¹Kui Adonisedek, Jeruusalemma kuningas, kuulis, et Joosua oli vallutanud Ai ja oli hävitanud selle sootuks, et nõnda nagu ta oli talitanud Jeerikoga ja selle kuningaga, nõnda oli ta talitanud ka Aiga ja selle kuningaga, ja et Gibeoni elanikud olid Iisraeliga rahu teinud ja nende keskele jäänud,

¹Li rey Adonisedec li cuan Jerusalén quirabi resil nak laj Josué quinumta saß xbên li tenamit Hai ut quisach ru ut quixcamsi lix reyeb. Ut quirabi ajcuiß resil nak quixsach ru li tenamit Jericó ut quixcamsi li rey. Ut quirabi ajcuiß resil nak eb li cuanqueb aran Gabaón queßxbânu jun li contrato re nak teßxcßam ribeb saß usilal riqßuineb laj Israel ut cuanqueb chic saß xyânkeb.

²siis kardeti väga, sest Gibeon oli suur linn nagu mõni kuningalinn, Aist suurem, ja kõik selle mehed vaprad.

²Cßajoß nak quixucuac li rey nak quirabi aßan xban nak li tenamit Gabaón, aßan nimla tenamit ut kßaxal nim xcuanquil chiru li tenamit Hai. Ut chixjunileb li cuînk aßan cauheb rib.

³Ja Jeruusalemma kuningas Adonisedek läkitas ütlema Hebroni kuningale Hohamile, Jarmuti kuningale Piramile, Laakise kuningale Jaafale ja Egloni kuningale Debirile:

³Joßcan nak laj Adonisedec lix rey eb laj Jerusalén quixtakla xbokbaleb laj Hoham li rey re li tenamit Hebrón, ut laj Piream li rey re li tenamit Jarmut, ut laj Jafía li rey re li tenamit Laquis joß ajcuiß laj Debir li rey re li tenamit Eglón.

⁴'Tulge üles minu juurde ja aidake mind! Me lööme Gibeoni, sellepärast et ta tegi rahu Joosuaga ja Iisraeli lastega.'

⁴Quixye reheb: —Châlkex arin ut kachßutubak kib chi pletic riqßuin li tenamit Gabaón xban nak eb aßan xeßxcßam rib saß usilal riqßuin laj Josué ut riqßuineb laj Israel, chan.

⁵Siis nad kogunesid ja tulid üles, need viis emorlaste kuningat: Jeruusalemma kuningas, Hebroni kuningas, Jarmuti kuningas, Laakise kuningas, Egloni kuningas - nemad ja kõik nende sõjaleerid, ja asusid leeri Gibeoni vastu ning sõdisid temaga.

⁵Joßcan nak queßxchßutub ribeb li ôb chi rey reheb laj amorreo li cuanqueb saß eb li tenamit Jerusalén, Hebrón, Jarmut, Laquis ut Eglón. Queßxchßutubeb lix soldado ut queßcôeb chi pletic riqßuineb laj Gabaón. Aran queßxqßue lix muhebâleb nachß riqßuin li tenamit Gabaón re teßoc chi pletic riqßuineb.

⁶Aga Gibeoni mehed läkitasid ütlema Joosuale, kes oli leeris Gilgalis: 'Ära tõmba oma kätt oma sulaste juurest tagasi! Tule ruttu üles meie juurde ja päästa ning aita meid, sest kõik emorlaste kuningad, kes elavad mäestikus, on kogunenud meie vastu!'

⁶Ut eb li cuanqueb saß li tenamit Gabaón queßxtakla xyebal re laj Josué toj aran Gilgal bar cuan cuiß lix muhebâl: —Takaj nak tatchâlk chikatenkßanquil lâo aj cßanjel châcuu. Moâcanab kajunes. Tatchâlk chi junpât chikacolbal xban nak chixjunileb li rey reheb laj amorreo, li cuanqueb saß li tzûl ru, xeßchal chi pletic kiqßuin.—

⁷Siis Joosua läks Gilgalist üles, tema ja kõik sõjamehed koos temaga, ja kõik vaprad võitlejad.

⁷Laj Josué qui-el chak Gilgal rochbeneb chixjunileb li soldado li cauheb rib chi pletic.

⁸Ja Issand ütles Joosuale: 'Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!'

⁸Ut li Kâcuaß quixye re laj Josué: —Matxucuac chiruheb aßan xban nak lâin tinkßaxtesiheb saß âcuukß ut mâ jun reheb aßan teßnumtâk saß âbên, chan li Kâcuaß.

⁹Ja Joosua läks äkitselt neile kallale, olles öö jooksul Gilgalist üles tulnud.

⁹Laj Josué qui-el Gilgal rochbeneb lix soldado. Chiru kßojyîn queßbêc toj retal queßcuulac nachß riqßuin li tenamit Gabaón. Mâcßaß saß xchßôleb laj amorreo nak queßcuulac chi pletic riqßuineb.

¹⁰Ja Issand viis nad segadusse Iisraeli ees, kes valmistas neile suure kaotuse Gibeoni juures ja ajas neid taga Beet-Hooroni tõusutee suunas ning lõi neid kuni Asekani ja Makkedani.

¹⁰Li Kâcuaß Dios quirocsi xxiuheb laj amorreo nak queßril eb laj Israel. Ut nabaleb li cuanqueb Gabaón queßcamsîc. Ut li incßaß queßcam, queßâlinac ut eb laj Israel queßxtâkeheb toj saß li naßajej Bet-horón. Ut cuanqueb cuißchic li queßcamsîc nak yôqueb chi numecß saß eb li naßajej Azeca ut Maceda.

¹¹Aga kui nad Iisraeli eest põgenedes olid Beet-Hooroni nõlvakul, siis heitis Issand taevast nende peale suuri raheteri, ja nii kuni Asekani, nõnda et nad surid; neid, kes surid raheteradest, oli rohkem kui neid, keda Iisraeli lapsed tapsid mõõgaga.

¹¹Nak eb laj amorreo yôqueb chi êlelic chiruheb laj Israel, li Kâcuaß nabal li sakbach quixtakla chak saß xbêneb nak yôqueb chi cubec saß li tzûl Bet-horón. Chanchan li nînki pec. Ut kßaxal cuißchic nabal li queßcam xban li sakbach chiru li queßcamsîc chi chßîchß xbaneb laj Israel.

¹²Siis Joosua rääkis Issandaga sel päeval, kui Issand andis emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes: 'Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!'

¹²Saß li cutan nak li Kâcuaß quixkßaxtesiheb laj amorreo saß rukßeb laj Israel, laj Josué quiâtinac riqßuin li Kâcuaß chiruheb li tenamit ut quixye: —Chixaklîk li sakße saß xbên li naßajej Gabaón. Ut chixaklîk li po saß xbên li ru takßa Ajalón, chan.

¹³Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele. Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva.

¹³Li sakße ut li po queßxakli. Incßaß chic queßbêc toj retal nak queßnumta laj Israel saß xbêneb li xicß nequeßiloc reheb. ¿Ma incßaß ta biß tzßîbanbil retalil aßin saß li hu li quixtzßîba laj Jaser nak li sakße quixakli saß xyi li choxa caßchßin chic mâ jun cutan ut incßaß quixsêba rib chi oc?

¹⁴Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Issand oleks võtnud kuulda ühe mehe häält. Aga Issand sõdis Iisraeli eest.

¹⁴Mâ jun sut quicßulman chi joßcan joß li quicßulman saß li cutan aßan, chi moco junxil chi moco mokon. Li Dios quixsume lix tij laj Josué, usta yal cuînk, ut quixtenkßaheb laj Israel chi numtâc saß xbêneb li xicß nequeßiloc reheb.

¹⁵Seejärel tuli Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.

¹⁵Nak ac xcßulman aßin, laj Josué rochbeneb lix soldado queßsukßi cuißchic Gilgal saß lix muhebâleb.

¹⁶Aga need viis kuningat põgenesid ja peitsid endid ühte koopasse Makkedas.

¹⁶Ut eb li ôb chi rey queßêlelic ut queßxmuk ribeb saß jun li ochoch pec aran Maceda.

¹⁷Sellest teatati Joosuale ja öeldi: 'Need viis kuningat on leitud peitu pugenuina ühes koopas Makkedas.'

¹⁷Abanan cuan jun qui-iloc reheb ut quixye re laj Josué nak li ôb chi rey mukmûqueb saß jun li ochoch pec aran Maceda.

¹⁸Siis ütles Joosua: 'Veeretage suured kivid koopasuule ja pange selle ette mehi neid valvama.

¹⁸Laj Josué quixye reheb li soldado: —Têtolcßosi nînki pec re têtzßap li oquebâl re li ochoch pec ut têqßue aj cßacßalehom re li ochoch pec.

¹⁹Aga teie ise ärge seiske paigal! Ajage taga oma vaenlasi ja hävitage nende järelvägi, ärge laske neid minna nende linnadesse, sest Issand, teie Jumal, on andnud nad teie kätte!'

¹⁹Abanan lâex mêbay êrib. Mêcanab râlinanquileb li xicß nequeßiloc ke. Texxic chirixeb ut têcamsiheb. Incßaß têcanabeb chi xic saß lix tenamiteb xban nak li Kâcuaß Dios ac xkßaxtesiheb saß êrukß, chan laj Josué.

²⁰Kui siis Joosua ja Iisraeli lapsed olid valmistanud neile väga suure kaotuse kuni täieliku hävinguni, pääsenud aga olid põgenenud ja jõudnud kindlustatud linnadesse,

²⁰Nak laj Josué ut eb laj Israel queßxsach ru chi junaj cua eb laj amorreo, nabaleb li queßcamsîc. Abanan cuanqueb ajcuiß junjûnk queßêlelic. Eb aßan queßcôeb chixcolbaleb rib saß eb li tenamit li sutsûqueb saß tzßac.

²¹tuli kogu rahvas rahuga tagasi Joosua juurde Makkeda leeri; ükski ei julgenud oma keelt liigutada kellegi vastu Iisraeli laste hulgast.

²¹Ut chixjunileb lix soldado queßsukßi riqßuin laj Josué saß li naßajej Maceda bar queßxqßue cuiß lix muhebâleb. Mâ jun quicamsîc saß xyânkeb laj Israel. Ut mâ jun saß li naßajej aßan quiraj xcuechßinquileb laj Israel.

²²Siis ütles Joosua: 'Avage koopasuu ja tooge need viis kuningat koopast välja minu juurde!'

²²Laj Josué quixye reheb li soldados: —Tehomak li oquebâl re li ochoch pec ut teßrisiheb li ôb chi rey, chan.

²³Ja nad tegid nõnda ning tõid koopast välja ta juurde need viis kuningat: Jeruusalemma kuninga, Hebroni kuninga, Jarmuti kuninga, Laakise kuninga ja Egloni kuninga.

²³Joßcan nak queßxte li ochoch pec ut queßrisiheb lix reyeb li tenamit Jerusalén, Hebrón, Jarmut, Laquis, ut Eglón. Ut queßxcßameb riqßuin laj Josué.

²⁴Ja kui nad olid toonud need kuningad Joosua juurde, siis kutsus Joosua kõik Iisraeli mehed ja ütles sõjameeste pealikuile, kes koos temaga olid võidelnud: 'Astuge ligi, pange oma jalg neile kuningaile kaela peale!' Ja nad astusid ligi ning panid oma jala neile kaela peale.

²⁴Nak ac cuanqueb li rey riqßuin laj Josué, quixtakla xbokbaleb chixjunileb li cuînk aj Israel. Quixye reheb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb nak teßxxakab li rokeb saß xbên lix cuxeb li rey. Ut joßcan queßxbânu.

²⁵Ja Joosua ütles neile: 'Ärge kartke ja ärge kohkuge, olge vahvad ja tugevad, sest nõnda talitab Issand kõigi teie vaenlastega, kellega teil tuleb tapelda!'

²⁵Ut laj Josué quixye reheb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel: —Mexxucuac chi moco chichßinânk êchßôl. Cauhak ban êchßôl xban nak joßcaßin nak tixkßaxtesiheb saß kukß li Kâcuaß chixjunileb li xicß nequeßiloc ke, chan.

²⁶Ja pärast seda Joosua lõi neid ning surmas nad ja poos nad viide puusse; ja nad rippusid puis kuni õhtuni.

²⁶Chirix chic aßan laj Josué quixcamsiheb li ôb chi rey ut quixtakla xtßuyubanquileb saß rußuj ôb li cheß. Ut aran queßxnumsi li cutan chi tßuytßu toj retal qui-ecuu.

²⁷Aga päikeseloojakul andis Joosua käsu ja nad võeti puudelt alla ning visati sinna koopasse, kuhu nad olid peitu pugenud, ja koopasuule pandi suured kivid, mis on seal tänapäevani.

²⁷Nak ac x-ecuu, laj Josué quixtakla xcubsinquileb li camenak. Ut quixye ajcuiß nak teßcutekß chak saß li ochoch pec bar queßxmuk cuiß chak ribeb. Ut queßxqßue ajcuiß nînki pec saß li oquebâl re li ochoch pec. Ut toj cuanqueb ajcuiß li pec aßan chalen anakcuan.

²⁸Ja samal päeval vallutas Joosua Makkeda ning lõi mõõgateraga seda ja selle kuningat, hävitades sootuks need ja kõik hingelised, kes seal sees olid, kedagi säästmata; ja ta talitas Makkeda kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.

²⁸Saß eb li cutan aßan laj Josué ut eb lix soldado queßpletic riqßuineb li cuanqueb saß li tenamit Maceda. Queßnumta saß xbêneb ut queßxcamsiheb. Mâ jun chic queßcana chi yoßyo saß li tenamit aßan. Joß nak quixcamsi lix reyeb laj Jericó, joßcan cuißchic quixbânu re lix reyeb laj Maceda.

²⁹Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Makkedast Libnasse ja sõdis Libna vastu.

²⁹Nak ac xsacheb ru li cuanqueb Maceda, laj Josué cô aran Libna rochbeneb lix soldado ut queßpletic riqßuineb li cuanqueb Libna.

³⁰Ja Issand andis Iisraeli kätte ka selle ja selle kuninga; ja Joosua lõi mõõgateraga neid ja kõiki hingelisi, kes seal sees olid, kedagi säästmata; ja ta talitas selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.

³⁰Li Kâcuaß Dios quixkßaxtesi ajcuiß li tenamit aßan saß rukßeb laj Israel. Queßxcamsi chi chßîchß chixjunileb li cuanqueb saß li naßajej aßan. Mâ jun chic queßcana chi yoßyo. Ut queßxcamsi ajcuiß lix reyeb joß nak queßxcamsi li rey re Jericó.

³¹Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Libnast Laakisesse, piiras seda ja sõdis selle vastu.

³¹Nak laj Josué qui-el Libna rochbeneb lix soldados queßcôeb Laquis chi pletic riqßuineb li cuanqueb saß li naßajej aßan. Ut queßxyîb lix muhebâleb saß xcaßyabâl li tenamit.

³²Ja Issand andis Laakise Iisraeli kätte, kes vallutas selle teisel päeval ja lõi mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, just nagu ta oli talitanud Libnaga.

³²Ut saß xcab li cutan li Kâcuaß quixkßaxtesi li tenamit saß rukßeb laj Israel. Joß nak quilajeßxcamsi chixjunileb saß li naßajej Libna, joßcan cuißchic queßxbânu aran Laquis. Mâ jun chic queßcana chi yoßyo saß li tenamit aßan.

³³Siis tuli Geseri kuningas Horam Laakisele appi, aga Joosua lõi teda ja tema rahvast, jätmata temale järele ainsatki põgenikku.

³³Laj Horam li rey li cuan saß li tenamit Gezer cô rochbeneb lix soldados chixtenkßanquil li tenamit Laquis. Abanan laj Josué rochbeneb lix soldados queßnumta saß xbêneb li tenamit aßan toj retal quixsacheb ru chixjunileb. Mâ jun chic quixcanabeb chi yoßyo.

³⁴Ja Laakisest läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Eglonisse, ja nad piirasid seda ning sõdisid selle vastu.

³⁴Chirix chic aßan laj Josué qui-el Laquis rochbeneb lix soldados ut queßcôeb Eglón chi pletic. Ut queßxyîb lix muhebâleb nachß riqßuin li tenamit.

³⁵Ja nad vallutasid selle samal päeval ning lõid mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, hävitades need selsamal päeval sootuks, just nagu ta oli talitanud Laakisega.

³⁵Saß li cutan aßan, queßnumta saß xbêneb laj Eglón ut quilajeßxcamsiheb chi chßîchß chixjunileb li cuanqueb aran. Mâ jun chic queßxcanabeb chi yoßyo joß queßxbânu aran Laquis.

³⁶Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Eglonist üles Hebronisse, ja nad sõdisid selle vastu.

³⁶Nak queßel Eglón, laj Josué rochbeneb lix soldados queßcôeb Hebrón ut queßoc chi pletic riqßuineb.

³⁷Ja nad vallutasid selle ning lõid mõõgateraga selle kuningat ja kõiki selle juurde kuuluvaid linnu ja kõiki hingelisi, kes seal olid; ta ei jätnud järele ainsatki põgenikku, just nagu ta oli talitanud Egloniga; ja ta hävitas sootuks selle ja kõik hingelised, kes seal olid.

³⁷Queßoc saß li tenamit Hebrón ut queßnumta saß xbên li rey joßqueb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb aran. Ut queßnumta ajcuiß saß xbêneb li cocß tenamit li cuanqueb saß li naßajej aßan. Quilajeßxcamsi chi chßîchß chixjunileb li cuanqueb aran joß queßxbânu aran Eglón. Mâ jun chic queßxcanabeb chi yoßyo.

³⁸Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Debirisse, ja nad sõdisid selle vastu

³⁸Chirix chic aßan laj Josué rochbeneb lix soldados queßcôeb saß li tenamit Debir ut queßpletic riqßuineb aßan.

³⁹ning vallutasid selle ja selle kuninga ja kõik selle linnad; ja nad lõid neid mõõgateraga ning hävitasid sootuks kõik hingelised, kes seal olid, kedagi järele jätmata; ta talitas Debiriga ja selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Hebroniga ja nagu ta oli talitanud Libnaga ja selle kuningaga.

³⁹Queßoc saß li tenamit ut queßxcamsi li rey chi chßîchß joß ajcuiß chixjunileb li cuanqueb aran. Ut queßxsach ruheb chixjunileb li cocß tenamit li cuanqueb chi nachß. Queßxcamsiheb chixjunileb li cuanqueb saß eb li tenamit aßan joß queßxbânu re li tenamit Hebrón ut Libna. Mâ jun chic queßxcanab chi yoßyo. Joßcaßin nak queßxsach ru li tenamit Debir ut queßxsach ru lix reyeb.

⁴⁰Nõnda lõi Joosua kogu maad, mäestikku ja Lõunamaad, madalmaad ja nõlvakuid, ja kõiki kuningaid, säästmata kedagi ja hävitades sootuks kõik elavad olendid, nagu Issand, Iisraeli Jumal, oli käskinud.

⁴⁰Joßcaßin nak laj Josué quinumta saß xbêneb li rey li cuanqueb saß eb li naßajej aßan. Queßrêchani chixjunileb li naßajej li tzûl ru, li naßajej Neguev, joß ajcuiß eb li ru takßa. Ut queßxcamsiheb chixjunileb li cuanqueb aran, joß quiyeheß reheb xban li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel.

⁴¹Joosua lõi neid Kaades-Barneast kuni Assani, kogu Goosenimaad kuni Gibeonini.

⁴¹Laj Josué ut eb lix soldados queßxcamsiheb chixjunileb ut queßrêchani chixjunil li naßajej Cades-barnea toj saß li naßajej Gaza. Ut queßrêchani ajcuiß li naßajej Gosén. Quicuulac toj saß li tenamit Gabaón.

⁴²Kõik need kuningad ja nende maad vallutas Joosua ühe hoobiga, sest Issand, Iisraeli Jumal, sõdis Iisraeli eest.

⁴²Saß li plêt aßan laj Josué quinumta saß xbêneb chixjunileb li rey ut queßrêchani lix naßajeb xban nak li Kâcuaß yô chi tenkßânc reheb laj Israel.Ut laj Josué rochbeneb lix soldados queßsukßi cuißchic aran Gilgal saß li naßajej li yôqueb cuiß chi hilânc.

⁴³Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.

⁴³Ut laj Josué rochbeneb lix soldados queßsukßi cuißchic aran Gilgal saß li naßajej li yôqueb cuiß chi hilânc.