¹Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.

¹Mokon chic li Jesús cô cui'chic jun pac'al li palau Galilea. Neque'xye ajcui' Tiberias re li palau a'an.

²Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta haigetele tegi.

²Nabaleb yôqueb chi tâkênc re xban nak que'rileb li milagro li yô chixbânunquil nak naxq'uirtesiheb li yaj.

³Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.

³Ut quitake' li Jesús chiru jun li tzûl ut aran quic'ojla rochbeneb lix tzolom.

⁴Ent paasa, juutide püha, oli ligi.

⁴Ac cuulac re xk'ehil li nink'e Pascua, li neque'xbânu eb laj judío.

⁵Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: 'Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?'

⁵Li Jesús quiril nak nabaleb li yôqueb chi cuulac riq'uin. Quixye re laj Felipe: -¿Bar târûk takalok' xcuaheb chixjunileb li tenamit a'in? chan.

⁶Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.

⁶Quixye chi jo'can yal re rilbal c'a' na ru tixye laj Felipe xban nak ac cuan sa' xch'ôl li Jesús nak tixq'ue xcuaheb.

⁷Filippus vastas talle: 'Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks.'

⁷Quixye laj Felipe: -Kâcua', cuib ciento denario chi caxlan cua inc'a' tâtz'aklok re te'tz'ak ca'ch'inak chi xjûnkaleb, chan.

⁸Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:

⁸Jun chic reheb lix tzolom aj Andrés xc'aba' ras laj Simón Pedro. Quixye:

⁹'Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?'

⁹-Cuan jun li al arin cuan cuib li car riq'uin ut ôb li caxlan cua yîbanbil riq'uin cebada. Abanan a'in mâ jok'e tâtz'aklok reheb li q'uila tenamit, chan.

¹⁰Jeesus ütles: 'Pange inimesed istuma!' Seal paigas oli palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat meest.

¹⁰Ut quixye li Jesús reheb: -Q'uehomakeb chi c'ojlâc li tenamit.- Nabal li pach'aya' cuan aran. Chixjunileb que'c'ojla sa' li pach'aya'. Ôb mil na chi cuînk li cuanqueb aran.

¹¹Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.

¹¹Tojo'nak li Jesús quixchap li caxlan cua. Quixbantioxi chiru li Dios. Quixjachi li caxlan cua ut quixq'ue reheb lix tzolom re nak te'xjeq'ui reheb li q'uila tenamit li c'ojc'ôqueb aran. Jo'can ajcui' quixbânu riq'uin li car. Ut que'cua'ac chixjunileb toj retal que'c'ojla xch'ôleb.

¹²Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!'

¹²Nak ac xe'rake' chi cua'ac, li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Xocomak li jo' q'uial x-ela'an re nak mâc'a' tâtz'ekmânk, chan.

¹³Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.

¹³Que'xxoc cablaju chacach rela' li caxlan cua yîbanbil riq'uin cebada. A'an li qui-ela'an nak que'rake' chi cua'ac chixjunileb li cuanqueb aran.

¹⁴Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: 'Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema maailma.'

¹⁴Nak que'ril li milagro li quixbânu li Jesús, eb li cuanqueb aran que'xye: -Relic chi yâl li cuînk a'in, a'an li profeta li quiyehe' chak resil junxil nak tâchâlk sa' ruchich'och', chanqueb.

¹⁵Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse.

¹⁵Li Jesús quixnau nak te'raj xpuersinquil ru re nak tâoc chok' rey. Jo'can nak qui-el sa' xyânkeb ut cô xjunes sa' li tzûl.

¹⁶Aga õhtu jõudes läksid Jeesuse jüngrid alla järve äärde

¹⁶Oc re k'ojyîn nak côeb lix tzolom li Jesús chire li palau.

¹⁷ja astusid paati ning sõitsid teisele poole järve Kapernauma. Oli juba läinud pimedaks, ja Jeesus ei olnud ikka veel tulnud nende juurde.

¹⁷Li Jesús mâji' nacuulac riq'uineb. Que'oc sa' jun li jucub ut yôqueb chi xic sa' li tenamit Capernaum li cuan jun pac'al li palau.

¹⁸Ka puhus tugev tuul ja pani järvel tõusma kõrged lained.

¹⁸Ac x-oc li k'ojyîn nak quichal jun cacuil ik' ut qui-oc chi ec'ânc ru li palau chi cau.

¹⁹Nad olid nüüd sõudnud umbes kolm-neli miili, kui nägid Jeesust järvel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.

¹⁹Cuan na xcab legua ac xe'bêc chiru li ha' sa' li jucub nak que'ril nak yô chak chi châlc li Jesús. Yô chi bêc chiru li ha'. Yô chak chi nach'oc chixc'atk li jucub. C'ajo' nak que'xucuac xban nak inc'a' que'xnau ru.

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'See olen mina, ärge kartke!'

²⁰Ut li Jesús quixye reheb: -Lâin. Mexxucuac, chan.

²¹Siis nad tahtsid ta paati võtta, aga kohe jõudiski paat kaldale, kuhu nad olid tahtnud sõita.

²¹Ut c'ajo' xsahil xch'ôleb nak que'rocsi sa' li jucub. Ut sa' ajcui' li hônal a'an que'cuulac sa' li na'ajej li yôqueb cui' chi xic.

²²Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi.

²²Cuulajak chic li q'uila tenamit li cuanqueb chire li palau li que'el cui', que'xq'ue retal nak jun ajcui' li jucub qui-el aran. Ut que'xnau nak li Jesús inc'a' qui-oc chi sa' li jucub a'an rochbeneb lix tzolom. Xjuneseb ban côeb.

²³Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba.

²³Ut cuanqueb cui'chic jucub que'el chak Tiberias que'cuulac chixc'atk li na'ajej li que'cua'ac cui' nak ac xbantioxi li Jesús chiru li Dios.

²⁴Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.

²⁴Li q'uila tenamit que'xq'ue retal nak mâ ani chic li Jesús sa' li na'ajej a'an, chi moco cuanqueb lix tzolom. Que'oc sa' eb li jucub li que'chal Tiberias ut côeb Capernaum chixsic'bal.

²⁵Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: 'Rabi, millal sa siia said?'

²⁵Nak que'xtau li Jesús jun pac'al li palau, que'xye re: -At tzolonel, ¿Jok'e xatchal arin?-

²⁶Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.

²⁶Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Relic chi yâl ninye êre nak lâex yôquex chintâkenquil xban nak xexinq'ue chi cua'ac toj retal xexnujac. Inc'a' yôquex chintâkenquil xban nak xeril li milagro li xinbânu.

²⁷Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.'

²⁷Mixic êch'ôl ca'aj cui' riq'uin xsic'bal li tzacaêmk li na-oso'. Cheq'uehak ban êch'ôl chixsic'bal li tzacaêmk li inc'a' nalaj na-oso'. A'an li junelic yu'am li ninq'ue lâin li C'ajolbej. A'an aj e nak quixq'ue incuanquil ut quinixtakla chak li Yucua'bej, chan li Jesús.

²⁸Siis nad ütlesid talle: 'Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?'

²⁸Ut que'xye re li Jesús: -¿C'a' raj ru takabânu lâo re nak tâsahok' xch'ôl li Dios kiq'uin? chanqueb.

²⁹Jeesus vastas: 'See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.'

²⁹Li Jesús quixye reheb: -Li c'a'ru naraj li Dios nak têbânu, a'an a'in: nak tinêpâb lâin xban nak taklanbilin chak xban, chan.

³⁰Siis nad ütlesid talle: 'Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?

³⁰Ut que'xye cui'chic re: -Tento tâc'ut chiku junak li milagro re nak takapâb nak taklanbilat xban li Dios. ¿C'a'ru li retalil tâc'ut chiku?

³¹Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.'

³¹Eb li kaxe'tônil yucua' que'q'uehe' chak li maná chixcua'eb nak yôqueb chak chi numec' sa' li chaki ch'och' jo' tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu: Choxahil cua quiq'uehe' chixcua'eb.

³²Siis ütles Jeesus neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.

³²Ut li Jesús quixye reheb: -Relic chi yâl ninye êre, moco a' ta laj Moisés quiq'uehoc reheb li choxahil cua. A' ban lin Yucua', a'an li quiq'uehoc reheb. Ut a'an naq'uehoc li tz'akal choxahil cua.

³³Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.'

³³Li tz'akal choxahil cua li naxq'ue li Dios, a'an li jun li quichal chak sa' choxa ut naxq'ue li junelic yu'am reheb li cuanqueb sa' ruchich'och', chan.

³⁴Siis nad ütlesid talle: 'Issand, anna meile alati seda leiba!'

³⁴Eb a'an que'xye re: -At Kâcua', tâq'ue ta ke rajlal li cua a'an.-

³⁵Jeesus ütles neile: 'Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

³⁵Li Jesús quixye reheb: -Lâin li cua a'an. Lâin ninq'uehoc junelic yu'am. Li ani napâban cue tâc'ojobâk xch'ôl. Inc'a' chic tâtz'ocâk ut inc'a' chic tâchakik re. Chanchan nak ac xrake' chi tzacânc.

³⁶Kuid ma olen teile öelnud, et kuigi te olete mind näinud, ei usu te ikkagi.

³⁶Aban ac xinye êre nak usta ac xeril cuu, toj inc'a' ajcui' niquinêpâb.

³⁷Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.

³⁷Chixjunileb li tixk'axtesi cue li Yucua'bej, tine'xpâb. Ut li ani napâban cue, lâin inc'a' tintz'ektâna.

³⁸Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³⁸Lâin xinchal chak sa' choxa re tinbânu li c'a'ru naraj li Dios li quitaklan chak cue. Moco xinchal ta chixbânunquil li c'a'ru nacuaj lâin.

³⁹Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.

³⁹Li c'a'ru naraj lin Yucua' li quitaklan chak cue, a'an nak mâ jun reheb li cualal inc'ajol li xk'axtesi cue tâsachk chicuu. Tincuaclesiheb ban chi cuânkeb xyu'am sa' roso'jiqueb li cutan.

⁴⁰See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.'

⁴⁰Li Yucua'bej li quitaklan chak cue, a'an naraj nak chixjunileb li te'xq'ue retal nak lâin li C'ajolbej ut tine'xpâb tâcuânk xyu'ameb chi junelic. Ut lâin tincuaclesiheb ut tinq'ue xyu'ameb sa' roso'jiqueb li cutan, chan li Jesús.

⁴¹Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: 'Mina olen taevast alla tulnud leib.'

⁴¹Ut eb laj judío que'oc chixcuech'inquil rix li quixye li Jesús xban nak quixye, "Lâin li cua. Lâin xinchal chak sa' choxa."

⁴²Ja nad laususid: 'Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?'

⁴²Que'xye chi ribileb rib: -¿Ma mâcua' ta bi' a'in li Jesús li ralal laj José? Lâo nakanau ruheb lix na' xyucua'. ¿C'a'ut nak naxye nak sa' choxa xchal chak? chanqueb.

⁴³Jeesus vastas neile: 'Ärge nurisege endamisi!

⁴³Quixye li Jesús reheb: -Canabomak xcuech'inquil êrib, chan.

⁴⁴Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.

⁴⁴Mâ ani naru tâpâbânk cue cui inc'a' ta k'axtesinbil cue xban li Yucua'bej li quitaklan chak cue. Li neque'pâban cue, lâin tincuaclesiheb cui'chic chi yo'yo sa' roso'jiqueb li cutan.

⁴⁵Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde.

⁴⁵Tz'îbanbil retalil chi jo'ca'in sa' li Santil Hu xbaneb li profeta: Li Dios tixc'ut lix yâlal chiruheb chixjunileb. Jo'can nak chixjunileb li neque'abin re ut neque'xtau ru li c'a'ru naxye li Dios, eb a'an tine'xpâb ajcui' lâin.

⁴⁶Mitte keegi ei ole näinud Isa peale selle, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.

⁴⁶A'in moco naraj ta naxye nak cuan li que'iloc chak ru li Acuabej Dios. Ca'aj cui' lâin ninna'oc ru xban nak riq'uin quinchal chak.

⁴⁷Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.

⁴⁷Relic chi yâl tinye êre nak li ani napâban cue, li jun a'an cuan xyu'am chi junelic.

⁴⁸Mina olen eluleib.

⁴⁸Lâin li cua li naq'uehoc yu'am chi junelic.

⁴⁹Teie esiisad sõid kõrbes mannat, ja surid.

⁴⁹Lê xe'tônil yucua' que'xcua' chak li cua li quichal chak sa' choxa junxil nak yôqueb chi numec' sa' li chaki ch'och'. Usta que'xcua' li cua li quichal sa' choxa, abanan moco cuanqueb ta xyu'am chi junelic.

⁵⁰See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks.

⁵⁰Abanan, lâin li xinchal chak sa' choxa, lâin li tz'akal choxahil cua xban nak ninq'uehoc yu'am chi junelic. Li ani napâban cue, a'an inc'a' tâcâmk. Cuânk ban xyu'am chi junelic.

⁵¹Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.'

⁵¹Lâin li yo'yôquil cua. Quinchal chak sa' choxa. Li ani napâban cue lâin inc'a' tâsachk. Cuânk ban xyu'am chi junelic. Li cua li tinq'ue lâin, a'an lin tibel nak tink'axtesi cuib chi câmc re nak târûk te'cuânk xyu'ameb chi junelic li cuanqueb sa' ruchich'och', chan li Jesús.

⁵²Sellest tõusis juutide keskel suur tüli. Nad küsisid: 'Kuidas saab tema anda meile süüa oma liha?'

⁵²Nak que'rabi li c'a'ru quixye, eb laj judío que'oc chixcuech'inquil rix li quixye ut que'xye: -¿Chanru nak tixq'ue lix tibel re takatzaca? chanqueb.

⁵³Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.

⁵³Quixye li Jesús reheb: -Relic chi yâl ninye êre: Cui inc'a' têtzaca lin tibel lâin li C'ajolbej ut cui inc'a' têruc' lin quiq'uel, inc'a' tâcuânk lê yu'am chi junelic.

⁵⁴Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval,

⁵⁴Chixjunileb li neque'xtzaca lin tibel ut neque'ruc' lin quiq'uel, cuânk xyu'ameb chi junelic, ut lâin tincuaclesiheb cui'chic chi yo'yo sa' roso'jiqueb li cutan.

⁵⁵sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook.

⁵⁵Lin tibel, a'an li tzacaêmk li naq'uehoc junelic yu'am. Ut lin quiq'uel, a'an li uc'a li naq'uehoc junelic yu'am.

⁵⁶Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.

⁵⁶Li ani naxtzaca lin tibel ut naruc' lin quiq'uel, li jun a'an cuan chi sum âtin cuiq'uin ut lâin cuanquin chi sum âtin riq'uin a'an.

⁵⁷Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.

⁵⁷Li yo'yôquil Dios, a'an li quitaklan chak cue. Jo' nak yo'yo chi junelic a'an, jo'can nak yo'yôquin ajcui' lâin chi junelic. Jo'can ajcui' li ani naxtzaca lin tibel, li jun a'an tâcuânk xyu'am chi junelic sa' inc'aba' lâin.

⁵⁸See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba sööb, elab igavesti.'

⁵⁸Jo'can nak lâin li cua li quinchal chak sa' choxa. Moco jo' ta li cua li que'xcua' lê xe'tônil yucua'. A'an inc'a' quixq'ue xyu'ameb chi junelic. Abanan chixjunileb li te'cua'ok re li cua a'in, eb a'an te'cuânk xyu'ameb chi junelic, chan li Jesús.

⁵⁹Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades.

⁵⁹Chixjunil li c'a'ak re ru a'in li Jesús quixye reheb nak yô chixc'utbal lix yâlal chiruheb aran Capernaum sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.

⁶⁰Siis paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: 'See sõna on ränk, kes suudab seda kuulda?'

⁶⁰Nak que'rabi li c'a'ru quixye, nabaleb lix tzolom que'oc chi âtinac chi ribileb rib, ut que'xye: -C'ajo' xch'a'ajquil xtaubal ru li xye. ¿Ani ta cui' tâta'ok ru? chanqueb.

⁶¹Aga Jeesus, kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, ütles neile: 'Kas see ärritab teid?

⁶¹Li Jesús quixnau nak yôqueb chixcuech'inquil rix li c'a'ru quixye usta mâ ani quiyehoc re. Jo'can nak quixye reheb: -¿Ma inc'a' xcuulac chêru li c'a'ru xinye êre? ¿Ma têcanab intâkenquil xban?

⁶²Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne?

⁶²¿Ma ra xerec'a nak xinye êre chi jo'can? ¿C'a' raj ru têbânu nak têril nak lâin li C'ajolbej yôkin cui'chic chi xic sa' choxa li xincuan cui' chak junxil?

⁶³Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.

⁶³Li naq'uehoc junelic yu'am, a'an li Santil Musik'ej. A'an mâcua' re li tibelej. Lâin xinch'olob xyâlal chêru. Li xinye êre yebil cue xban li Santil Musik'ej. Cui têpâb li c'a'ru xinye, li Santil Musik'ej tixq'ue êre li junelic yu'am.

⁶⁴Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.' Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes tema reedab.

⁶⁴Abanan toj cuanqueb ajcui' sa' êyânk li inc'a' neque'pâban, chan li Jesús. Chalen sa' xticlajic li Jesús quixnau aniheb li inc'a' te'pâbânk re. Ut quixnau ajcui' ani li tâk'axtesînk re sa' ruk'eb li xic' que'iloc re.

⁶⁵Ja ta ütles: 'Seepärast ma olengi teile öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa.'

⁶⁵Ut quixye ajcui' li Jesús reheb: -Jo'can nak xinye êre nak mâ ani târûk tâpâbânk cue cui inc'a' ta k'axtesinbil cue xban li Yucua'bej, chan.

⁶⁶Seepeale lahkusid paljud ta jüngritest tema juurest ega käinud enam koos temaga.

⁶⁶Chalen sa' li cutan a'an nabaleb lix tzolom que'ch'inan xch'ôleb ut inc'a' chic que'xtâke li Jesús.

⁶⁷Siis ütles Jeesus neile kaheteistkümnele: 'Kas teiegi tahate ära minna?'

⁶⁷Ut li Jesús quixye reheb lix tzolom cablaju: -¿Ma têraj ajcui' xic lâex? ¿Ma tinêcanab ajcui' lâex? chan reheb.

⁶⁸Siimon Peetrus vastas talle: 'Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad,

⁶⁸Quichak'oc laj Simón Pedro ut quixye re: -At Kâcua', ¿ani aj iq'uin toxic? Lâat nacaye ke chanru tâcuânk kayu'am chi junelic.

⁶⁹ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.'

⁶⁹Lâo nakapâb li c'a'ru nacaye ut nakanau nak lâat li Cristo, li Ralal li yo'yôquil Dios, chan.

⁷⁰Jeesus vastas neile: 'Eks ma ole teid kahtteistkümmend välja valinud, ent üks teie seast on kurat.'

⁷⁰Quixye li Jesús: -¿Ma mâcua' ta bi' lâin xinsic'oc êru lâex li cablaju? Lâin xinsic'oc êru ut jun sa' êyânk xk'axtesi rib re laj tza, chan.Yô chi âtinac chirix laj Judas Iscariote, li ralal laj Simón. Usta a'an jun reheb li cablaju, mokon laj Judas Iscariote quixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb li xic' neque'iloc re.

⁷¹Aga seda ta ütles Juudas Iskarioti kohta, sest see kavatses teda reeta, üks neist kaheteistkümnest.

⁷¹Yô chi âtinac chirix laj Judas Iscariote, li ralal laj Simón. Usta a'an jun reheb li cablaju, mokon laj Judas Iscariote quixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb li xic' neque'iloc re.