1Sidkija oli kuningaks saades kakskümmend üks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.
1Jun xcaßcßâl chihab cuan re laj Sedequías nak qui-oc chokß xreyeb laj Judá. Junlaju chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß xHamutal xcßabaß. Aßan lix rabin laj Jeremías. Libna xtenamit.
2Ta tegi kurja Issanda silmis, just nagu Joojakim oli teinud.
2Laj Sedequías quixbânu li mâusilal chiru li Kâcuaß joß quixbânu laj Joacim.
3Jah, mis sündis Jeruusalemmas ja Juudas, põhjustas Issanda viha, kuni ta heitis need ära oma palge eest.
3Xban nak quijoskßoß li Kâcuaß saß xbêneb laj Judá ut eb laj Jerusalén, joßcan nak queßxcßul chixjunil li raylal aßin toj retal nak li Kâcuaß quirisiheb saß lix naßajeb. Ut li rey Sedequías incßaß chic quixqßue rib chixtakla laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia.
4Sidkija hakkas mässama Paabeli kuninga vastu. Ja tema valitsemise üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi Jeruusalemma vastu ja lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid selle ümber piiramisseadmed.
4Yô xbele chihab roquic chokß xreyeb laj Israel laj Sedequías, saß li lajêb xbe li po re lix laje po re li chihab aßan, nak quichal laj Nabucodonosor rochbeneb chixjunileb lix soldado chi pletic riqßuineb li cuanqueb Jerusalén. Ut chi xjun sutam li tenamit queßxyîb li naßajej najt xteram re xcßacßalenquil li tenamit.
5Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.
5Sutsu li tenamit Jerusalén xbaneb nak ac yô chic junlaju chihab roquic chokß rey laj Sedequías.
6Neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.
6Saß li belêb xbe li xcâ po re li chihab aßan, quinumta li cueßej saß li tenamit Jerusalén ut mâcßaß chic xtzacaêmkeb.
7Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid ja läksid öösel linnast välja läbi kuninga rohuaia juures oleva müüridevahelise värava, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.
7Queßxhop li tzßac li sutsu cuiß li tenamit ut queßêlelic chi kßek chixjunileb li soldado aj Israel. Queßel saß li oquebâl li cuan saß xyi li cuib chi tzßac chixcßatk lix naßaj li rutzßußuj li rey, usta cuanqueb lix soldado laj Babilonia chi xjun sutam li tenamit. Queßcôeb saß li be li naxic Arabá.
8Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi tema juurest oli laiali läinud.
8Abanan eb li soldado aj Babilonia queßxtâke li rey Sedequías ut coxeßxchap saß li ru takßa re Jericó. Ut chixjunileb lix soldado laj Sedequías queßêlelic yalak bar.
9Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga juurde Riblasse Hamatimaale, ja too mõistis kohut tema üle.
9Nak ac xeßxchap li rey Sedequías, queßxcßam aran Ribla li cuan saß xcuênt Hamat ut queßxcßam riqßuin lix reyeb laj Babilonia. Ut aran quirakeß âtin saß xbên.
10Ja Paabeli kuningas tappis Sidkija pojad tema silme ees, samuti tappis ta Riblas ka kõik Juuda vürstid.
10Ut aran Ribla chiru laj Sedequías lix reyeb laj Babilonia queßxcamsi li ralal laj Sedequías. Ut quixcamsiheb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb xcuanquil aran Judá.
11Aga Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse; siis Paabeli kuningas viis ta Paabelisse ja pani vangikotta kuni ta surmapäevani.
11Queßrisi lix nakß ru xcaßbichal laj Sedequías. Queßxbacß riqßuin cadena ut queßxcßam toj Babilonia ut queßxqßue saß tzßalam. Ut aran quicuan toj retal quicam.
12Ja viienda kuu kümnendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, kes oli Paabeli kuninga teenistuses, Jeruusalemma.
12Yô chic belêlaju chihab roquic laj Nabucodonosor chokß xreyeb laj Babilonia. Lajêb cutan chic xticlajic li roß po re li chihab aßan nak laj Nabuzaradán quicuulac Jerusalén. Aßan li nataklan saß xbêneb li soldado li nequeßcßacßalen re li rey aran Babilonia.
13Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suurnike kojad põletas ta tulega.
13Laj Nabuzaradán quixcßat lix templo li Kâcuaß ut quixcßat ajcuiß li rochoch li rey. Ut quixcßat chixjunileb li cab li cuanqueb Jerusalén. Chixjunileb li nînki cab quixcßateb.
14Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha kõik Jeruusalemma müürid ümberringi.
14Eb li soldado aj Babilonia li queßcôeb chirix laj Nabuzaradán queßxjuqßui chixjunil li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén.
15Ja osa vaesemast rahvast ning rahva jäägi, kes olid jäänud linna, ja ülejooksikud, kes Paabeli kuninga poole olid üle jooksnud, ja käsitööliste jäägi viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.
15Laj Nabuzaradán li nataklan saß xbêneb li soldado li nequeßcßacßalen re li rey, quixchapeb li nebaß ut eb li cristian li queßcana saß li tenamit. Quixchapeb ajcuiß li queßoquen chirix lix reyeb laj Babilonia. Quixchap chixjunileb li tenamit ut quixcßameb chi prêxil aran Babilonia.
16Aga Nebusaradan, ihukaitsepealik, jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.
16Caßaj cui li kßaxal nebaßeb quixcanabeb re nak teßxcßanjela li chßochß ut teßxrakßi li uvas.
17Vasksambad, mis kuulusid Issanda koja juurde, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid kogu nende vase Paabelisse.
17Eb laj Babilonia queßxjor li okech yîbanbil riqßuin bronce li cuan saß lix templo li Dios. Queßxjor ajcuiß li nimla pila li yîbanbil riqßuin bronce joß ajcuiß lix cßochlebâl. Ut queßxcßam chixjunil li bronce aran Babilonia.
18Potid, labidad, tahikäärid, piserdusnõud, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.
18Ut queßxcßam ajcuiß li nînki ucßal joß ajcuiß li nînki secß. Ut queßxcßam li pala li queßcßanjelac saß li artal joßqueb ajcuiß li xnaßajeb li cha ut eb li cucharas. Queßxcßam chixjunil li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin bronce li quicßanjelac saß li templo.
19Samuti võttis ihukaitsepealik ära liuad, sütepannid, piserdusnõud, potid, lambijalad, kausid ja peekrid, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.
19Laj Nabuzaradán li nataklan saß xbêneb li soldados li nequeßcßacßalen re li rey quixcßam chixjunileb li ucßal, li chßîchß li nequeßxchap cuiß li ru xam, ut li nînki secß. Quixcßam li ucßal, li xnaßajeb li candil, li cuchara ut eb li secß li nequeßxqßue cuiß li vino li nequeßxmayeja. Chixjunil li yîbanbil riqßuin oro ut plata quilajeßxcßam.
20Mõlema samba, vaskmere ja kaheteistkümne vaskhärja, mis olid aluste all, mis kuningas Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.
20Incßaß quiru xbisbal li bronce li quicßanjelac re xyîbanquil li cuib chi okech, li nimla pila ut li cablaju chi cuacax li quihilan cuiß li pila, joß eb ajcuiß li cßochlebâl, xban nak kßaxal nabal. Chixjunil aßin quixtakla xyîbanquil li rey Salomón re tâcßanjelak saß lix templo li Kâcuaß.
21Mis puutub sammastesse, siis oli ühe samba kõrgus kaheksateist küünart, ja selle ümber ulatas kaheteistküünrane mõõdunöör; selle paksus oli neli sõrme, see oli seest õõnes.
21Cuakxakib metro xnînkal rok li cuib chi okech ut ôb metro riqßuin media xnînkal xsaß. Li junjûnk câhib min xpimal ut hopho xsaß.
22Nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli viis küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas granaatõuntega.
22Li cuib chi chßîchß bronce re teßxchßic saß xjolom li cuib chi okech cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnajtil rok. Chokß xsahob ru queßxqßue cuib tzol li granadas yîbanbil riqßuin bronce. Chanru queßxbânu re li jun, joßcan cuißchic queßxbânu re li okech jun chic.
23Granaatõunu oli väljaspool üheksakümmend kuus; kõiki granaatõunu võrestikul ümberringi oli sada.
23Cuaklaju roßcßâl li granadas li queßxyîb riqßuin bronce li queßxqßue chire. Ut oßcßâl li granadas li queßxqßue saß xbên.
24Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat,
24Laj Nabuzaradán li nataklan saß xbêneb li soldados li nequeßcßacßalen re li rey quixchap laj Seraías li xbênil aj tij. Ut quixchap ajcuiß laj Sofonías li xcab aj tij joß eb ajcuiß li oxib chi cuînk li queßcßacßalen re li oquebâl re li templo.
25ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja seitse meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast,
25Saß xyânkeb li toj cuanqueb saß li tenamit, laj Nabuzaradán quixcßam li nataklan saß xbêneb lix soldado laj Israel. Ut quixcßameb ajcuiß li cuukub chi cuînk li nequeßqßuehoc xnaßleb li rey. Ut quixcßam li cuînk li natzßîban re lix cßabaßeb li tenamit. Ut quixcßameb oxcßâl chic li cuînk li toj cuanqueb saß li tenamit.
26- need võttis Nebusaradan, ihukaitsepealik, ja viis Paabeli kuninga juurde Riblasse.
26Laj Nabuzaradán quixcßameb chixjunileb toj Ribla ut quixkßaxtesiheb saß rukß lix reyeb laj Babilonia.
27Ja Paabeli kuningas lõi need maha ning surmas need Riblas Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi omaenese maalt.
27Laj Nabucodonosor, lix reyeb laj Babilonia, quixtakla xcamsinquileb aran Ribla, li cuan saß xcuênt Hamat. Joßcaßin nak eb laj Judá queßisîc saß lix tenamiteb ut queßcßameß chi prêxil.
28See on rahva arv, kelle Nebukadnetsar vangi viis: seitsmendal aastal kolm tuhat kakskümmend kolm juuti;
28Aßan aßin lix qßuialeb li tenamit li quixcßameb chi prêxil laj Nabucodonosor. Nak yô cuukub chihab roquic chokß rey quixcßam oxib mil riqßuin oxib xcaßcßâl eb laj Judá.
29kaheksateistkümnendal Nebukadnetsari aastal kaheksasada kolmkümmend kaks hinge Jeruusalemmast;
29Nak yô cuakxaklaju chihab roquic chokß rey, quixcßam chi prêxil cuakxakib ciento riqßuin cablaju xcaßcßâl laj Jerusalén.
30kahekümne kolmandal Nebukadnetsari aastal viis Nebusaradan, ihukaitsepealik, juute vangi seitsesada nelikümmend viis hinge; kõiki hingi oli neli tuhat kuussada.
30Nak yô oxib xcaßcßâl chihab roquic chokß rey laj Nabucodonosor, laj Nabuzaradán quixcßameb chi prêxil cuukub ciento riqßuin ôb roxcßâl. Câhib mil riqßuin cuakib ciento chixjunileb li queßchapeß ut queßcßameß chi prêxil.
31Aga kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist, kaheteistkümnenda kuu kahekümne viiendal päeval, tõstis Paabeli kuningas Evil-Merodak, sel aastal kui ta sai kuningaks, Juuda kuninga Joojakini pea üles ja tõi tema vangikojast välja.
31Nak yô cuuklaju xcaßcßâl chihab roquic chi prêxil aran Babilonia laj Joaquín lix reyeb laj Judá, laj Evil-merodac qui-oc chokß xreyeb laj Babilonia. Saß li ôb xcaßcßâl xbe lix cablaju po re li chihab aßan laj Evil-merodac quirisi laj Joaquín saß tzßalam.
32Ja ta kõneles temaga lahkesti ning andis temale istme ülemale nende kuningate istmeist, kes olid tema juures Paabelis.
32Quixbânu usilal re ut aßan li kßaxal quixra chiruheb li jun chßol chic li rey li cuanqueb rochben aran Babilonia.
33Ja Joojakin vahetas oma vangiriided ning sõi alaliselt tema juures leiba kogu oma eluaja.
33Laj Joaquín quirisi li rakß prêx li cuan chirix. Ut quicuaßac saß lix mêx li rey joß najtil chic quicuan chi yoßyo.Rajlal cutan quiqßueheß cßaßru re laj Joaquín xban li rey. Quichßolanîc toj chalen nak quicam.
34Ja ta sai Paabeli kuningalt ülalpidamise, kindla ülalpidamise, mida ta vajas iga päev, niikaua kui ta elas.
34Rajlal cutan quiqßueheß cßaßru re laj Joaquín xban li rey. Quichßolanîc toj chalen nak quicam.