1Ja need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija läkitas Jeruusalemmast vangide vanemaile, kes veel alles olid, ja preestreile ja prohveteile ja kogu rahvale, keda Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast viinud vangi Paabelisse,
1Laj Jeremías quixtzßîba jun li hu nak cuan Jerusalén ut quixtakla Babilonia riqßuineb laj tij ut eb laj cßamol be, joß eb ajcuiß li profeta ut chixjunileb li tenamit li queßcßameß chi prêxil xban laj Nabucodonosor.
2pärast seda kui kuningas Jekonja ja kuninganna, hoovkondlased, Juuda ja Jeruusalemma vürstid ning sepad ja ehitustöölised Jeruusalemmast olid läinud,
2Quixtzßîba li hu aßan nak ac queßchapeß ut queßcßameß Babilonia li rey Jeconías ut lix naß, ut eb li nequeßcßanjelac saß li palacio, joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil aran Jerusalén ut Judá, rochbeneb laj pechß ut laj tßenol chßîchß li nequeßxnau trabajic chi us.
3Elaasa, Saafani poja, ja Gemarja, Hilkija poja, vahendusel, keda Juuda kuningas Sidkija läkitas Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde Paabelisse; selles oli öeldud:
3Laj Sedequías, lix reyeb laj Judá, quixtaklaheb laj Elasa li ralal laj Safán ut laj Gemarías li ralal laj Hilcías chi âtinac riqßuin laj Nabucodonosor, lix reyeb laj Babilonia. Laj Jeremías quixtakla jun li hu chirixeb nak queßcôeb Babilonia. Li hu li quixtakla naxye chi joßcaßin:
4'Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, kõigile vangidele, keda ma olen Jeruusalemmast lasknud viia vangi Paabelisse:
4Joßcaßin naxye li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel êre lâex chêjunilex li quexchapeß Jerusalén ut quexcßameß Babilonia:
5Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!
5Têyîb lê rochoch re texcuânk cuiß ut tex-âuk re têtzaca ru lê racuîmk.
6Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege!
6Chexsumlâk re teßcuânk êralal êcßajol. Sicßomak li rixakileb lê ralal ut qßuehomakeb lê rabin chi sumlâc re nak teßcuânk ajcuiß li ralal xcßajoleb. Chexnabalokß ut chexqßuiânk.
7Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!
7Chexcuânk saß xyâlal re nak us teßêlk li tenamit li xeßchapoc êre. Chetzßâma li rusilal li Dios saß xbên li naßajej aßin xban nak cui us na-el li naßajej, us ajcuiß tex-êlk lâex.
8Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!
8Joßcaßin xye li Kâcuaß li nimajcual Dios, lix Dioseb laj Israel: Mêqßue êrib chixbalakßi eb li profeta ut eb laj kße li cuanqueb saß êyânk, chi moco têrabi li cßaßru nequeßxye li nequeßmatqßuec.
9Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand.
9Eb aßan nequeßxye ticßtiß saß incßabaß. Moco yâl ta nak lâin xintaklan reheb.
10Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika.
10Li Kâcuaß quixye ajcuiß: —Nak ac xnumeß li lajêb xcâcßâl chihab nak xexinqßue chi cuânc rubel xcuanquileb laj Babilonia, lâin tincuil xtokßobâl êru ut texinqßue chi sukßîc cuißchic saß lê naßaj joß xinye êre.
11Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.
11Caßaj cuiß lâin ninnau cßaßru xincßûb ru xbânunquil chokß êre. Xincßûb ru êtenkßanquil. Mâcuaß raylal tinbânu êre. Usilal ban tinbânu êre, joß yôquex chiroybeninquil.
12Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.
12Saß eb li cutan aßan lâex textijok ut textzßâmânk chicuu, ut lâin tincuabi lê tij.
13Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.
13Nak tinêsicß, tinêtau xban nak tinêsicß chi anchal êchßôl.
14Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud, ütleb Issand, ja toon teid tagasi paika, kust ma lasksin teid vangi viia.
14Nak tinêsicß tinêtau. Lâin texinqßue chi sukßîc saß lê naßaj. Lâin texinchßutub saß chixjunileb li naßajej li xinjeqßui cuiß êru. Texcuisi chak saß li naßajej li xexcßameß cuiß, chan li Kâcuaß.
15Ja kuna te olete öelnud: Issand on Paabelis lasknud tõusta meile prohveteid -
15Lâex nequeye nak li Kâcuaß xqßue li profetas chi cßanjelac saß êyânk aran Babilonia.
16siis ütleb Issand nõnda kuninga kohta, kes istub Taaveti aujärjel, ja kogu rahva kohta, kes elab siin linnas, teie vendade kohta, kes ei ole läinud vangi koos teiega:
16Cheqßuehak retal li cßaßru naxye li Kâcuaß chirix li rey li quicßojla saß xnaßaj li rey David ut chirixeb li cuanqueb saß li tenamit aßin, lê rech tenamitil li incßaß queßcßameß chi prêxil êrochben.
17Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku ja teen nad roiskunud viigimarjade sarnaseks, mis on nii halvad, et need ei kõlba süüa.
17Li Kâcuaß li nimajcual Dios naxye chi joßcaßin: —Lâin tintakla li plêt, li cueßej, ut li caki yajel saß xbêneb. Tincanabeb chi mâcßaß chic xcuanquileb. Chanchanakeb li higo li kßaynak, li incßaß chic naru xloubal xban xkßaynakil.
18Ja ma ajan neid taga mõõga, nälja ja katkuga ja teen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal, sajatuseks ja jälestuseks, pilkealuseks ja teotuseks kõigi rahvaste seas, kuhu ma nad olen tõuganud,
18Junelic tintakla li plêt, li cueßej ut li caki yajel saß xbêneb. Chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß teßsachk xchßôl chirilbaleb. Teßhobekß ut teßseßêk. Yalak bar tebintakla, teßetzßûk ut teßmajecuâk.
19sellepärast et nad ei kuulanud mu sõnu, ütleb Issand, kui ma läkitasin nende juurde oma sulaseid prohveteid, koguni korduvalt läkitasin; aga teie ei kuulanud, ütleb Issand.
19Teßxcßul chi joßcan xban nak incßaß queßxpâb li cuâtin li quiyeheß reheb junelic xbaneb lin profetas li queßcßanjelac chicuu. Joßcan ajcuiß lâex. Chi moco lâex li quexcßameß chi najt xerabi li cuâtin, chan li Kâcuaß.
20Aga kuulge Issanda sõna, teie, kõik vangid, keda ma olen Jeruusalemmast saatnud Paabelisse!
20Joßcan ut cherabihak li cßaßru naxye li Kâcuaß lâex li quexchapeß aran Jerusalén ut quexcßameß Babilonia.
21Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, Ahabi, Koolaja poja, ja Sidkija, Maaseja poja kohta, kes teile minu nimel kuulutavad valet: Vaata, ma annan nad Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema lööb nad maha teie silme ees.
21Li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel naxye chi joßcaßin chirix laj Acab li ralal laj Colaías ut chirix ajcuiß laj Sedequías li ralal laj Maasías li queßxye ticßtiß saß xcßabaß li Dios, “Lâin tinkßaxtesiheb saß rukß laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia. Laj Nabucodonosor tixtakla xcamsinquileb chêru lâex,” chan li Dios.
22Ja neist saab sajatussõna kõigile Juuda vangidele, kes on Paabelis; öeldakse: 'Issand tehku sinuga nagu Sidkija ja Ahabiga, keda Paabeli kuningas kõrvetas tulega!',
22Xmâqueb aßan nak chixjunileb laj Judá li cuanqueb Babilonia teßxye chi joßcaßin nak teßmajecuânk, “Li Kâcuaß tixbânu âcue joß quixbânu reheb laj Sedequías ut laj Acab li queßcßateß xban li rey Nabucodonosor.”
23sellepärast et nad tegid Iisraelis jõledust ja rikkusid abielu oma ligimeste naistega ning rääkisid minu nimel valesõnu, mida mina neid ei olnud käskinud; mina tean seda ja olen tunnistaja, ütleb Issand.
23Cßajoß li mâusilal queßxbânu aran Israel. Queßxmux ru lix sumlajiqueb nak queßxchßic ribeb riqßuineb li rixakileb li ras rîtzßin. Xeßxye ticßtiß saß incßabaß. Mâcuaß lâin xintaklan reheb. Lâin ninnau nak incßaß us yôqueb. Incßaß us lix naßlebeb, chan li Kâcuaß.
24Ja räägi nehelamlase Semajaga ning ütle:
24Li Kâcuaß quixye re laj Jeremías nak tixye chi joßcaßin re laj Semaías, Nehelam xtenamit:
25Nõnda räägib vägede Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Sellepärast et sa oma nimel läkitasid kirja kogu rahvale, kes on Jeruusalemmas, ja preester Sefanjale, Maaseja pojale, ja kõigile preestritele, ja ütlesid:
25Li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel naxye chi joßcaßin: —Lâat xataklaheb li hu saß âcßabaß lâat reheb li cuanqueb Jerusalén ut re laj Sofonías laj tij li ralal laj Maasías ut reheb ajcuiß chixjunileb laj tij. Ut xaye re laj Sofonías chi joßcaßin:
26Issand on sind pannud preestriks preester Joojada asemele, et Issanda kojas oleks järelevaatajaid iga märatseja ja kuulutaja tarvis ja et sa saaksid seesuguse panna jalapakku või kaelaraudu.
26Li Kâcuaß xxakaban âcue chokß aj tij chokß rêkaj laj Joiada. Ut lâat chic tattaklânk saß li templo. Ut chixjunileb li cuînk li teßlôcokß ru ut teßxye nak aßaneb profeta, tâqßueheb saß tzßalam ut tâbaqßueb riqßuin cadena.
27Aga nüüd, mispärast sa ei ole sõidelnud Jeremijat, anatotlast, kes teile prohvetlikult kuulutab?
27¿Cßaßut nak incßaß xakßus laj Jeremías li xchal Anatot? Aßan yô chixqßuebal rib chokß profeta.
28Sest ta on läkitanud meile Paabelisse sõna: See kestab kaua; ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!'
28Laj Jeremías quixtakla chak xyebal ke arin Babilonia nak najt tocuânk arin. Takayîb li kochoch re tocuânk cuiß ut toâuk re takatzaca ru li kacuîmk, chan saß lix hu.
29Ja preester Sefanja luges seda kirja prohvet Jeremija kuuldes.
29Ut laj Sofonías laj tij quiril xsaß li hu chiru li profeta Jeremías.
30Siis tuli Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
30Ut li Dios quiâtinac riqßuin laj Jeremías ut quixye re:
31'Läkita ütlema kõigile vangidele: Nõnda ütleb Issand nehelamlase Semaja kohta: Sellepärast et Semaja on teile prohvetlikult kuulutanud, kuigi mina teda ei ole läkitanud, ja on teid pannud uskuma valet,
31—Takla li esilal aßin reheb chixjunileb li queßcßameß Babilonia ut tâye reheb: Joßcaßin xye li Kâcuaß chirix laj Semaías, Nehelam xtenamit. Laj Semaías xexbalakßi nak xye êre nak saß incßabaß x-âtinac. Ut aßan moco yâl ta xban nak mâcuaß lâin xintaklan re.Joßcan nak lâin li Kâcuaß tinqßue laj Semaías chixtojbal xmâc. Incßaß teßcuânk li ralal xcßajol saß êyânk, chi moco târil laj Semaías li usilal li tinbânu reheb lin tenamit xban nak laj Semaías quixcßam xbeheb li tenamit chixkßetkßetinquil ribeb chicuu, chan li Kâcuaß.
32sellepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma karistan nehelamlast Semajat ja tema sugu; temal ei ole siis enam seda, kes elaks selle rahva keskel, ega saa ta näha head, mida ma teen oma rahvale, ütleb Issand; sest ta on kuulutanud taganemist Issandast.'
32Joßcan nak lâin li Kâcuaß tinqßue laj Semaías chixtojbal xmâc. Incßaß teßcuânk li ralal xcßajol saß êyânk, chi moco târil laj Semaías li usilal li tinbânu reheb lin tenamit xban nak laj Semaías quixcßam xbeheb li tenamit chixkßetkßetinquil ribeb chicuu, chan li Kâcuaß.