1Kuidas küll Issand oma vihas kattis pilvedega Siioni tütre! Ta heitis taevast maha Iisraeli ilu ega mõelnud oma jalgade järile oma vihapäeval.
1Chanchan nak xoxqßue saß kßojyîn li Kâcuaß nak xqßue li raylal saß xbên li tenamit Jerusalén. Cßajoß nak quijoskßoß li Kâcuaß saß kabên nak quirisi lix lokßal li katenamit. Chanchan nak quixtzßek saß chßochß. Chi moco quiril xtokßobâl ru li lokßlaj templo, lix naßaj li rok.
2Issand hävitas armuta kõik Jaakobi eluasemed; oma vihas lõhkus ta maha Juuda tütre kindlused; ta tegi need maatasa, teotas kuningriigi ja selle vürstid.
2Li Kâcuaß cßajoß lix joskßil. Mâ jun chic li rochocheb li ralal xcßajol laj Jacob quixcanab chi xakxo. Quilajxsach ajcuiß ruheb chixjunil li cab li nequeßxcol cuiß ribeb laj Judá. Quixcßut xxutân li rey joß eb ajcuiß chixjunileb li nequeßtenkßan re.
3Oma tulises vihas raius ta maha kõik Iisraeli sarved. Ta tõmbas tagasi oma parema käe vaenlase ees ja süttis Jaakobis otsekui tuleleek, mis põletab ümbruse.
3Xban xjoskßil li Kâcuaß quixsach xcuanquileb laj Israel. Incßaß chic quixtenkßaheb laj Israel nak queßchal li xicß nequeßiloc reheb chi pletic riqßuineb. Quixcanab chixjunil chi sachecß. Chanchan queßcßateß xban xam nak queßsacheß ruheb.
4Ta vinnastas oma ammu nagu vaenlane, seisis tõstetud parema käega nagu rõhuja ja tappis kõik silmarõõmu Siioni tütre telgis. Ta valas oma raevu välja kui tuld.
4Chanchan nak li Kâcuaß yô chixtîcanquileb riqßuin lix tzimaj. Quixcanab chi sachecß chixjunil li chßinaßus rilbal. Cßajoß li raylal xeßxcßul arin Jerusalén. Chanchan nak yôqueb chi cßatc xban xam.
5Issand oli nagu vaenlane, ta hävitas Iisraeli; ta hävitas kõik tema paleed, purustas ta kindlused ja tõi Juuda tütrele hulgana kurvastust ja leina.
5Chanchan nak xicß chic narileb li tenamit Israel li Kâcuaß xban nak quixsach ru li tenamit Jerusalén. Quixcanabeb re nak tâjuqßuîk chixjunil li cab li bar nequeßxcol cuiß ribeb. Ut queßxjuqßui ajcuiß li rochocheb li rey. Cßajoß li raylal quixqßue saß xbêneb li ralal xcßajol laj Judá.
6Ta lammutas oma eluaseme otsekui aia, hävitas oma kogunemispaiga; Issand saatis Siionis unustusse pühad ja hingamispäevad, hülgas oma viha sajatuses kuningad ja preestrid.
6Moco ra ta chiru nak quixqßue chi poßîc li templo. Ut quixsach ru li naßajej li nequeßlokßonin cuiß li tenamit. Incßaß chic nequeßlokßonin saß li hilobâl cutan, chi moco nequeßxbânu li ninkße joß queßxbânu junxil. Xban xjoskßil li Kâcuaß, quixtzßektânaheb chixjunileb, joß li rey, joß eb ajcuiß laj tij.
7Issand tõukas ära oma altari, jättis maha oma pühamu, andis vaenlase kätte selle paleede müürid. Issanda kojast kostis kära otsekui pühade ajal.
7Quixtzßektâna lix artal li Kâcuaß ut quixtzßektâna ajcuiß li templo. Quixcanabeb saß rukßeb li xicß nequeßiloc re, re nak teßxjuqßui li rochoch li rey. Ut japjôqueb re saß li templo. Chanchan nak yôqueb chi ninkßeîc.
8Issand otsustas hävitada Siioni tütre müürid; ta vedas mõõdunööri neist üle ega hoidnud oma kätt tagasi neid hävitamast; ta pani leinama kaitsevalli ja müüri, need varisesid üheskoos.
8Li Kâcuaß quixye nak tâsachekß ru li tzßac li sutsu cuiß Jerusalén ut incßaß quixjal xcßaßux. Quixqßue ban chi sachecß chixjunil. Li tzßac joß ajcuiß li cab najt xteram li nequeßxcol cuiß ribeb ac juqßuinbil chic.
9Selle väravad vajusid maasse, ta hävitas ja murdis riivid. Selle kuningas ja vürstid on paganate seas, kus ei ole Seadust, prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.
9Eb li oquebâl re li tenamit tßanenakeb chic saß chßochß. Jorbil chic li nînki cheß li queßtzßapoc re li oquebâl. Li rey joßqueb ajcuiß li queßtenkßan re queßchapeß ut queßcßameß chi najt saß jalan tenamit. Mâcßaß chic xchakßrab li Dios. Ut li Kâcuaß incßaß chic naxcßutbesi li visión chiruheb li profeta.
10Vaikides istuvad maas Siioni tütre vanemad: nad on riputanud enesele tuhka pähe, rõivastunud kotiriidesse. Oma pea on painutanud maani Jeruusalemma neitsid.
10Eb li nequeßcßamoc be chiruheb li cuanqueb Sión, chunchûqueb chic saß chßochß. Incßaß nequeßâtinac. Queßxqßue li poks saß xjolomeb ut queßxqßue li kßes ru tßicr chirixeb retalil lix rahil xchßôleb. Ut eb li tukß ix nequeßxxulub lix jolomeb xban xrahil xchßôleb.
11Mu silmad on pisaraist kibedad, mu sisemus käärib, mu maks on valatud maha mu rahva tütre murdumise pärast. Sest linna turgudel on nõrkenud lapsed ja imikud.
11Incßaß chic sa nin-iloc xban li yâbac ninbânu. Nayotßeß li cuâm xban xrahil inchßôl xban nak queßsacheß ruheb lin tenamit. Ut li cocßal nequeßcam saß be xban xtzßocajiqueb.
12Nad küsivad emadelt: 'Kus on leib ja vein?', kui nad nõrkevad nagu haavatud linna turgudel, kui nad heidavad hinge oma ema süles.
12Nequeßxye reheb lix naß: —Mâcßaß chic kacua kucßa, chanqueb. Ut nequeßtßaneß saß eb li be xban xtzßocajiqueb. Ut nequeßcam saß rukßeb lix naß xban nak mâcßaß chic xtzacaêmkeb.
13Mida võiksin sulle tunnistada, millega sind võrrelda, Jeruusalemma tütar? Mida võiksin pidada sinu sarnaseks, et sind trööstida, neitsi, Siioni tütar? Sest su purustus on suur nagu meri, kes suudaks sind parandada!
13¿Cßaß ta cuiß ru tinye chêrix lâex li cuanquex Jerusalén? ¿Cßaßru texinjuntakßêta cuiß? ¿Chan ta cuiß ru nak tincßojob êchßôl, lâex li cuanquex Sión? Kßaxal nim li raylal cuanquex cuiß. Chanchan xnimal li palau. ¿Ani târûk tâcolok êre?
14Su prohvetid on kuulutanud sulle vääri ja mõttetuid nägemusi; aga nad ei ole paljastanud su süüd, et pöörata su saatust, vaid on sulle ilmutanud petlikke ja eksitavaid ennustusi.
14Aßaneb ajcuiß lê profeta li queßbalakßin êre. Lâex yôquex chi mâcobc, abanan incßaß queßxye êre nak incßaß us yôquex. Incßaß queßxye êre nak têyotß êchßôl ut têjal êcßaßux re nak incßaß texchapekß. Ticßtiß ban li queßxye êre.
15Kõik teekäijad löövad sinu pärast käsi kokku, nad vilistavad ja vangutavad pead Jeruusalemma tütre pärast: 'Kas see on linn, mille kohta öeldi: ilu täius, kogu maa rõõm?'
15Chixjunileb li nequeßnumeß, nequeßxpokßpokßi li rukßeb nak nequexril. Nequeßseßec ut nequexhob lâex li cuanquex Jerusalén. Ut nequeßxye: —¿Ma aßin ta biß li tenamit li kßaxal chßinaßus nayeheß re? ¿Ma aßin ta biß li tenamit li tâqßuehekß xlokßal xbaneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß? chanqueb.
16Kõik su vaenlased ajavad oma suud ammuli su vastu, nad vilistavad ja kiristavad hambaid, nad ütlevad: 'Me oleme ta neelanud. See on tõesti päev, mida oleme oodanud, nüüd on see käes, me oleme seda näinud.'
16Chixjunileb li xicß nequeßiloc êre yôqueb chêhobbal. Nequeßrecßasi lix jolomeb ut nequeßseßec. Ut nequeßxye: —Chanchan xkanukßeb nak xkasach ruheb. Aßan aßin li cutan yôco chiroybeninquil nak teßsachekß ruheb laj Jerusalén. Toj xkil ajcuiß nak xeßsacheß ruheb, chanqueb.
17Issand tegi, mida ta oli otsustanud, tegi tõeks oma sõna, mida ta oli kuulutanud muistsest ajast: ta lõhkus maha ega halastanud, ta laskis vaenlasel su pärast rõõmu tunda, ta kergitas su rõhujate sarve.
17Li Kâcuaß xbânu êre li cßaßru quixye chak junxil. Incßaß xril xtokßobâl êru. Xsach ban êru. Incßaß chic xcuy êmâc. Xqßueheb xcuanquil li xicß nequeßiloc êre re teßnumtâk saß êbên, ut xexqßue chi seßêc.
18Nende süda kisendab Issanda poole. Siioni tütre müür, lase pisarail voolata jõena päeval ja öösel! Ära luba enesele lõtvust, ärgu olgu su silmateral rahu!
18Lâex li cuanquex Jerusalén, cheyâba xcßabaß li Kâcuaß. Chi kßek chi cutan texyâbak. Tßululnak xyaßal êru. Chanchanak li nimaß. Mêcanab yâbac. Mêqßue chi hilânc li xnakß êru.
19Tõuse, karju öösel vahikordade alguses! Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed tema poole oma laste elu pärast, kes on näljast nõrkemas igal tänavanurgal!
19Chexcuaclîk chiru kßojyîn nabal sut ut têyâba xcßabaß li Kâcuaß chi anchal êchßôl. Chetzßâma chiru li Dios re nak târil xtokßobâleb ru lê cocßal li yôqueb chi câmc saß be yalak bar xban nak mâcßaß xtzacaêmkeb.
20Vaata, Issand, ja silmitse, kellele sa nõnda oled teinud: kas naised peavad sööma oma ihuvilja, terveina sündinud lapsi? Kas tohib Issanda pühamus tappa preestrit ja prohvetit?
20At Kâcuaß, qßue retal. ¿Ma cuan ta biß anihak xabânu re joß yôcat chixbânunquil ke lâo? ¿Ma tento ta biß nak eb li naßbej teßxtiu xtibeleb lix cocßal li nequeßxra? ¿Ma tento ta biß nak teßcamsîk saß li templo eb laj tij ut eb li profeta?
21Tänavail lamab maas noor ja vana, mu neitsid ja noored mehed langesid mõõga läbi. Sina surmasid oma vihapäeval, tapsid, ei andnud armu.
21Eb li camenak nequeßtßanaxin saß eb li be, joß cocßal, joß tîxeb. Eb li sâj cuînk ut eb li tukß ix xelajeßcamsîc. Xban âjoskßil, at Kâcuaß, cacanabeb chi camsîc ut incßaß cacuil xtokßobâl ruheb.Xiu xiu cuanco. Yalak bar yôqueb chi châlc li nequeßbânun raylal ke. Chanchan li bokbileb saß junak ninkße. At Kâcuaß, mâ ani naru naxcol rib châcuu nak yô âjoskßil. Eb li xinqßuiresiheb quilajeßcamsîc; ut li xinchßolaniheb queßsacheß ruheb xbaneb li xicß nequeßiloc ke.
22Sa kutsusid kokku nagu pidupäevaks mu vaenlased igalt poolt; Issanda vihapäeval ei jäänud põgenikku ega pääsenut: neile, keda olin ilmale toonud ja kasvatanud, tegi mu vaenlane lõpu.
22Xiu xiu cuanco. Yalak bar yôqueb chi châlc li nequeßbânun raylal ke. Chanchan li bokbileb saß junak ninkße. At Kâcuaß, mâ ani naru naxcol rib châcuu nak yô âjoskßil. Eb li xinqßuiresiheb quilajeßcamsîc; ut li xinchßolaniheb queßsacheß ruheb xbaneb li xicß nequeßiloc ke.