¹Kui sa, Iisrael, pöördud, siis pöördu minu poole, ütleb Issand; ja kui sa mu palge eest kõrvaldad oma jäledused, siis sa ei jää kodutuks.

¹Li Kâcuaß quixye reheb: —Lâex aj Israel, cui têraj sukßîc cuiqßuin tento têcanab xlokßoninquil li yîbanbil dios li cßajoß xyîbal ru. Ut incßaß chic têcßoxla incanabanquil.—

²Ja kui sa vannud: 'Nii tõesti kui Issand elab!' - vannud tões, õiguses ja õigluses, siis õnnistavad rahvad endid temaga ja kiitlevad temast.

²Cui têtzßektânaheb li yîbanbil dios naru têbânu li juramento saß incßabaß lâin li yoßyôquil Dios. Têbânu saß xyâlal ut saß tîquilal. Ut saß incßabaß lâin chixjunileb li tenamit teßosobtesîk ut tineßxlokßoni, chan li Dios.

³Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka!

³Li Kâcuaß quixye reheb laj Judá ut eb laj Jerusalén: —Checanabak chi oc li cuâtin saß lê cßaßux ut mêcacuubresi lê chßôl. Chanchan nak nayamtesîc li chßochß re nak li iyaj incßaß tâauhekß saß xyânk li qßuix.

⁴Laske endid ümber lõigata Issandale ja kõrvaldage oma südamete eesnahad, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks teie tegude kurjuse pärast, ilma et keegi kustutaks.

⁴Lâex aj Judá ut lâex aj Jerusalén, isihomak li yibru naßleb li cuan saß lê chßôl ut kßaxtesihomak êrib chi tzßakal saß cuukß lâin li Kâcuaß lê Dios. Chanchan nak na-uxman li circuncisión. Cui incßaß têbânu li cßaßru ninye, lâin tinjoskßokß êriqßuin xban li mâusilal li nequebânu. Ut incßaß tânumekß lin joskßil saß êbên. Chanchanak li xam li incßaß nachup, chan li Kâcuaß.

⁵Teatage Juudas ja kuulutage Jeruusalemmas ning öelge: Puhuge maal sarve, hüüdke valjusti ja öelge: Tulge kokku ja läki kindlustatud linnadesse!

⁵Laj Jeremías quixye: —Yâbasihomak li trompeta yalak bar saß li naßajej aßin. Japomak êre chi cau ut têye reheb li tenamit Judá ut Jerusalén nak teßxic saß eb li tenamit li ac cauresinbileb re teßxcol cuiß ribeb.

⁶Tõstke lipp Siioni poole, põgenege, ärge peatuge! Sest mina toon põhja poole õnnetuse ja suure hävingu.

⁶Cßutumakeb li be li naxic Sión. Tex-êlelik chi junpât re têcol êrib xban nak saß li norte tâchâlk chak li raylal li tixqßue li Kâcuaß saß êbên. Tâsachekß ru chixjunil.

⁷Lõvi tõuseb oma rägastikust ja rahvaste hävitaja asub teele, tuleb välja oma asupaigast tegema su maad tühjaks, su linnu elaniketa varemeiks.

⁷Yô chi châlc li tâsachok re lê tenamit. Chanchan jun li cakcoj ac x-el saß xnaßaj. Laj sachonel tâchâlk chixsachbal li naßajej Judá. Eb li tenamit teßsachekß ruheb ut mâcßaß chic cristian tâcanâk chi saß.

⁸Seepärast rõivastuge kotiriidesse, kurtke ja kaevelge, sest Issanda vihalõõm ei ole meie pealt pöördunud.

⁸Qßuehomak kßes ru tßicr chêrix ut texyâbak chi cau xban nak yô xjoskßil li Dios saß xbêneb laj Judá.

⁹Ja sel päeval, ütleb Issand, kaob julgus kuningal ja vürstidel, preestrid lõdisevad ja prohvetid on hämmeldunud.

⁹Li Kâcuaß quixye: —Saß eb li cutan aßan eb li rey ut eb li nequeßtenkßan re chi taklânc sicsotkeb xbaneb xxiu. Eb laj tij ut eb li profeta tâsachk xchßôleb, chan.

¹⁰Aga mina ütlesin: Oh, Issand Jumal! Sa oled seda rahvast ja Jeruusalemma hoopis petnud, öeldes: Teile tuleb rahu - kuid ometi ulatab mõõk elu ligi!

¹⁰Laj Jeremías quixye: —At Kâcuaß, at nimajcual Dios, relic chi yâl lâat xabalakßiheb li tenamit. Xaye nak tâcuânk li tuktûquil usilal, abanan câmc yô chi châlc saß kabên.

¹¹Sel ajal öeldakse sellele rahvale ja Jeruusalemmale: Kuum tuul tuleb lagedailt küngastelt kõrbes mu rahva tütre poole, aga mitte tuulamiseks ega puhastamiseks.

¹¹Tâcuulak xkßehil nak tâyehekß reheb li tenamit aßin ut reheb laj Jerusalén chi joßcaßin: Chanchan jun li tikcual ikß li tâchâlk saß li chaki chßochß. Mâcuaß li kßunil ikß li narisi rix li trigo.

¹²Tuul, mis selleks on liiga vali, tuleb minu tarbeks: nüüd kuulutan ka mina neile kohut.

¹²Chanchanak jun li cacuil ikß li nasachoc. Joßcan tixbânu li Kâcuaß nak târakok âtin saß xbêneb li tenamit.

¹³Vaata, ta tõuseb pilvede sarnaselt ja ta sõjavankrid on otsekui tuulispea; ta hobused on kotkaist kiiremad. Häda meile, sest me oleme kadunud!

¹³Qßuehomak retal. Eb li xicß nequeßiloc re li tenamit chanchanakeb li chok nak teßchâlk. Eb li carruaje teßchâlk joß li câk-sut-ikß. Eb li cacuây kßaxal cau teßâlinak chiru li tßiu li narupupic chi junpât. Tokßob xak ku xban nak osocß ke.

¹⁴Pese oma süda kurjusest, Jeruusalemm, et sind saaks päästa; kui kaua sa lased viibida eneses nurjatuil mõtteil?

¹⁴Lâex aj Jerusalén, canabomak xbânunquil li mâusilal re nak naru texcolekß. ¿Joß najtil chic toj yôkex xcßoxlanquil xbânunquil li mâusilal?

¹⁵Sest kisa kostab Daanist ja kuulutab õudust Efraimi mäestikust:

¹⁵Yô chi cuulac resil li raylal li tâcßulmânk toj saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Dan ut toj saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li naßajej li tzûl ru.

¹⁶'Teatage rahvaile, vaata, kuulutage Jeruusalemmale: Piirajad tulevad kaugelt maalt ja tõstavad sõjakisa Juuda linnade vastu.'

¹⁶Yehomak resil reheb li xnînkal ru tenamit ut reheb laj Jerusalén nak yôqueb chak chi châlc saß najtil tenamit eb li xicß nequeßiloc reheb. Teßxjap reheb nak teßoc chi pletic saß eb li tenamit li cuanqueb Judá.

¹⁷Need asuvad ta ümber otsekui väljavahid, sellepärast et ta on hakanud mulle vastu, ütleb Issand.

¹⁷Ut teßxsut rix li tenamit Jerusalén. Chanchanakeb li cuînk li nequeßcßacßalen re lix naßajeb li racuîmk. Jerusalén tâsutekß xban nak queßxkßetkßeti ribeb chiru li Kâcuaß.

¹⁸Sinu tee ja sinu teod on seda sulle teinud; jah, sinu oma kurjuse pärast on see nii kibe, et ulatub su südameni.

¹⁸Lâex aj Judá, yôquex chixcßulbal li raylal aßin xban li mâusilal xebânu. Xban lê mâc nak yôquex chixcßulbal li raylal aßin ut nayotßeß êchßôl xban.

¹⁹Mu rind, mu rind, ma väänlen valudes. Oh, mu südameseinad! Mu süda tormitseb mu sees. Ma ei saa vaiki olla, sest ma kuulen sarvehäält, sõjakära.

¹⁹Kßaxal ra cuanquin. Incßaß chic nincuy. Cau na-ecßan li cuâm. Chanchan êlc re saß xnaßaj. Incßaß naru tincanâk chi incßaß tinâtinak xban nak yôquin chirabinquil xyâb li trompetas retalil nak ticlâc re li plêt.

²⁰Hävingut kuulutatakse hävingu peale, sest kogu maa on rüüstatud; äkitselt rüüstatakse mu telgid, ühe hetkega mu telgiriided.

²⁰Tojeß ajcuiß xkacßul jun li raylal ut xchal jun chic saß kabên. Xsacheß ru chixjunil li kanaßaj. Saß junpât xeßsacheß ruheb li kamuhebâl. Ut eb li tßicr xeßpejeß.

²¹Kui kaua ma pean nägema lippu, kuulma sarvehäält?

²¹¿Joß najtil chic tento nak tincuileb nak yôkeb chi pletic? ¿Joß najtil chic tincuabi li xyâbeb li trompeta?

²²Mu rahvas on ju meeletu, ta ei tunne mind; nad on rumalad lapsed, neil ei ole arusaamist; nad on küll targad tegema kurja, aga nad ei mõista teha head.

²²Li Kâcuaß quixye: —Mâcßaßeb xnaßleb lin tenamit. Incßaß nequeßxnau cuu. Chanchaneb li cocßal li mâcßaßeb xnaßleb. Chanchaneb li cocßal li incßaß nequeßxtau xyâlal. Cuanqueb xnaßleb chixbânunquil li mâusilal, abanan incßaß nequeßraj xbânunquil li us, chan.

²³Ma vaatasin maad, ja ennäe, see oli tühi ja paljas; ma vaatasin taeva poole, aga seal ei olnud valgust.

²³Laj Jeremías quixye: —Nak quicuil li ruchichßochß, mâcßaß chic cuan chiru. Quicuil li choxa ut mâcßaß chic lix cutan saken.

²⁴Ma vaatasin mägesid, ja ennäe, need vabisesid ja kõik künkad kõikusid.

²⁴Quin-iloc saß eb li tzûl ut quinqßue retal nak yôqueb chi ecßânc saß xnaßajeb. Eb li cocß bol yôqueb chi tßanecß.

²⁵Ma vaatasin, ja ennäe, ei olnud ühtegi inimest ja kõik taeva linnud olid põgenenud.

²⁵Ut quicuil ajcuiß nak mâcßaß chic cristian saß ruchichßochß ut chixjunileb li xul li nequeßrupupic ac xelajeßcôeb.

²⁶Ma vaatasin, ja ennäe, viljakas maa oli kõrb ja kõik linnad lõhutud Issanda vihalõõmast, tema palge ees.

²⁶Ut li châbil chßochß quisukßi chaki chßochß. Poßbileb chic li tenamit xban xjoskßil li Kâcuaß.

²⁷Sest Issand ütleb nõnda: Kõik maa peab saama lagedaks. Ometi ma ei tee lõppu.

²⁷Li Kâcuaß quixye nak tixsach ru lix chßochßeb. Abanan incßaß tixsach ruheb chi junaj cua.

²⁸Seepärast leinab maa ja taevas ülal läheb mustaks; sest ma olen rääkinud ja otsustanud, ma ei kahetse seda ega loobu sellest.

²⁸Târahokß xchßôl li ruchichßochß ut tâkßojyînokß ru li choxa. Li Kâcuaß quixye nak tâcßulmânk chi joßcan ut aßan incßaß tixjal xcßaßux.

²⁹Ratsanike ja ammuküttide kisa pärast põgeneb iga linn: nad lähevad padrikuisse, tõusevad kaljudele; iga linn jäetakse maha ja keegi ei ela neis.

²⁹Chixjunileb li cuanqueb saß eb li tenamit teßêlelik nak teßrabi xyâb rokeb li cacuây ut eb li soldado li nequeßcutuc riqßuin tzimaj. Cuanqueb li teßxic saß qßuicheß ut cuanqueb li teßtakekß saß xyânkeb li pec. Mâcßaßak chic cristian saß eb li tenamit. Mâ ani teßcanâk aran.

³⁰Aga sina, rüüstatu, mida sa teed? Kuigi sa riietud purpurisse, kuigi sa ehid ennast kuldehetega, kuigi sa suurendad oma silmi värviga, ilustad sa ennast asjata. Su armastajad põlgavad sind ja nõuavad su elu.

³⁰Lâex aj Jerusalén, raylal tâchâlk saß êbên. ¿Cßaßut nak nequetikib êrib riqßuin li caki akß? ¿Cßaßut nak nequerocsi li oro chokß xsahob êru? ¿Cßaßut nak nequebon li xnakß êru? Mâcßaß rajbal nak nequeyîb êrib chi chßinaßus. Eb li queßrahoc êre xextzßektâna ut teßraj êcamsinquil.Lâin xcuabi nak yôqueb chi yâbac laj Jerusalén. Chanchan nak naxjap re li ixk nak oc re chi qßuirâc riqßuin li xbên xcßulaßal. Incßaß chic nequeßxcuy musikßac. Nequeßxyeß li rukßeb nak yôqueb chixtzßâmanquil xtenkßanquileb. “Tokßob ku. Incßaß nakacuy saß rukßeb li nequeßraj kacamsinquil,” chanqueb.

³¹Sest ma kuulen häält, nagu oleks keegi sünnitusvaludes, esmasünnitaja ahastust, Siioni tütre häält. Ta hingeldab ja ringutab käsi: 'Häda mulle, ma vaagun hinge tapjate käes!'

³¹Lâin xcuabi nak yôqueb chi yâbac laj Jerusalén. Chanchan nak naxjap re li ixk nak oc re chi qßuirâc riqßuin li xbên xcßulaßal. Incßaß chic nequeßxcuy musikßac. Nequeßxyeß li rukßeb nak yôqueb chixtzßâmanquil xtenkßanquileb. “Tokßob ku. Incßaß nakacuy saß rukßeb li nequeßraj kacamsinquil,” chanqueb.