¹Sel ajal, ütleb Issand, olen ma kõigi Iisraeli suguvõsade Jumal ja nemad on mu rahvas.

¹Li Kâcuaß quixye: —Saß eb li cutan aßan lâinak lix Dioseb chixjunileb lix têpaleb laj Israel ut aßanakeb lin tenamit.

²Nõnda ütleb Issand: Rahvas, mõõgast pääsenud, on kõrbes leidnud armu: Iisrael läheb oma rahupaika.

²Quixye ajcuiß li Kâcuaß: —Eb li incßaß teßcamsîk saß li plêt tincuil xtokßobâl ruheb nak cuânkeb saß li chaki chßochß. Lâin tinqßueheb laj Israel chi hilânc chiru li raylal li yôqueb chixcßulbal.

³Issand ilmutas ennast mulle kaugelt: Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.

³Li Kâcuaß quixcßutbesi rib chiruheb laj Israel junxil ut quixye reheb: —Lâin junelic ninrahoc êre. Joßcan nak junelic nacuuxtâna êru.

⁴Mina ehitan sind jälle, et sa oleksid üles ehitatud, Iisraeli neitsi. Sa ehid ennast jälle trummidega ja lähed rõõmsatega tantsima.

⁴Lâin tinyîb cuißchic lê tenamit, lâex aj Israel. Ut texinqßue cuißchic chi cuânc saß lê tenamit. Têchap cuißchic lê cuajb ut texxic chi xajoc xban xsahil êchßôl.

⁵Sa istutad jälle viinapuuaedu Samaaria mägedele; need, kes istutavad, saavad ka kasutada.

⁵Têrau cuißchic lê uvas saß eb li tzûl li cuanqueb Samaria. Eb laj acuinel teßâuk ut teßxyal xsahil li ru li racuîmkeb.

⁶Sest tuleb päev, kui vahimehed hüüavad Efraimi mäestikus: 'Tõuske, mingem üles Siionisse Issanda, meie Jumala juurde!'

⁶Tâcuulak xkßehil nak eb li yôqueb chi cßacßalênc saß eb li tzûl li cuanqueb aran Efraín teßxjap re chixyebal, “¡Quimkex! Toxic Sión chixlokßoninquil li Kâcuaß li kaDios,” chaßakeb.

⁷Sest nõnda ütleb Issand: Hõisake ilutsedes Jaakobi pärast ja tundke rõõmu rahvaste peast; kuulutage, kiitke ja öelge: 'Issand, päästa oma rahvas, Iisraeli jääk!'

⁷Li Kâcuaß quixye: —¡Bichankex xban xsahil êchßôl saß xcßabaßeb li ralal xcßajol laj Jacob, li nim xcuanquil saß xyânkeb chixjunileb li tenamit! Chi-abîk xyâb lê cux nak têlokßoni li Kâcuaß ut têye, “Li Kâcuaß xcoloc reheb lix tenamit. Aßan xcoloc ke lâo aj Israel li joß qßuial chic xocana.”

⁸Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimastest äärtest; nende hulgas on ka pimedaid ja jalutuid, rasedaid ja sünnitajaid: suure hulgana tulevad nad siia tagasi.

⁸Lâin tincßameb chak lin tenamit saß eb li naßajej li cuanqueb cuiß saß li norte. Tinchßutub ruheb chixjunileb yalak bar cuânkeb saß ruchichßochß. Eb li mutzß ruheb ut eb li yêk rok teßchâlk rochbeneb, joß eb ajcuiß li yaj aj ixk ut li ac xeßqßuira. Kßaxal nabaleb li qßuila tenamit li teßchâlk.

⁹Nad tulevad nuttes ja ma toon neid anudes; ma viin nad veeojade äärde tasasel teel, kus nad ei komista; sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.

⁹Yôkeb chi tijoc ut yôkeb chi yâbac nak yôkeb chi sukßîc. Tincßameb chireheb li rok haß saß li be tîc ru. Ut incßaß teßxtich li rokeb. Tinbânu chi joßcan xban nak lâin lix yucuaßeb laj Israel ut laj Efraín, aßan li xbên cualal.

¹⁰Rahvad, kuulge Issanda sõna ja kuulutage kaugetel saartel ning öelge: 'Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub ja hoiab teda nagu karjane oma karja!'

¹⁰Ex tenamit, abihomak râtin li Dios ut yehomak resil reheb li tenamit li cuanqueb chire li palau. Li jun li quijeqßuin reheb laj Israel tixchßutub cuißchic ruheb ut aßan tâilok reheb joß nak laj ilol xul naril lix carner.

¹¹Sest Issand lunastab Jaakobi ja vabastab tema selle käest, kes on temast vägevam.

¹¹Li Kâcuaß tâcolok reheb li ralal xcßajol laj Jacob. Aßan tâcolok reheb saß rukßeb li kßaxal cauheb rib chiruheb aßan.

¹²Ja nad tulevad ning hõiskavad Siioni kõrgendikul, nad säravad rõõmust Issanda headuse pärast, vilja ja veini ja õli pärast, noorte lammaste, kitsede ja veiste pärast; nende hing on nagu kastetud rohuaed ja nad ei närbu enam.

¹²Japjôkeb re xban xsahil xchßôleb nak yôkeb chi châlc saß li tzûl Sión. Teßsahokß saß xchßôleb xban li usilal tinbânu reheb. Lâin li Kâcuaß. Tinqßueheb lix trigo, li acß vino ut li aceite, joß eb ajcuiß lix carner, ut eb lix quetômk. Kßaxal us cuânkeb. Chanchanakeb li acuîmk li natßakresîc chi us. Mâcßaßak chic rahil chßôlej.

¹³Siis neitsid rõõmutsevad tantsides ning noorukid ja raugad üheskoos; ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.

¹³Eb li tukß ix teßxajok xban xsahil xchßôleb. Sahakeb saß xchßôl li chßajom ut eb li chêquel cristian. Lâin tincßojob xchßôleb ut tinsukßisi lix rahil xchßôleb chokß sahil chßôlejil.

¹⁴Ja ma kosutan preestrite südameid rasvaga ning mu rahvas küllastub mu headusest, ütleb Issand.

¹⁴Tinqßueheb li châbil tzacaêmk chixtzacaheb laj tij. Ut eb lin tenamit sa teßcuânk xban nak lâin tinqßue reheb li cßaßru teßraj. Lâin li Kâcuaß yôquin chi yehoc re aßin.

¹⁵Nõnda ütleb Issand: Raamast kuuldakse häält, halinat, kibedat nuttu: Raahel nutab oma poegi. Ta ei lase ennast trööstida oma poegade pärast, sest neid ei ole enam.

¹⁵Aßan aßin li quixye li Kâcuaß: —Qui-abîc li yâbac saß li tenamit Ramá xban li nimla rahil chßôlej, ut li yotßba chßôlej li queßxcßul. Aßaneb li ralal xcßajol lix Raquel li yôqueb chi yâbac chirixeb lix cocßal. Ut incßaß chic nacßojla xchßôleb xban nak ac camenakeb chic li ralal xcßajoleb.

¹⁶Nõnda ütleb Issand: Keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu, ütleb Issand, ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt.

¹⁶Joßcaßin quixye li Kâcuaß: —Ex ixk, canabomak yâbac xban nak li raylal li yôquex chixcßulbal tâcuânk xkßajcâmunquil. Eb lê ralal êcßajol teßêlk saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc reheb ut teßsukßîk cuißchic saß lix naßajeb.

¹⁷Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand, su lapsed tulevad tagasi oma maale.

¹⁷Cuan cßaßru nequeroybeni. Eb lê ralal êcßajol teßsukßîk cuißchic saß lix tenamiteb. Lâin li Kâcuaß yôquin chi yehoc re aßin.

¹⁸Ma olen küll kuulnud, et Efraim haletseb iseennast: 'Sina oled mind karistanud ja ma olen saanud karistuse nagu tõrges härjavärss. Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal!

¹⁸Lâin quicuabi nak eb li ralal xcßajol laj Efraín yôqueb chi yâbac xban li raylal yôqueb chixcßulbal. Ut queßxye, “Xoâtij joß nak natijeß junak bôyx toj sâj li mâjiß tijbil. Ut xkacßul li kakßusbal. At Kâcuaß, choâcßul ta cuißchic xban nak nakaj cuißchic sukßîc âcuiqßuin. Lâat li kaDios.

¹⁹Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja pärast mõistuseletoomist ma löön enesele vastu puusa; ma häbenen ja tunnen piinlikkust, sest ma kannan oma noorpõlve teotust.'

¹⁹Nak ac xatkatzßektâna xkacßoxla nak incßaß us xkabânu ut xkajal kacßaßux. Nak ac xoâqßue chixtojbal kamâc, xkatacuasi kib xban xrahil kachßôl. Xutânal xkacßul xban li mâusilal xkabânu saß kasâjilal.”

²⁰Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale, ütleb Issand.

²⁰Li Dios quixye: —¿Ma mâcuaßeb ta biß cualal incßajol li ralal xcßajol laj Efraín? Aßaneb li kßaxal rarôqueb inban. Aßaneb li nequeßqßuehoc xsahil inchßôl. Usta ninkßuseb, abanan junelic cuanqueb saß inchßôl. Nayotßeß inchßôl xbaneb. Joßcan nak nacuuxtâna ruheb, chan li Dios.

²¹Püstita enesele märgikivid, aseta teeviidad, pea meeles maanteed, rada, mida oled käinud! Tule tagasi, Iisraeli neitsi, tule tagasi oma linnadesse!

²¹Qßuehomak retalil li be li quexnumeß cuiß nak quexcôex. Qßuehomak retal chi us. Sukßinkex cuißchic saß lê naßaj, ex tukß ix aj Israel.

²²Kui kaua sa kõhkled, taganenud tütar? Sest Issand loob maal midagi uut: naine kaitseb meest.

²²¿Joß najtil chic têbeni êrib yalak bar, lâex li incßaß nequex-abin chicuu? Lâin li Kâcuaß tinqßue jun li acß naßleb saß ruchichßochß. Aßan nak li ixk li tâilok re li cuînk.

²³Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Veel kõneldakse Juudamaal ja selle linnades, kui ma pööran nende vangipõlve, seda sõna: 'Issand õnnistagu sind, sa õigluse eluase, sa püha mägi!'

²³Li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel quixye: —Lâin tebincßam cuißchic laj Israel saß lix naßajeb aran Judá. Nak cuânkeb saß lix tenamiteb, teßxye, “Li Kâcuaß taxak chi-osobtesînk re lix santil tzûl li cuan Jerusalén, li santil naßajej li nacuan cuiß”.

²⁴Seal elavad üheskoos Juuda ja kõik ta linnad, põllumehed ja rändavad karjased.

²⁴Eb li cristian cuotz teßcuânk saß li naßajej Judá ut saß eb li tenamit. Teßcuânk laj acuinel ut teßcuânk ajcuiß laj ilol xul.

²⁵Sest ma kosutan väsinud hinge ja täidan iga nälginud hinge.'

²⁵Lâin tinqßueheb xcacuilal li lublûqueb. Ut tincßojob ajcuiß xchßôleb li raheb saß xchßôl, chan li Dios.

²⁶Seepeale ma ärkasin ja vaatasin, ja mul oli olnud magus uni.

²⁶Ut laj Jeremías quixye: —Nak qui-aj cuu quicuulac chicuu li cßaßru quinmatqßue, chan.

²⁷'Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma külvan Iisraeli soole ja Juuda soole inimeste seemet ja loomade seemet.

²⁷—Abihomak li tinye êre, chan li Kâcuaß. Tâcuulak xkßehil nak lâin tebinqßue cuißchic chi tâmc li cristian joß ajcuiß li quetômk saß li naßajej Israel ut saß li naßajej Judá.

²⁸Ja nõnda nagu ma valvasin neid, et kitkuda ja maha kiskuda, purustada, hävitada ja tuua õnnetust, nõnda ma valvan neid, et üles ehitada ja istutada, ütleb Issand.

²⁸Chanru nak xebinqßue saß raylal ut xeßcuisi saß lix naßajeb, ut xinrahobtesiheb ut xebinsach, joßcan ajcuiß nak tebincuaclesi cuißchic ut tintenkßaheb chixyîbanquil lix tenamiteb re nak teßcuânk aran.

²⁹Neil päevil ei öelda enam: 'Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad',

²⁹Saß eb li cutan nak tebincuaclesi cuißchic li tenamit, incßaß chic teßxye chi joßcaßin: Li naßbej yucuaßbej nequeßxlou li uvas rare ut aß chic lix cocßal nequeßecßan re lix cßahil.

³⁰vaid igaüks sureb oma süü pärast: igal inimesel, kes sööb tooreid viinamarju, lähevad ta oma hambad hellaks.

³⁰Xban nak li ani naxlou li uvas rare, aßan ajcuiß tâecßânk re lix cßahil. Naraj naxye nak li ani naxbânu li mâusilal, aßan ajcuiß li tâcâmk xban lix mâusilal, chan li Dios.

³¹Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:

³¹Ut quixye ajcuiß li Dios: —Tâcuulak xkßehil nak lâin tinbânu jun li acß contrato riqßuineb li ralal xcßajol laj Israel, ut riqßuineb li ralal xcßajol laj Judá.

³²mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt - selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -,

³²Mâcuaß joß li contrato li quinbânu riqßuineb lix xeßtônil yucuaß nak quebinchßilo chak chi rukßeb nak quicuisiheb chak saß li tenamit Egipto. Usta lâin chanchanin jun li bêlomej chokß reheb, abanan eb aßan queßxsach xcuanquil li contrato quinbânu riqßuineb junxil.

³³vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.

³³Li acß contrato tinbânu riqßuineb laj Israel nak tâcuulak xkßehil, aßan aßin: Tinqßue chi cuânc lin chakßrab saß li râmeb ut tinqßue chi cuânc saß lix chßôleb. Lâinak lix Dioseb ut aßanakeb lin tenamit.

³⁴Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes: 'Tunne Issandat!', sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.

³⁴Moco tento ta nak toj teßxye re li ras rîtzßin “¿Ma nacanau ani li tzßakal Dios?” xban nak chixjunileb, joß cocß joß nînk, teßxnau nak lâin li Kâcuaß Dios. Ut lâin tincuyeb tinsacheb lix mâqueb ut incßaß chic tânak saß inchßôl lix mâusilaleb, chan li Kâcuaß.

³⁵Nõnda ütleb Issand, kes on pannud päikese valguseks päeval, kuu ja tähtede korrad valguseks öösel, kes liigutab merd, paneb selle lained kohama - vägede Issand on tema nimi:

³⁵Li Kâcuaß quixye: —Lâin li Kâcuaß ninqßuehoc re li sakße chixcutanobresinquil li cutan. Ut ninqßueheb li chahim ut li po chi lemtzßûnc chiru kßojyîn. Lâin ninqßuehoc chi ecßânc ru li palau joß ajcuiß lix cau ok. Lâin li “Nimajcual Dios” incßabaß.

³⁶Kui need korrad nihkuksid mu palge eest, ütleb Issand, siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks olemast rahvas mu palge ees.

³⁶Cui li sakße ut eb li chahim ut li po mâcßaßakeb chic, mâcßaßakeb ajcuiß chic lin tenamit Israel.

³⁷Nõnda ütleb Issand: Kui peaks saama mõõta taevast ülal ja uurida maa aluseid all, siis hülgaksin ka mina kogu Iisraeli soo kõige selle pärast, mis nad on teinud, ütleb Issand.

³⁷Cui nacuulac xkßehil nak târûk teßxbis ru li choxa ut teßxtzol rix li ruchichßochß toj saß xchßamal, saß li cutan aßan lâin tintzßektânaheb laj Israel xban chixjunil li cßaßru queßxbânu, chan li Dios.

³⁸Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil linn Issandale üles ehitatakse Hananeli tornist Nurgaväravani.

³⁸Tâcuulak xkßehil nak li tenamit aßin tâyîbâk chokß cue. Naticla chak cuan cuiß li cab li najt xteram re laj Hananeel ut nacuulac cuan cuiß li puerta li cuan saß xuc.

³⁹Ja mõõdunöör läheb veel edasi otse üle Gaarebi künka ning käändub Goa suunas.

³⁹Li nubâl tâcuulak saß li tzûl Gareb ut tixqßue chak vuêlt toj Goa.Joß ajcuiß chixjunil li ru takßa li nequeßmukeß cuiß li camenak ut nequeßcuteß cuiß lix chahil, joß eb ajcuiß li cßalebâl li cuan cuiß li nimaß Cedrón, ut nacuulac ajcuiß toj saß li xuc li cuan cuiß li oquebâl li nequeßnumeß cuiß li cacuây. Chixjunil li naßajej aßan santobresinbilak chicuu lâin li Kâcuaß. Ut li tenamit incßaß chic tâsachekß ru chi moco tâjuqßuekß, chan li Dios.

⁴⁰Ja kogu surnukehade ja tuha org, ja kõik põllud kuni Kidroni jõeni, Hobuvärava nurgani ida suunas, on pühendatud Issandale. Iialgi enam ei kitkuta seda välja ega kista maha.'

⁴⁰Joß ajcuiß chixjunil li ru takßa li nequeßmukeß cuiß li camenak ut nequeßcuteß cuiß lix chahil, joß eb ajcuiß li cßalebâl li cuan cuiß li nimaß Cedrón, ut nacuulac ajcuiß toj saß li xuc li cuan cuiß li oquebâl li nequeßnumeß cuiß li cacuây. Chixjunil li naßajej aßan santobresinbilak chicuu lâin li Kâcuaß. Ut li tenamit incßaß chic tâsachekß ru chi moco tâjuqßuekß, chan li Dios.