¹Sõna, mis Jeremijale tuli kogu Juuda rahva kohta Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal, see on Paabeli kuninga Nebukadnetsari esimesel aastal,

¹Nak ac yô xcâ chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Joacim li ralal laj Josías, li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Jeremías chirixeb chixjunileb laj Judá. Aßin quicßulman saß li xbên chihab nak laj Nabucodonosor cuan chokß xreyeb laj Babilonia.

²mis prohvet Jeremija rääkis kogu Juuda rahva ja kõigi Jeruusalemma elanike kohta, öeldes:

²Ut laj Jeremías quiâtinac riqßuineb li cuanqueb Judá ut riqßuineb li cuanqueb Jerusalén.

³'Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast aastast alates kuni tänase päevani, nende kahekümne kolme aasta jooksul on mulle tulnud Issanda sõna ja ma olen teile rääkinud ja rääkinud, aga teie ei ole kuulanud.

³Ut quixye reheb: —Chalen nak yô oxlaju chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Josías li ralal laj Amón ut toj anakcuan li Kâcuaß yô chi âtinac cuiqßuin. Ut chiru oxib xcaßcßâl chihab lâin rajlal yôquin chixyebal êre li cßaßru quixye li Kâcuaß. Abanan lâex incßaß xex-abin.

⁴Ja Issand on läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid, on läkitanud lakkamatult, aga teie ei ole kuulanud ega ole pööranud oma kõrva kuulma,

⁴Li Kâcuaß xtakla êriqßuin nabal sut eb li profetas li nequeßcßanjelac chiru, abanan lâex incßaß queqßue retal li cßaßru queßxye chi moco xex-abin chiruheb.

⁵kui ta ütles: Pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt ja oma kurjadest tegudest, siis te jääte elama maale, mille Issand on andnud teile ja teie vanemaile muistsest ajast igavesti!

⁵Eb li profetas queßxye êre, “Canabomak xbânunquil li mâusilal. Mêbânu chic li incßaß us re nak naru texcuânk saß li naßajej li quiqßueheß êre lâex ut reheb ajcuiß lê xeßtônil yucuaß chi junelic xban li Kâcuaß.

⁶Ja ärge käige teiste jumalate järel neid teenides ja kummardades, ja ärge pahandage mind oma kätetööga, siis ma ei tee teile kurja!

⁶Mêlokßoniheb li jalanil dios chi moco texcßanjelak chiruheb, chi moco têtâkeheb. Mêchikß injoskßil riqßuin xlokßoninquil li cßaßru xeyîb riqßuin lê rukß re nak lâin incßaß tinqßue raylal saß êbên,” chanqueb.

⁷Aga teie ei kuulanud mind, ütleb Issand, vaid pahandasite mind oma kätetööga õnnetuseks teile enestele.

⁷Abanan lâex incßaß xerabi li cßaßru xinye êre. Xechikß ban injoskßil riqßuin xyîbanquil lê jalanil dios. Joßcan nak xebok raylal saß êbên.

⁸Seepärast ütleb vägede Issand nõnda: Kuna te ei võtnud kuulda mu sõnu,

⁸Joßcan nak li Kâcuaß li nimajcual Dios xye chi joßcaßin, “Lâex incßaß xerabi li cßaßru xinye êre.

⁹vaata, siis ma toon kõik põhjamaa suguvõsad, ütleb Issand, ja läkitan käsu Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, oma sulasele, ja toon nemad selle maa ja ta elanike vastu, ja kõigi nende ümberkaudsete rahvaste vastu. Ja ma hävitan nad ning teen nad jubeduseks ja pilkealuseks ning igavesteks varemeteks.

⁹Joßcan nak lâin tinbokeb chixjunileb li xnînkal ru tenamit li cuanqueb saß li norte. Tâchâlk ajcuiß rochbeneb laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia, li tâcßanjelak chicuu. Lâin tintaklaheb chi numtâc saß xbêneb li cuanqueb saß li naßajej aßin, joß eb ajcuiß li tenamit li cuanqueb chi xjun sutam re nak tinsach ruheb chi junelic. Xiu xiu rilbal teßcanâk ut teßseßêk.

¹⁰Ja ma kaotan nende keskelt lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle, käsikivi mürina ja lambivalguse.

¹⁰Incßaß chic tâabimânk li bich re sahil chßôlej. Incßaß chic tâabimânk li bich re sumlâc, chi moco tâabîk chic xyâb li queßec, ut incßaß chic lochlôkeb li candil.

¹¹Kogu see maa muutub varemeiks, õudseks, ja need rahvad orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat.

¹¹Chixjunil li naßajej aßin tâosokß ut tâcanâk chi mâcßaß chic cuan chi saß. Xucuajel rilbal li cßaßru tixcßul. Ut eb li tenamit teßcßanjelak chiru lix reyeb laj Babilonia chiru lajêb xcâcßâl chihab.

¹²Aga kui seitsekümmend aastat täis saab, siis ma nuhtlen Paabeli kuningat ja seda rahvast, ütleb Issand, nende süüteo pärast, ja kaldealaste maad, tehes selle igavesti lagedaks.

¹²Abanan nak acak xnumeß li lajêb xcâcßâl chihab, lâin tinqßue lix reyeb laj Babilonia chixtojbal lix mâc, joß eb ajcuiß li tenamit. Lâin tincanab lix naßajeb chi mâcßaß cuan chi saß chi junelic, chan li Dios.

¹³Ma lasen täide minna kõik oma sõnad, mis ma olen rääkinud selle maa kohta, kõik, mis on kirjutatud sellesse raamatusse, kõik, mis Jeremija on prohvetlikult kuulutanud kõigi rahvaste kohta.

¹³Lâin tinqßueheb chixcßulbal chixjunil li raylal li xinye. Teßxcßul chixjunil li raylal li tzßîbanbil saß li hu aßin joß quixye li profeta Jeremías chirixeb chixjunileb li tenamit.

¹⁴Sest ka nemad peavad orjama paljusid rahvaid ja suuri kuningaid, ja ma tasun neile nende tegude ja kätetöö järgi!

¹⁴Nabaleb li xnînkal ru tenamit ut eb li rey teßnumtâk saß xbêneb ut teßcanâk rubel xcuanquileb. Lâin tinqßueheb chixtojbal xmâqueb aß yal chanru lix yehom xbânuhomeb,” chan li Kâcuaß.

¹⁵Sest Issand, Iisraeli Jumal, ütles mulle nõnda: Võta see vihaveini karikas minu käest ja jooda sellega kõiki rahvaid, kelle juurde ma sind läkitan,

¹⁵Joßcaßin quixye cue li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel: —Chap li secß li tinqßue âcue li nujenak riqßuin vino retalil lin joskßil ut tâqßue chiruqßueb chixjunileb li xnînkal ru tenamit li tatintakla cuiß.

¹⁶et nad jooksid ja tuiguksid ning hulluksid mõõga ees, mille ma läkitan nende sekka!

¹⁶Nak teßrucß li vino, sicsotkeb xbaneb xxiu ut teßlôcokß ru xban li plêt li tintakla saß xbêneb, chan li Dios.

¹⁷Ja ma võtsin karika Issanda käest ning jootsin kõiki rahvaid, kelle juurde Issand mind läkitas:

¹⁷Joßcan nak lâin quinchap li secß li quixqßue cue li Kâcuaß retalil lix joskßil. Ut quinqßue reheb li xnînkal ru tenamit li quintaklâc cuiß xban li Kâcuaß.

¹⁸Jeruusalemma ja Juuda linnu, selle kuningaid ja vürste, et teha nad varemeiks, jubeduseks, pilkealuseks ja needuseks, nagu see tänapäeval on;

¹⁸Aßaneb aßin li tenamit li teßcßuluk raylal: eb li cuanqueb Jerusalén ut eb li cuanqueb saß eb li tenamit li cuanqueb Judá; joß eb ajcuiß lix reyeb ut eb li cuanqueb xcuanquil. Xinbânu chi joßcan re nak xucuajel rilbal teßcanâk ut re nak teßsachekß ruheb ut re ajcuiß nak teßseßêk ut teßhobekß joß yôqueb xcßulbal toj chalen anakcuan.

¹⁹vaaraod, Egiptuse kuningat, ja tema sulaseid ja vürste ja kogu ta rahvast;

¹⁹Ut teßcßuluk ajcuiß raylal laj faraón lix reyeb laj Egipto ut chixjunileb li nequeßtenkßan re, eb li cuanqueb xcuanquil joß eb ajcuiß chixjunileb li tenamit.

²⁰ja kõike segarahvast ja kõiki Uusimaa kuningaid ja kõiki vilistite maa kuningaid ja Askeloni, Assat, Ekroni, ja neid, kes on Asdodis alles jäänud;

²⁰Teßcßuluk ajcuiß raylal eb li jalaneb xtenamit li cuanqueb aran; chixjunileb lix reyeb laj Uz; chixjunileb lix reyeb laj Filistea li cuanqueb saß eb li tenamit Ascalón, Gaza, Ecrón ut li joß qßuial chic queßcana chi yoßyo aran Asdod;

²¹Edomit, Moabit ja ammonlasi;

²¹ut teßcßuluk ajcuiß raylal eb laj Edom; eb laj Moab; ut eb li ralal xcßajol laj Amón;

²²ja kõiki Tüürose kuningaid ja kõiki Siidoni kuningaid ja saarte kuningaid teiselt poolt merd;

²²ut chixjunileb li rey li cuanqueb Tiro; ut chixjunileb li rey li cuanqueb Sidón; ut chixjunileb li rey li cuanqueb chire li palau.

²³ja Dedanit, Teemat, Buusi ja kõiki, kellel on pügatud oimud;

²³Teßcßuluk ajcuiß raylal chixjunileb li cuanqueb saß eb li tenamit Dedán, Tema ut Buz; joß eb ajcuiß li cuanqueb saß najtil tenamit;

²⁴ja kõiki Araabia kuningaid ja kõiki kõrbes elava segarahva kuningaid;

²⁴ut eb li rey li cuanqueb Arabia; joß eb ajcuiß lix reyeb li cuanqueb saß li chaki chßochß, li jalan jalânk xtenamiteb.

²⁵ja kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami kuningaid ja kõiki Meedia kuningaid;

²⁵Ut teßcßuluk ajcuiß raylal chixjunileb li rey li cuanqueb Zimri ut eb li cuanqueb Elam ut eb li cuanqueb Media,

²⁶ja kõiki põhjamaa kuningaid ligidalt ja kaugelt üksteise järel, ja kõiki maailma kuningriike, mis maa peal on. Ja nende järel peab jooma Seesaki kuningas.

²⁶joß eb ajcuiß chixjunileb li rey li cuanqueb saß li norte, ut eb li cuanqueb chi nachß joß ajcuiß li cuanqueb chi najt. Teßcßuluk raylal chixjunileb li naßajej li cuanqueb saß ruchichßochß. Ut mokon chic lix reyeb laj Babilonia tixcßul li raylal.

²⁷Ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Jooge ja joobuge, oksendage ja langege maha ja ärge tõuske enam mõõga ees, mille ma läkitan teie sekka!

²⁷Ut li Kâcuaß quixye cue: —Lâat tâye reheb: Joßcaßin quixye li Kâcuaß li nimajcual Dios, lix Dioseb laj Israel. Cßulumak li raylal. Chanchan nak tex-ucßak toj texcalâk ut texxaßcuak ut textßanekß. Ut incßaß chic texcuaclîk xban li plêt li tintakla saß êbên.

²⁸Aga kui nad tõrguvad karikat joomiseks su käest vastu võtmast, siis ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Te peate jooma!

²⁸Cui eb aßan incßaß teßraj xcßulbal li raylal tâye reheb, “Li Kâcuaß li nimajcual Dios xye nak tento têcßul.”

²⁹Sest vaata, linnast, millele on pandud minu nimi, alustan ma õnnetuse toomist, ja teie peaksite jääma hoopis karistamata! Te ei jää karistamata, sest mina kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, ütleb vägede Issand!

²⁹Lâin oc cue chixtaklanquil li raylal saß êbên lâex li cuanquex Jerusalén, li nequeßxcßabaßin incßabaß. ¿Ma texcolekß ta biß lâex chiru li raylal li tintakla saß êbên? ¿Ma incßaß ta biß têtoj rix lê mâc? Lâin tintakla li raylal saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß, chan li Kâcuaß li nimajcual Dios.

³⁰Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja ütle neile: Issand müristab kõrgusest ja toob oma pühast eluasemest kuuldavale oma hääle. Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal, kõigi maa elanike vastu kostab otsekui viinamarjatallajate hüüd.

³⁰At Jeremías, tâye reheb chixjunil li tinye âcue. Tâye reheb chi joßcaßin: Li Kâcuaß tââtinak chak saß choxa chi cau xyâb xcux. Toj saß lix santil naßaj tââtinak ut tixye resil li raylal châlc re saß xbên lix tenamit. Tixjap re joß nak nequeßxjap reheb li nequeßyatzßoc re li uvas. Chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß teßrabi nak tââtinak li Kâcuaß.

³¹Mürin jõuab maailma ääreni, sest Issandal on rahvastega riid, ta käib kohut kõigiga: ta annab õelad mõõga kätte, ütleb Issand.

³¹Teßrabi chixjunileb toj saß xmaril li ruchichßochß nak li Kâcuaß li nimajcual Dios târakok âtin saß xbêneb li tenamit. Li Kâcuaß tixqßueheb chixjunileb chixtojbal lix mâqueb ut tixqßueheb chi camsîc riqßuin chßîchß li nequeßbânun re li mâusilal, chan li Kâcuaß.

³²Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, õnnetus käib rahvast rahvani ja suur torm tõuseb maa viimastest äärtest.

³²Ut li Kâcuaß quixye ajcuiß nak tâchâlk raylal saß xbêneb li junjûnk chi xnînkal ru tenamit. Cßajoß li raylal li teßxcßul chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß. Chanchanak li câk-sut-ikß li nasachoc.

³³Ja sel päeval on Issanda mahalööduid maa äärest ääreni. Neid ei leinata ja neid ei koristata ega maeta, nad jäävad maa peale sõnnikuks.

³³Ut eb li xeßqßueheß chi camsîc xban li Kâcuaß tßanaxînkeb yalak bar saß chßochß joß li cßot. Mâ ani tâyâbak chirixeb, chi moco teßmukekß.

³⁴Ulguge, karjased, ja kisendage, püherdage, karja isandad, sest päevad on täis, et teid tappa ja pillutada, ja te langete nagu hinnaline astja!

³⁴Lâex li nequeßcßamoc be chiruheb lin tenamit chexyâbak. Chexyâbak ut chetolcßosi êrib saß li poks retalil li xrahil êchßôl xban nak cuulac re xkßehil nak texcamsîk. Chanchanakex chic li châbil secß li quijoreß.

³⁵Siis kaob karjastel varjupaik ja karja isandail pakkupääs.

³⁵Incßaß naru teßêlelik li nequeßcßamoc be. Mâ bar târûk teßxcol ribeb li nequeßiloc reheb lin tenamit.

³⁶Kuule! Karjaste hädakisa ja karja isandate hala! Sest Issand laastab nende karjamaad

³⁶Tâabîk xyâb xcuxeb nak teßyâbak xban xrahil xchßôleb ut teßxjap reheb xban li raylal li teßxcßul nak li Kâcuaß tixsach ru lix naßajeb.

³⁷ja vaiksed vainud muutuvad elutuks Issanda vihalõõma ees.

³⁷Li naßajej li cßajoß xchßinaßusal tâsachekß ru xban nak yô xjoskßil li Kâcuaß saß xbêneb.Li Kâcuaß tixcßutbesi lix joskßil joß jun li cakcoj li na-el chak chixsicßbal lix tib. Lix naßajeb li tenamit tâsachekß ru xbaneb li xicß nequeßiloc reheb, xban nak yô xjoskßil li Kâcuaß saß xbêneb.

³⁸Otsekui oleks noor lõvi jätnud oma padriku: sest nende maa muutub õudseks hävitaja mõõga ja tema vihalõõma ees.'

³⁸Li Kâcuaß tixcßutbesi lix joskßil joß jun li cakcoj li na-el chak chixsicßbal lix tib. Lix naßajeb li tenamit tâsachekß ru xbaneb li xicß nequeßiloc reheb, xban nak yô xjoskßil li Kâcuaß saß xbêneb.