¹Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt Juuda kuninga Sidkija kümnendal aastal; see oli Nebukadnetsari kaheksateistkümnes aasta.

¹Nak yô xlaje chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Sedequías, li Kâcuaß quiâtinac cuißchic riqßuin laj Jeremías. Aßin quicßulman nak yô cuakxaklaju chihab roquic chokß rey laj Nabucodonosor aran Babilonia.

²Paabeli kuninga sõjavägi piiras siis Jeruusalemma ja prohvet Jeremijat peeti kinni vahtkonnaõues, mis oli Juuda kuningakoja juures,

²Lix soldado laj Nabucodonosor yôqueb chi pletic riqßuineb laj Jerusalén. Ut laj Jeremías cuan chi prêxil saß li nebâl re li cab li nequeßcuan cuiß eb li nequeßcßacßalen re lix palacio lix reyeb laj Judá.

³kuhu Juuda kuningas Sidkija oli ta kinni pannud, öeldes: 'Mispärast sa kuulutad ja ütled: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan selle linna Paabeli kuninga kätte ja ta vallutab selle!?

³Laj Sedequías lix reyeb laj Judá quixqßue chi prêxil laj Jeremías xban li cßaßru quixye. Laj Sedequías quixye re: —¿Cßaßut nak yôcat chixyebal nak li Kâcuaß tixkßaxtesi li tenamit aßin saß rukß lix reyeb laj Babilonia ut târêchani?

⁴Ja Juuda kuningas Sidkija ei pääse kaldealaste käest, vaid antakse kindlasti Paabeli kuninga kätte ja ta peab temaga rääkima suust suhu ja nägema teda silmast silma.

⁴Lâat yôcat chixyebal nak lâin lix reyeb laj Judá incßaß tincolekß saß rukßeb laj Babilonia. Tinkßaxtesîk ban saß rukß lix reyeb laj Babilonia ut toâtinak chi kibil kib ut takacaßya kib.

⁵Sidkija viiakse tema poolt Paabelisse ja ta jääb sinna, kuni ma võtan tema oma hoolde, ütleb Issand; kui te sõdite kaldealaste vastu, ei ole teil õnne.'

⁵Tinixcßam toj Babilonia ut aran tincanâk toj nak li Kâcuaß tixbânu li cßaßru târaj riqßuineb. Cui topletik riqßuineb laj Babilonia, incßaß tonumtâk saß xbêneb, chancat.—

⁶Ja Jeremija ütles: 'Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

⁶Quixye laj Jeremías: —Li Kâcuaß quixye cue:

⁷Vaata, Hanameel, su lelle Sallumi poeg, tuleb sinu juurde ja ütleb: Osta enesele minu Anatotis olev põld, sest sul on selle ostuks lunaõigus!'

⁷Laj Hanameel li ralal laj Salum lâ cuican tâchâlk âcuiqßuin chixyebal âcue nak tâlokß chokß âcue lix chßochß li cuan Anatot xban nak lâat li rechßalal ut naru tâlokß, chan cue.

⁸Ja Hanameel, mu lellepoeg, tuli Issanda sõna kohaselt mu juurde vahtkonnaõue ja ütles mulle: 'Osta ometi mu põld, mis on Anatotis Benjamini maal, sest sinul on pärimis- ja lunaõigus; osta see enesele!' Siis ma mõistsin, et see oli Issanda sõna.

⁸Ut joßcan quicßulman. Laj Hanameel, li ralal li cuican quichal cuiqßuin nak cuanquin chi prêxil saß li nebâl re li cab li nequeßcuan cuiß eb li nequeßcßacßalen ut quixye cue: —Lokß chokß âcue li chßochß li cuan Anatot li cuan saß xcuênt lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín. Naru tâlokß xban nak lâat cuechßalal, chan. Ut lâin xinqßue retal nak li Dios târaj nak tinlokß.

⁹Ja ma ostsin Hanameelilt, oma lellepojalt, Anatotis oleva põllu ning vaagisin temale seitseteist hõbeseeklit hõbedat,

⁹Joßcan nak lâin quinlokß riqßuin laj Hanameel li chßochß li cuan Anatot. Caßchßin mâ mero libra li plata li quintoj cuiß.

¹⁰kirjutasin üriku ja pitseerisin selle, võtsin siis tunnistajad ja vaagisin hõbeda vaekaussidega.

¹⁰Xinbis li plata saß li bisleb. Xintzßîba li hu ut xinqßue sello chiru ut xincßut chiruheb li testigo.

¹¹Siis ma võtsin käsu ja seaduste kohaselt pitseeritud ostukirja ja lahtise kirja

¹¹Chirix aßan xincßam li cuib chi hu, li cuan sello chiru, joß ajcuiß li mâcßaß sello chiru.

¹²ning andsin ostukirja Baarukile, Mahseja poja Neerija pojale, oma lellepoja Hanameeli ja tunnistajate nähes, kes olid ostukirjale alla kirjutanud, kõigi juutide nähes, kes istusid vahtkonnaõues.

¹²Ut xinqßue li hu aßin re laj Baruc, li ralal laj Nerías, li ri laj Maasías, chiru laj Hanameel li ralal li cuican, ut chiruheb li testigo li queßxtzßîba xcßabaßeb saß lix huhul li chßochß ut chiruheb ajcuiß chixjunileb laj judío li cuanqueb saß li nebâl re li cab li cuanquin cuiß chi prêxil.

¹³Ja ma käskisin Baarukit nende nähes, öeldes:

¹³Xinqßue li hu re laj Baruc ut xinchakßrabi ut xinye re:

¹⁴'Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Võta need kirjad, see pitseeritud ostukiri ja see lahtine kiri, ja pane saviastjaisse, et need säiliksid kaua aega!

¹⁴—Joßcaßin quixye li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Cßam li hu aßin, lix huhul li chßochß li xinlokß, li cuan sello chiru, joß ajcuiß li mâcßaß sello chiru, ut tâxoc saß junak li chßochß cuc re nak mâcßaß teßxcßul.

¹⁵Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Kord ostetakse siin maal jälle kodasid, põlde ja viinamägesid.'

¹⁵Bânu chi joßcan xban nak li Kâcuaß li nimajcual Dios, lix Dioseb laj Israel naxye chi joßcaßin: Tâcuulak xkßehil nak tâlokßmânk cuißchic li ochoch, li cßalebâl ut lix naßaj li acuîmk uvas saß li naßajej aßin, chan.

¹⁶Ja pärast seda, kui olin andnud ostukirja Baarukile, Neerija pojale, palusin ma Issandat, öeldes:

¹⁶Nak ac quinqßue li hu re laj Baruc li ralal laj Nerías, quintijoc chiru li Dios ut quinye re:

¹⁷'Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul,

¹⁷—At Kâcuaß, at nimajcual Dios, kßaxal nim lâ cuanquil. Lâat catyîban re li choxa ut li ruchichßochß riqßuin xnimal âcuanquil. Mâcßaß chßaßaj châcuu lâat.

¹⁸kes osutad heldust tuhandeile, aga tasud vanemate süü nende laste sülle pärast neid; sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Issand,

¹⁸Lâat nacacuuxtânaheb ru li qßuila okßob chi cristian, abanan nacatakla li raylal saß xbên li tenamit re nak teßxtoj rix xmâqueb lix naß xyucuaßeb. At Kâcuaß, “Nimajcual Dios” âcßabaß ut kßaxal nim lâ cuanquil.

¹⁹suur nõu ja vägev teo poolest, sina, kelle silmad on lahti inimlaste kõigi teede kohal, et anda igaühele tema teede ja tegude vilja järgi,

¹⁹Kßaxal lokß li nacacßûb ru ut sachba chßôlej li nacabânu riqßuin xnimal lâ cuanquil. Lâat nacacuil chixjunil li nequeßxbânu li cristian. Ut nacaqßue xkßajcâmunquil li junjûnk aß yâl chanru lix yehom xbânuhom.

²⁰sina, kes oled teinud tunnustähti ja imetegusid Egiptusemaal ning teed neid tänapäevani Iisraelis ja muude inimeste seas, ja kes oled teinud enesele nime, nõnda nagu see tänapäeval on.

²⁰Cabânu li sachba chßôlej ut li milagros aran Egipto. Ut chalen toj anakcuan yôcat chixbânunquil li sachba chßôlej arin Israel ut saß chixjunil li ruchichßochß. Joßcan nak naqßueheß âlokßal toj chalen anakcuan.

²¹Sina tõid ära oma Iisraeli rahva Egiptusemaalt tunnustähtede ja imetegudega, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning suure hirmu abil

²¹Riqßuin sachba chßôlej ut milagro cacuisiheb chak lâ tenamit Israel aran Egipto. Riqßuin lâ cuanquil cacßut lâ joskßil chiruheb li xicß nequeßiloc âcue ut caqßue xxiuheb.

²²ja andsid neile selle maa, mille sa vandega olid tõotanud anda nende vanemaile, maa, mis voolab piima ja mett.

²²Caqßue li naßajej aßin reheb joß caye reheb lix xeßtônil yucuaß nak tâbânu. Caqßue li naßajej reheb li na-el cuiß chi us li sahil echej.

²³Aga kui nad tulid ja võtsid selle omaks, siis nad ei võtnud kuulda su sõna ega käinud su Seaduse järgi, nad ei teinud midagi kõigest sellest, mida sa neid olid käskinud teha; seepärast lasksid sa tulla neile kogu selle õnnetuse.

²³Queßrêchani li naßajej ut queßxyal xsahil. Abanan incßaß queßxbânu li cßaßru caye reheb, chi moco queßxbânu li naxye saß lâ chakßrab. Incßaß queßxbânu li cßaßru cataklaheb cuiß. Joßcan nak lâat caqßue chixjunil li raylal aßin saß xbêneb.

²⁴Vaata, piiramisvallid ulatuvad linnani, et seda vallutada, ja linn antakse mõõga, nälja ja katku abil kaldealaste kätte, kes sõdivad selle vastu. Millest sa oled rääkinud, see on sündinud, ja vaata, sa ise näed seda.

²⁴Qßue retal chanru nak yîbanbil li taklebâl re teßxchap cuiß li tenamit. Xban li plêt ut xban li cueßej ut li caki yajel li tixcßul li tenamit aßin tâkßaxtesîk saß rukßeb laj Babilonia. Li cßaßru caye yô chi cßulmânc anakcuan joß yôcat chirilbal.

²⁵Aga sina, Issand Jumal, ütlesid mulle ometi: Osta raha eest enesele põld ja võta tunnistajad, ehk küll linn antakse kaldealaste kätte!'

²⁵Usta li tenamit tâkßaxtesîk saß rukßeb laj Babilonia, abanan lâat, at Kâcuaß, xaye cue: Lokß li chßochß ut tâbokeb li testigos re nak teßril nak tâtoj, chancat.—

²⁶Ja Issanda sõna tuli Jeremijale; ta ütles:

²⁶Li Kâcuaß quiâtinac cuißchic riqßuin laj Jeremías ut quixye re:

²⁷'Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! Ons mulle mõni asi võimatu?

²⁷—Abi li cßaßru tinye âcue. Lâin li Kâcuaß lix Dioseb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß. Ut chicuu lâin mâcßaß chßaßaj xbânunquil.

²⁸Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma annan selle linna kaldealaste kätte ja Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema vallutab selle.

²⁸Joßcan nak li Kâcuaß xye chi joßcaßin: Lâin tinkßaxtesi li tenamit aßin saß rukßeb laj Babilonia ut saß rukß lix reyeb toj retal teßrêchani.

²⁹Ja kaldealased, kes sõdivad selle linna vastu, tulevad ning süütavad selle linna tulega ja põletavad selle ja kojad, mille katustel minu pahandamiseks on suitsutatud Baalile ja on valatud joogiohvreid teistele jumalatele.

²⁹Eb laj Babilonia teßchâlk chi pletic saß li tenamit aßin ut teßrêchani. Teßxcßat li tenamit ut teßxcßat ajcuiß eb li cab li queßxlokßoni cuiß lix dios Baal nak queßxcßat lix pomeb chiru. Ut queßxhoy li vino chiruheb li jalanil dios. Joßcan nak queßxchikß injoskßil.

³⁰Sest Iisraeli lapsed ja Juuda lapsed on oma noorusest alates teinud minu silmis ainult kurja; on ju Iisraeli lapsed mind ainult pahandanud oma kätetööga, ütleb Issand.

³⁰Eb laj Israel ut eb laj Judá junes mâusilal nequeßxbânu chicuu chalen chak saß xsâjilaleb. Ut nequeßxchikß injoskßil riqßuin li jalanil dios li nequeßxyîb.

³¹Jah, see linn on mulle olnud viha ja raevu põhjuseks alates päevast, kui see ehitati, kuni tänapäevani, nõnda et ma pean selle kõrvaldama oma palge eest

³¹Chalen nak quiticla chak xyîbanquil li tenamit aßin ut toj chalen anakcuan junes xqßuebal injoskßil nequeßxbânu. Xban aßan tinsach ru li tenamit aßin.

³²kõigi Iisraeli laste ja Juuda laste kurjuse pärast, mida nad on teinud, et mind pahandada, nemad, nende kuningad, nende vürstid, nende preestrid ja nende prohvetid, ja Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud.

³²Xban chixjunil li mâusilal li xeßxbânu eb laj Israel ut eb laj Judá, xeßxchikß injoskßil. Xeßxchikß ajcuiß injoskßil lix reyeb ut eb li nequeßtenkßan reheb, joß eb ajcuiß laj tij ut eb li profetas ut eb li cuanqueb Judá ut eb li cuanqueb Jerusalén.

³³Nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo; ja kuigi ma olen neid õpetanud ja õpetanud, ei ole nad kuulnud, et võtta õpetust.

³³Xineßxtzßektâna xban nak incßaß queßraj rabinquil lix kßusbaleb. Lâin rajlal xincßut lix yâlal chiruheb, abanan incßaß queßabin chicuu.

³⁴Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud.

³⁴Queßxmux ban ru lin templo li ninlokßonîc cuiß nak queßxqßue lix yîbanbil dios li kßaxal yibru chi saß.

³⁵Ja nad on ehitanud Baali ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et ohverdada Moolokile oma poegi ja tütreid, mida ma neid ei ole käskinud ja mis mulle ei ole tulnud meeldegi, et nad võiksid teha niisugust jõledust, selleks et saata Juudat pattu tegema.

³⁵Queßxyîb li naßajej li najt xteram re teßxlokßoni cuiß li yîbanbil dios Baal saß li ru takßa re Ben-hinom ut re ajcuiß nak teßxcßat chokß xmayejeb eb li ralal xcßajol chiru lix dios Moloc. Lâin incßaß quinye reheb nak teßxbânu aßan, chi moco quincßoxla nak teßxbânu li mâusilal aßan li kßaxal yibru nak queßxcßam xbeheb laj Judá chi mâcobc.

³⁶Aga nüüd, tõepoolest, ütleb Issand, Iisraeli Jumal, nõnda selle linna kohta, mille kohta te ütlete: 'See antakse Paabeli kuninga kätte mõõga, nälja ja katku abil!'

³⁶At Jeremías, lâat yôcat chixyebal nak li tenamit aßin tâkßaxtesîk saß rukßeb laj Babilonia xban li plêt, li cueßej ut li caki yajel. Abanan, aßan aßin li ninye lâin li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel.

³⁷Vaata, ma kogun neid kõigist maadest, kuhu ma olen nad tõuganud oma vihas, raevus ja suures meelepahas, ja toon nad tagasi siia paika ning lasen neid elada turvaliselt.

³⁷Relic chi yâl lâin tinchßutubeb lin tenamit saß chixjunil li naßajej li xinjeqßuiheb cuiß nak yô injoskßil saß xbêneb. Quinjeqßuiheb xban nak kßaxal quinumta lin joskßil saß xbêneb. Lâin tincßameb cuißchic saß li naßajej aßin ut tinqßueheb chi cuânc saß tuktûquil usilal.

³⁸Siis on nad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks.

³⁸Aßanakeb lin tenamit ut lâinak lix Dioseb.

³⁹Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid.

³⁹Lâin tinqßue saß xchßôleb nak caßaj cuiß lâin tineßxlokßoni chi junaj xchßôleb. Ut junelic teßxxucua cuu re nak us teßêlk joß eb ajcuiß li ralal xcßajol li teßcuânk mokon.

⁴⁰Ja ma teen nendega igavese lepingu, et ma ei loobu tegemast neile head; ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.

⁴⁰Lâin tinbânu jun li contrato riqßuineb ut xakxôk xcuanquil chi junelic. Incßaß tincanab xbânunquil li usilal reheb ut tinqßue saß xchßôleb nak teßxxucua cuu re nak incßaß chic tineßxtzßektâna.

⁴¹Ja ma tunnen neist rõõmu, tehes neile head, ma istutan nad ustavalt siia maale kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.

⁴¹Tâsahokß saß inchßôl chixbânunquil usilal reheb. Ut tinqßueheb chi cuânc saß li naßajej aßin. Relic chi yâl tinbânu aßin chi anchal inchßôl ut chi anchal inmetzßêu.

⁴²Sest nõnda ütleb Issand: Nii nagu ma tõin sellele rahvale kogu selle suure õnnetuse, nõnda ma toon neile kõik selle hea, mis ma neile olen tõotanud.

⁴²Aßan aßin li naxye li Kâcuaß: Joß nak quinqßue li nimla raylal aßin saß xbêneb li tenamit, joßcan ajcuiß nak lâin tinbânu chixjunil li usilal aßin reheb joß xinyechißi reheb.

⁴³Ja põlde ostetakse veelgi sellel maal, mille kohta te ütlete: 'See on lage, inimesteta ja loomadeta, ja see antakse kaldealaste kätte!'

⁴³Teßxlokß cuißchic xchßochßeb saß li naßajej aßin, li xaye nak mâcßaß cuan chiru. Mâcßaß cuan chi saß, chi moco li cristian, chi moco li xul xban nak li chßochß quikßaxtesîc reheb laj Babilonia.Eb li chßochß teßlokßmânk riqßuin tumin ut tâyîbâk xhuhileb. Ut teßxqßue li sello chiru li hu. Ut cuânkeb li testigos. Aßin tâcßulmânk saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín li cuanqueb chi xjun sutam Jerusalén, joß ajcuiß saß eb li tenamit Judá ut saß eb li tenamit li cuanqueb saß eb li naßajej li tzûl ru ut saß eb li tenamit li cuanqueb Sefela ut saß eb li tenamit li cuanqueb Neguev. Tâuxmânk chi joßcan xban nak lâin tinsukßisiheb cuißchic saß xnaßajeb li queßcßameß chi prêxil, chan li Kâcuaß.

⁴⁴Põlde ostetakse raha eest, ostukirju kirjutatakse ja pitseeritakse ja tunnistajaid võetakse Benjamini maal, Jeruusalemma ümbruskonnas, Juuda linnades, mäestiku linnades, madalmaa linnades ja Lõunamaa linnades, sest ma pööran nende vangipõlve, ütleb Issand.'

⁴⁴Eb li chßochß teßlokßmânk riqßuin tumin ut tâyîbâk xhuhileb. Ut teßxqßue li sello chiru li hu. Ut cuânkeb li testigos. Aßin tâcßulmânk saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín li cuanqueb chi xjun sutam Jerusalén, joß ajcuiß saß eb li tenamit Judá ut saß eb li tenamit li cuanqueb saß eb li naßajej li tzûl ru ut saß eb li tenamit li cuanqueb Sefela ut saß eb li tenamit li cuanqueb Neguev. Tâuxmânk chi joßcan xban nak lâin tinsukßisiheb cuißchic saß xnaßajeb li queßcßameß chi prêxil, chan li Kâcuaß.