¹Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa.

¹Chirix chic a'an, li Jesús yô chixbeninquileb li na'ajej li cuanqueb Galilea. Inc'a' quiraj xic Judea xban nak eb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío te'raj xcamsinquil.

²Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal.

²Yô chi cuulac xk'ehil li nink'e nak eb laj judío neque'xyîb lix coc' muhebâl.

³Siis Jeesuse vennad ütlesid talle: 'Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed,

³Eb li rîtz'in li Jesús que'xye re: -Elen sa' li na'ajej a'in. Ayu Judea re nak eb li neque'tâken âcue te'rileb li milagro li nacabânu.

⁴sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud. Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!'

⁴Mâ ani junak tixbânu lix c'anjel chi mukmu cui naraj nak tâna'lîk ru. Cui tâbânu li milagro a'in, c'utbesi lâ c'anjel chiruheb chixjunileb, chanqueb.

⁵Isegi Jeesuse vennad ei uskunud temasse.

⁵Yal ta eb li rîtz'in neque'pâban re nak a'an taklanbil chak xban li Dios.

⁶Siis ütles Jeesus neile: 'Minu aeg ei ole veel käes, aga teil on alati paras aeg.

⁶Quixye li Jesús reheb: -Toj mâji' nacuulac xk'ehil nak tinxic. Lâex naru texxic yalak jok'e.

⁷Maailm ei saa teid vihata, mind see aga vihkab, sest mina tunnistan selle kohta, et selle teod on kurjad.

⁷Eb li cuanqueb sa' ruchich'och' xic' niquine'ril xban nak lâin ninye reheb nak inc'a' us li yôqueb chixbânunquil. Abanan lâex inc'a' xic' nequex-ile' xbaneb.

⁸Teie minge üles pühiks, mina ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.'

⁸Ayukex lâex sa' li nink'e. Lâin inc'a' tinxic xban nak toj mâji' nacuulac xk'ehil nak tinxic, chan li Jesús.

⁹Ta ütles seda neile ja jäi Galileasse.

⁹Nak quixye reheb a'in, li Jesús toj quicana aran Galilea.

¹⁰Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja.

¹⁰Nak ac xcôeb li rîtz'in sa' li nink'e aran Jerusalén, li Jesús cô ajcui'. Abanan moco quixye ta rib. Chanchan sa' mukmu cô.

¹¹Siis juudid otsisid Jeesust pühadeks kogunenute hulgast ja küsisid: 'Kus ta on?'

¹¹Eb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío yôqueb chixsic'bal li Jesús sa' li nink'e. -¿Bar anchal cuan li cuînk a'an? chanqueb.

¹²Ja rahvahulgas sosistati rohkesti tema kohta, ühed ütlesid, et ta on hea, teised, et ei ole, vaid ta eksitab rahvast.

¹²Nabaleb li cuanqueb aran yôqueb chixcuech'inquil rib chirix li Jesús. Cuan yôqueb chi yehoc re: -Châbil cuînk a'an, chanqueb. Ut cuan cui'chic yôqueb chi yehoc: -Inc'a'. Li cuînk a'an naxbalak'iheb li tenamit, chanqueb.

¹³Ometi ei rääkinud keegi temast avalikult, sest kõik kartsid juute.

¹³Abanan mâ ani quiâtinac chi cau xban nak que'xucuac chiruheb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío.

¹⁴Alles pühade keskpaiku läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.

¹⁴Nak ac yô li nink'e li Jesús cô sa' li templo ut qui-oc chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li cuanqueb aran.

¹⁵Juudid panid seda imeks ja ütlesid: 'Kuidas see tunneb Kirja ilma õppimata?'

¹⁵Que'sach xch'ôleb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío chirabinquil li c'a'ru quixye li Jesús. Que'xye: -¿Chanru nak naxnau li cuînk a'in chixjunil li c'a'ak re ru a'in? A'an moco tzolbil ta, chanqueb.

¹⁶Siis Jeesus vastas neile: 'Minu õpetus ei ole minu, vaid tema oma, kes minu on saatnud.

¹⁶Quixye li Jesús reheb: -Li tijleb li yôquin chixc'utbal mâcua' cue. A' li Dios li quitaklan chak cue, a'an li quic'utuc chicuu li yôquin chixyebal, chan.

¹⁷Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.

¹⁷Li ani tâajok xbânunquil li c'a'ru naraj li Dios, a'an tixnau ma re li Dios li tijleb li yôquin chixc'utbal malaj ut yal inc'a'ux injunes.

¹⁸Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet.

¹⁸Cui junak naxch'olob xyâlal li naxc'oxla xjunes, li jun a'an naraj nak tâq'uehek' xlok'al xbaneb li neque'abin re. Abanan li ani naraj nak tâq'uehek' xlok'al li quitaklan chak re, li jun a'an tîc xch'ôl ut mâc'a' balak'ic riq'uin.

¹⁹Kas Mooses ei andnud teile Seadust? Aga keegi teist ei tee Seaduse järgi. Miks te otsite võimalust mind tappa?'

¹⁹¿Ma inc'a' ta bi' quixq'ue êre li chak'rab laj Moisés? ¿C'a'ut nak mâ jun sa' êyânk naxbânu chi tz'akal li c'a'ru naxye li chak'rab? Ut, ¿c'a'ut nak têraj incamsinquil? chan li Jesús.

²⁰Rahvahulk vastas: 'Sinus on kuri vaim. Kes otsib võimalust sind tappa?'

²⁰Eb a'an que'chak'oc ut que'xye re: -Cuan na li mâus aj musik'ej âcuiq'uin. ¿Ani tâajok âcamsinquil? chanqueb re.

²¹Jeesus kostis: 'Ma tegin ühe teo, ja te kõik panete imeks.

²¹Quixye li Jesús reheb: -Lâin xinbânu jun li milagro sa' li hilobâl cutan ut sachso êch'ôl xexcana xban.

²²Eks ole: Mooses on andnud teile ümberlõikamise - kuigi see ei ole pärit Mooseselt, vaid esiisadelt - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.

²²Laj Moisés quixye êre nak tento têbânu li circuncisión reheb lê ralal. (Mâcua' laj Moisés li quitiquiban re. A' lê xe'tônil yucua', a'aneb li que'tiquiban re xbânunquil li circuncisión.) Usta hilobâl cutan, lâex nequebânu li circuncisión.

²³Kui inimese peab ümber lõikama hingamispäeval, et Moosese Seadus ei jääks täitmata, miks te siis minu peale tigedad olete, et ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?

²³Cui lâex nequebânu li circuncisión usta hilobâl cutan re nak inc'a' têk'et li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés, ¿c'a'ut nak xexjosk'o' cuiq'uin nak xinq'uirtesi jun li cuînk sa' li hilobâl cutan?

²⁴Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!'

²⁴Mexrakoc âtin jo' nequeraj lâex yal êjunes. Chexrakok ban âtin sa' xyâlal, chan li Jesús.

²⁵Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: 'Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?

²⁵Cuanqueb aj Jerusalén que'xye: -¿Ma mâcua' ta bi' a'in li cuînk li te'raj xcamsinquil eb li neque'taklan sa' kayânk lâo aj judío?

²⁶Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?

²⁶Q'uehomak retal. Cuan arin ut yô chi âtinac chiruheb chixjunileb li tenamit ut mâc'a' neque'xye re. Mâre xe'xnau nak a'an li Cristo.

²⁷Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on.'

²⁷¿Chanru nak a'anak li Cristo? ¿Ma inc'a' ta bi' nakanau bar xtenamit li cuînk a'in? Nak tâchâlk li Cristo, mâ ani tâna'ok re chi tz'akal bar tâchâlk chak, chanqueb.

²⁸Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: 'Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.

²⁸Nak li Jesús yô chixch'olobanquil lix yâlal sa' li templo, quixye chi cau xyâb xcux: -Yâl nak nequenau cuu. Ut nequenau bar intenamit. Abanan inc'a' nequenau chi tz'akal bar xinchal chak. Lâin inc'a' xintakla chak cuib yal injunes. Li Dios, li tîc xch'ôl, a'an li xtaklan chak cue. Lâex inc'a' nequenau ru a'an.

²⁹Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud.'

²⁹Ca'aj cui' lâin ninna'oc ru xban nak riq'uin a'an xinchal chak. Li Dios, a'an li quitaklan chak cue, chan li Jesús.

³⁰Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

³⁰Ut que'raj raj xchapbal re nak te'xq'ue sa' tz'alam. Abanan inc'a' ajcui' que'xchap xban nak toj mâji' nacuulac xk'ehil nak tâchapek'.

³¹Aga rahvahulgast uskusid temasse paljud, ja need ütlesid: 'Kui Messias tuleb, kas ta teeb rohkem tunnustähti, kui tema on teinud?'

³¹Nabaleb li tenamit que'xpâb li Cristo ut que'xye: -Lâo nakanau nak tâc'ulûnk li Cristo, nabaleb li milagro tixbânu. Li cuînk a'in nabal li milagro yô chixbânunquil. Cui ta mâcua' li Cristo, ¿chan ta cui' ru nak tixbânu li milagro li yô chixbânunquil?

³²Kui variserid kuulsid rahvahulka omavahel nõnda tema üle sosistamas, läkitasid nemad ja ülempreestrid sulaseid teda vahistama.

³²Eb laj fariseo que'rabi li yôqueb chixyebal chirix li Jesús. Jo'can nak eb a'an, rochbeneb li xbênil aj tij, que'xtakla li neque'c'ac'alen sa' li templo chixchapbal li Jesús re te'xq'ue sa' tz'alam.

³³Siis ütles Jeesus: 'Ma olen teie seas veel ainult pisut aega ning siis ma lähen selle juurde, kes minu on saatnud.

³³Li Jesús quixye reheb: -Toj mâji' tinêchap. Toj tincuânk chic ca'ch'inak sa' êyânk, tojo'nak tinsuk'îk cui'chic riq'uin li quitaklan chak cue.

³⁴Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla.'

³⁴Tinêsic' ut inc'a' tinêtau xban nak bar cuânkin lâin, lâex inc'a' texrûk chi xic, chan.

³⁵Siis juudid ütlesid üksteisele: 'Kuhu ta kavatseb minna, nii et me teda ei leia? Ega ta ometi lähe nende juurde, kes elavad kreeklaste seas, ja hakka õpetama kreeklasi?

³⁵Ut eb laj judío que'oc chi âtinac chi ribileb rib ut que'xye: -¿Bar anchal tâxic li cuînk a'in nak inc'a' târûk takatau? Mâre tâxic riq'uineb laj judío li cuanqueb sa' xtenamiteb laj griego. Malaj tâoc chixtzolbaleb laj griego.

³⁶Mida tähendab see sõna, mis ta ütles: Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla?'

³⁶A'an xye, "Tinêsic' ut inc'a' tinêtau. Inc'a' naru texxic bar cuânkin cui'," chan. ¿C'a'ru xyâlal a'an? chanqueb.

³⁷Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: 'Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!

³⁷Li roso'jic li nink'e, a'an li cutan li k'axal lok' chiruheb. Sa' li hônal a'an, li Jesús quixakli chiruheb ut quixye chi cau xyâb xcux: -Li ani tâchakik re, châlk cuiq'uin. Lâin tinq'ue ruc'a.

³⁸Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.'

³⁸Xban nak jo'ca'in tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu: Chixjunileb li ani te'pâbânk cue lâin, li Santil Musik'ej li naq'uehoc junelic yu'am tâcuânk riq'uineb. Chanchan jun li yu'am ha' li inc'a' na-oso'.-

³⁹Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.

³⁹Nak quixye a'in, li Jesús yô chi âtinac chirix li Santil Musik'ej li tâcuânk riq'uineb li te'pâbânk re. Sa' li cutan a'an, li Santil Musik'ej toj mâji' nac'ulun xban nak li Jesús toj mâji' naxic sa' choxa chixc'ulbal lix lok'al.

⁴⁰Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: 'Tema on tõesti prohvet.'

⁴⁰Nak que'rabi li c'a'ru quixye li Jesús, cuan que'yehoc: -Relic chi yâl li cuînk a'in profeta.-

⁴¹Teised ütlesid: 'Tema on Messias.' Aga paljud ütlesid: 'Ega siis Messias tule Galileast?

⁴¹Ut cuanqueb ajcui' que'xye: -Li cuînk a'in, a'an li Cristo.- Abanan cuanqueb cui'chic li que'chak'oc ut que'xye: -¿Ma Galilea ta bi' tâchâlk li Cristo li yechi'inbil ke?

⁴²Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet.'

⁴²Tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu nak li Cristo li Mesías tâchâlk sa' xyânkeb li ralal xc'ajol li rey David. Tâchâlk aran Belén li quicuan cui' li rey David najter, chanqueb.

⁴³Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.

⁴³Jo'can nak li tenamit que'xjachi ribeb xban nak jalan jalânk yôqueb chixc'oxlanquil chirix li Jesús.

⁴⁴Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.

⁴⁴Cuanqueb li que'ajoc xchapbal li Jesús abanan inc'a' ajcui' que'xbânu.

⁴⁵Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: 'Miks te ei toonud teda?'

⁴⁵Nak que'suk'i li que'taklâc chixchapbal li Jesús, eb laj fariseo ut eb li xbênil aj tij que'xpatz' reheb: -¿C'a'ut nak inc'a' xec'am chak li cuînk a'an? chanqueb.

⁴⁶Templisulased vastasid: 'Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene.'

⁴⁶Eb li neque'c'ac'alen sa' li templo que'chak'oc ut que'xye: -¡Mâ jun cua kabiom junak cuînk chi âtinac jo' naâtinac li cuînk a'an! Ch'ina'us li c'a'ru naxye, chanqueb.

⁴⁷Siis variserid vastasid neile: 'Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?

⁴⁷Ut eb laj fariseo que'xye reheb: -¿Ma xeq'ue ajcui' êrib lâex chixbalak'i li cuînk a'an?

⁴⁸Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?

⁴⁸¿Ma cuan ta bi' junak xcomoneb li neque'taklan sa' kayânk li xpâb li c'a'ru naxye a'an? Ut, ¿ma cuan ta bi' junak kacomon lâo aj fariseo xpâban re?

⁴⁹Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!'

⁴⁹Eb li q'uila tenamit a'in inc'a' neque'xnau c'a'ru naxye sa' li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés. ¿C'a'ru te'oc cui' eb a'an? chanqueb laj fariseo.

⁵⁰Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:

⁵⁰Cuan aran laj Nicodemo li quicuulac riq'uin li Jesús chi k'ek. A'an jun reheb laj fariseo. Quixye reheb:

⁵¹'Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?'

⁵¹-Naxye sa' li kachak'rab nak inc'a' naru rakoc âtin sa' xbên junak cuînk chi toj mâji' naxye ma cuan xmâc malaj ut inc'a'. Tento takanau chi tz'akal c'a'ru lix mâc, chan laj Nicodemo.

⁵²Nad kostsid talle: 'Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!'

⁵²Que'chak'oc ut que'xye re: -¿Ma lâat ajcui' aj Galilea lâat? Tzol âcuib chi us sa' li Santil Hu re tâq'ue retal nak mâ jun profeta chalenak chak Galilea, chanqueb.Ut chirix chic a'an, chixjunileb que'côeb sa' rochocheb.

⁵³[Ja igaüks läks koju.

⁵³Ut chirix chic a'an, chixjunileb que'côeb sa' rochocheb.