1Kuidas küll istub üksinda see kord nii rahvarohke linn! Kes rahvaste seas oli suur, on saanud lesknaise sarnaseks. Vürstitar maakondade hulgas peab tegema orjatööd.
1Tokßob xak ru li tenamit Jerusalén. Mâcßaß chic cuan chi saß. Nimla tenamit nak quicuan, abanan anakcuan chanchan aj chic jun xmâlcaßan xcana. Junxil li tenamit Jerusalén kßaxal nim saß xyânkeb chixjunileb li tenamit ut aßan nataklan saß xbêneb. Abanan anakcuan aßan chic li nataklâc.
2Ta nutab öösel kibedasti, pisarad voolavad tal üle näo. Pole tal trööstijat ühestki armastajast: kõik ta sõbrad on teda petnud, on saanud ta vaenlasteks.
2Cßajoß nak nequeßyâbac chiru kßojyîn li cuanqueb Jerusalén. Li xyaßal ruheb natßululnac saß xnakß ruheb. Saß xyânkeb chixjunileb li nequeßrahoc reheb, mâ ani naru nacßojoban re xchßôleb. Xeßtzßektânâc xbaneb li ramîgueb nak queßcuan ut xicß chic nequeßileß.
3Juuda on sattunud viletsusse ja ränka orjusesse, ta elab paganate seas ega leia hingamist. Kõik jälitajad saavad ta kätte keset kitsikusi.
3Eb li ralal xcßajol laj Judá xeßchapeß ut xeßcßameß saß jalan tenamit xbaneb li xicß nequeßiloc reheb ut yôqueb chi rahobtesîc. Mâ bar chic naru nequeßhilan. Eb li xicß nequeßiloc reheb xeßnumta saß xbêneb ut incßaß chic naru nequeßêlelic chiruheb.
4Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid. Kõik ta väravad on tühjad, ta preestrid ohkavad. Tema neitsid on kurvad ja tal enesel on kibe käes.
4Kßaxal ra saß xchßôleb li be li nequeßxic aran Sión xban nak mâ ani nanumeß aran re teßxic saß eb li ninkße. Mâ ani nacuan chiruheb li oquebâl re li tenamit ut eb laj tij yôqueb chixjikßbal xchßôleb xban li raylal yôqueb chixcßulbal. Kßaxal ra saß xchßôleb li tukß ix joßqueb ajcuiß chixjunileb li tenamit.
5Tema rõhujad on saanud võimu, tema vaenlastel käib käsi hästi. Sest Issand on toonud talle häda tema paljude üleastumiste pärast. Tema lastel on tulnud minna vangidena vaenlase ees.
5Eb li xicß nequeßiloc reheb, aßaneb chic li nequeßtaklan saß xbêneb. Eb li xicß nequeßiloc reheb us nequeßel riqßuin li cßaßru nequeßxbânu. Li Kâcuaß quixqßueheb li ralal xcßajol laj Judá chixtojbal rix lix mâqueb. Eb li ralal xcßajol queßchapeß ut queßcßameß chi najt xbaneb li xicß nequeßiloc reheb.
6Siioni tütrelt on kõik ta toredus läinud. Tema vürstid on nagu hirved, kes ei leia karjamaad; nad astuvad jõuetult tagaajaja ees.
6Anakcuan xsach lix lokßal li tenamit Jerusalén. Eb li nequeßcßamoc be chiruheb chanchaneb chic li quej li incßaß nequeßxtau xcuaheb. Mâcßaß chic xmetzßêuheb nak yôqueb chi êlelic chiruheb li yôqueb chi chapoc reheb.
7Jeruusalemm mõtleb oma viletsuse ja kodutuse päevil kõigile kallistele asjadele, mis tal muistsest ajast on olnud. Et ta rahvas langes vaenlase kätte ja tal ei olnud aitajat, siis näevad vaenlased seda ja naeravad tema lõppu.
7Nak cuanqueb saß raylal ut xjuneseb, nequeßjulticoß reheb laj Jerusalén chanru nak quicuan nabal xbiomaleb junxil. Najulticoß reheb chanru nak xeßtßaneß saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb ut mâ ani quitenkßan reheb. Eb li xicß nequeßiloc reheb queßsahoß saß xchßôleb ut yôqueb chixhobbal laj Jerusalén nak yôqueb chixcßulbal li raylal.
8Jeruusalemm on raskesti patustanud, seepärast on ta saanud jäleduseks. Kõik, kes teda austasid, põlastavad teda, sest nad on näinud ta alastiolekut. Ka tema ise ohkab ja tõmbub pelgu.
8Kßaxal cuißchic numtajenak li mâc queßxbânu eb laj Jerusalén. Xban li mâusilal queßxbânu incßaß chic nequeßqßueheß xlokßal. Eb li queßqßuehoc xlokßaleb laj Jerusalén junxil, anakcuan nequeßxtzßektâna xban nak xeßxqßue retal li mâusilal queßxbânu. Joßcan nak yôqueb chi yâbac ut nequeßxutânâc eb laj Jerusalén.
9Tema roojus on ta hõlmadel. Ta ei mõelnud oma lõpule ja on langenud hämmastaval viisil: tal pole trööstijat. Vaata, Issand, mu viletsust, sest vaenlane suurustab!
9Quicßutun chi tzßakal li mâusilal li queßxbânu, abanan incßaß quiyotßeß xchßôleb. Incßaß queßxqßue retal cßaßru teßxcßul mokon. Cßajoß li raylal queßxcßul nak qui-isîc xcuanquileb. Mâ ani nacßojoban xchßôleb. Nequeßtijoc ut nequeßxye re li Dios: —At Kâcuaß, chaqßue taxak retal li raylal li yôco chixcßulbal. Chaqßue taxak retal chanru nak eb li xicß nequeßiloc ke yôqueb chi numtâc saß kabên, chanqueb.
10Vaenlane sirutab käe kõigi ta kalliste asjade järele; sest ta sai näha, et ta pühamusse tulid paganad, need, keda sa olid keelanud, et nad ei tuleks su kogudusse.
10Eb li xicß nequeßiloc reheb laj Jerusalén queßxcßam chokß reheb chixjunil lix biomal li tenamit Jerusalén. Eb laj Jerusalén queßril nak queßoc saß li lokßlaj templo bar caye nak incßaß naru teßoc li mâcuaßeb aj judío.
11Kogu ta rahvas ohkab ja otsib leiba: nad annavad oma aarded toidu eest, et pidada hinge sees. Vaata, Issand, ja näe, kui põlatud ma olen!
11Chixjunileb laj Israel yôqueb chi yâbac xban li raylal yôqueb chixcßulbal ut yôqueb chixsicßbal xtzacaêmkeb. Nequeßxcßayi li kßaxal lokß chiruheb re xlokßbal xtzacaêmkeb re nak incßaß teßcâmk xban xtzßocajiqueb. Nequeßtijoc ut nequeßxye: —At Kâcuaß, tâcuil taxak xtokßobâl ku xban nak kßaxal ra cuanco, chanqueb.
12Kas see teile ei lähegi korda, kõik, kes te mööda lähete? Vaadake ja nähke! Ons olemas valu, minu valu sarnast, mis mulle on tehtud, millega Issand mind on nuhelnud oma tulise viha päeval?
12Nequeßxye reheb li nequeßnumeß aran: —¿Ma incßaß nayotßeß êchßôl chirilbal li raylal li yôco chixcßulbal? ¿Ma cuanqueb ta biß queßcßuluc li raylal li yôco chixcßulbal lâo? Li Kâcuaß xoxqßue chixcßulbal li raylal aßin xban nak yô xjoskßil saß kabên.
13Ta läkitas kõrgusest tule mu luudesse ja vaevas neid; ta laotas mu jalgadele võrgu, ta tõrjus mind tagasi; ta jättis mind üksikuks igavesti haigena.
13Chanchan nak li Kâcuaß quixtakla chak jun li xam toj saß choxa. Nacuulac xtikcual toj saß kabakel. Chanchan nak quixqßue jun li raßal saß kabe re totßanekß cuiß. Ut chirix aßan coxcanab kajunes chixcßulbal li raylal.
14Mu üleastumiste ike on kokku seotud, tema käed põimisid need ühte: need tulid mu turjale, tema murdis mu jõu; Issand andis mu nende kätte, ma ei suuda üles tõusta.
14Li Kâcuaß yô chak chixqßuebal retal li mâc li xkabânu. Chanchan nak quixchßutubeb li kamâc ut quixbacß chiru li kacux. Chanchan li yugo li kßaxal âl xcßambal. Yô chi osocß li kametzßêu. Li Kâcuaß coxkßaxtesi saß rukßeb li xicß nequeßiloc ke ut lâo incßaß chic nakacuy xcolbal kib chiruheb.
15Issand heitis kõrvale mu keskelt kõik vägevad; ta kutsus kokku peo minu vastu, et purustada mu noori mehi. Issand sõtkus surutõrt neitsile, Juuda tütrele.
15Li Kâcuaß quirisi xmetzßêuheb li kasoldâd li cauheb raj rib chikacolbal. Ut quixtaklaheb jun chßûtal lix soldado li xicß nequeßiloc ke chixsachbal ruheb li sâj cuînk saß kayânk. Xban nak kßaxal yô xjoskßil, joßcan nak quixtakla raylal saß kabên. Chanchan nak nayatzßeß li ru li uvas re risinquil li xyaßal.
16Nende asjade pärast ma nutan, mu silmad, mu silmad voolavad vett. Sest kaugel on minust trööstija, kes turgutaks mu hinge. Mu lapsed on hävitatud, sest vaenlane on vägev.
16Xban li raylal li yôco chixcßulbal, nocoyâbac. Natßuluc xyaßal ku. Mâ ani nacßojoban kachßôl ut mâ ani naru naqßuehoc xcacuil kachßôl. Ut eb li kalal kacßajol xeßcana chi mâcßaß chic cuan reheb xban nak eb li xicß nequeßiloc ke xeßnumta saß kabên.
17Siion laiutab käsi, tal ei ole trööstijat. Issand on käsutanud vaenlastena Jaakobi vastu selle enese naabrid. Jeruusalemm on muutunud nende seas jäleduseks.
17Eb li cuanqueb Sión yôqueb chixtzßâmanquil xtenkßanquil. Abanan mâ ani natenkßan reheb. Li Kâcuaß quixye nak eb li cuanqueb chi nachß xicß chic teßrileb li ralal xcßajol laj Jacob. Eb li cuanqueb Jerusalén tzßektânanbileb xbaneb li xicß nequeßiloc reheb.
18Õiglane on tema, Issand, sest mina olen tõrkunud tema käsu vastu. Kuulge ometi, kõik rahvad, ja vaadake mu valu: mu neitsid ja noored mehed on läinud vangi.
18Li Kâcuaß quirakoc âtin saß kabên saß tîquilal. Lâo xkakßet li râtin. Chêjunilex lâex, qßuehomak retal li raylal li yôco chixcßulbal. Chixjunileb li toj sâjeb queßchapeß ut queßcßameß chi najt, joß cuînk, joß ixk.
19Ma kutsusin oma armastajaid, nad petsid mind. Mu preestrid ja vanemad surid linnas, kui nad otsisid enesele toitu, et turgutada oma hinge.
19Kajap ke chixbokbaleb li nequeßrahoc ke, abanan xoeßxbalakßi. Eb laj tij ut eb li nequeßcßamoc be chiku yôqueb chi câmc saß li tenamit. Yôqueb raj chixsicßbal lix tzacaêmkeb re nak incßaß teßcâmk.
20Vaata, Issand, kuidas mul on kitsas käes: mu sisemus käärib, mu süda pööritab sees, sest ma olen kõvasti tõrkunud. Väljas teeb mõõk mind lastetuks, sees on päris surm.
20At Kâcuaß, at kaDios, chaqßue taxak retal li raylal li yôco chixcßulbal. Tâqßue taxak retal lix rahil li kachßôl. Cßajoß nak nayotßeß li kachßôl xban li mâc xkabânu. Saß eb li be yôqueb chi camsîc li kalal kacßajol ut yôqueb ajcuiß chi câmc saß li kochoch.
21Nad on kuulnud, et ma ägan. Mul pole trööstijat. Kõik mu vaenlased on kuulnud mu õnnetusest, nad rõõmutsevad, et sina seda tegid. Too ometi päev, millest sa kuulutasid, et nende käsi käib samuti kui mul!
21Eb li tenamit queßrabi nak yôco chi yâbac xban li raylal, abanan mâ ani nacßojoban kachßôl. Nequeßsahoß saß xchßôleb li xicß nequeßiloc ke nak nequeßrabi resil li raylal li xaqßue saß kabên. Chicuulak taxak xkßehil li rakba âtin re nak teßxcßul ajcuiß eb aßan joß yôco chixcßulbal lâo.Chaqßue taxak retal li incßaß us nequeßxbânu li xicß nequeßiloc ke. Chabânu taxak riqßuineb aßan joß xabânu kiqßuin lâo xban li mâusilal xkabânu. Cßajoß nak nayotßeß kachßôl ut tacuajenako xban li raylal yôco chixcßulbal.
22Tulgu kõik nende kurjus su palge ette, ja talita nendega, nagu sa talitasid minuga kõigi mu üleastumiste pärast! Jah, mu ohkeid on palju ja mu süda on haige.
22Chaqßue taxak retal li incßaß us nequeßxbânu li xicß nequeßiloc ke. Chabânu taxak riqßuineb aßan joß xabânu kiqßuin lâo xban li mâusilal xkabânu. Cßajoß nak nayotßeß kachßôl ut tacuajenako xban li raylal yôco chixcßulbal.