naßajej li incßaß queßxnau.

²⁹Maa, maa, maa, kuule Issanda sõna!

²⁹Lâex aj Jerusalén, lâex aj Judá, lâex li cuanquex saß li chßochß aßin, abihomak li râtin li Kâcuaß.Aßan aßin li naxye, “Têtzßîba retalil joß jun li cuînk li mâcßaß ralal xcßajol. Li cuînk aßin incßaß us tâêlk riqßuin li cßaßru tixbânu. Ma jun reheb li ralal xcßajol tâoc chokß rey saß lix naßaj laj David. Incßaß teßoc chokß xreyeb laj Judá.”

³⁰Nõnda ütleb Issand: Pange kirja see mees kui lastetu, kui mees, kellel oma elupäevil ei ole õnne; sest mitte ühelgi tema soost ei õnnestu istuda Taaveti aujärjele ja jälle valitseda Juudas.

³⁰Aßan aßin li naxye, “Têtzßîba retalil joß jun li cuînk li mâcßaß ralal xcßajol. Li cuînk aßin incßaß us tâêlk riqßuin li cßaßru tixbânu. Ma jun reheb li ralal xcßajol tâoc chokß rey saß lix naßaj laj David. Incßaß teßoc chokß xreyeb laj Judá.”