¹Kui kõik kuningad, kes olid siinpool Jordanit mäestikus, madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas, hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, sellest kuulsid,

¹Eb li rey li cuanqueb jun pacßal li nimaß Jordán saß li oeste queßrabi resil li cßaßru queßxbânu laj Israel. Eb li rey aßan cuanqueb saß eb li naßajej li tzûl ru ut li ru takßa ut cuanqueb ajcuiß chire li Palau Mediterráneo chiru li naßajej Líbano. Aßaneb laj heteo, eb laj amorreo, eb laj cananeo, eb laj ferezeo, eb laj heveo ut eb laj jebuseo.

²siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja Iisraeli vastu.

²Chixjunileb aßan queßxcßûb rib re nak teßoc chi pletic saß comonil riqßuin laj Josué ut eb lix soldado.

³Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli talitanud Jeerikoga ja Aiga,

³Eb laj heveo li cuanqueb Gabaón queßrabi resil chixjunil li quixbânu laj Josué riqßuineb li tenamit Jericó ut Hai.

⁴siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja tegid endid käskjalgadeks. Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid ja vanad veinilähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,

⁴Queßxcßûb ru chanru nak teßxbalakßiheb laj Israel. Teßxbânu rib nak aßaneb li yôqueb chi xic chi âtinac saß xcßabaß lix tenamiteb. Queßxsicß xtzacaêmkeb ut queßxqßue saß eb li kßel coxtal ut queßxtaksi chirix lix bûreb. Ut queßxcßam ajcuiß li bôls tzßûm re li vino pejel ut xitinbileb.

⁵iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.

⁵Queßxqßue kßel xâb chi rokeb xitinbileb ut queßxqßue ajcuiß rakßeb kßel chirixeb. Ut lix tzacaêmkeb li queßxcßam re teßxcuaß saß be moß ru.

⁶Siis nad läksid Joosua juurde Gilgali leeri ja ütlesid temale ja Iisraeli meestele: 'Me tuleme kaugelt maalt; tehke nüüd meiega leping!'

⁶Queßcuulac Gilgal saß li naßajej li yôqueb cuiß chi hilânc laj Israel. Ut queßxye re laj Josué: —Lâo xochal saß najtil tenamit ut takaj nak tâbânu junak contrato kiqßuin, chanqueb.

⁷Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: 'Võib-olla te elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega lepingu?'

⁷Ut eb laj Israel queßxchakßbe laj heveo ut queßxye: —Mâre anchal nachß cuanquex kiqßuin. ¿Chanru nak takabânu junak contrato êriqßuin lâex?—

⁸Siis nad ütlesid Joosuale: 'Me oleme sinu sulased!' Ja Joosua küsis neilt: 'Kes te olete ja kust te tulete?'

⁸Eb laj Gabaón queßxye re laj Josué: —Lâo tocßanjelak chêru, chanqueb re. Ut laj Josué quixye reheb: —¿Anihex tzßakal lâex? Ut, ¿bar xexchal chak?—

⁹Ja nad vastasid temale: 'Su sulased tulevad väga kaugelt maalt Issanda, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,

⁹Ut eb aßan queßchakßoc ut queßxye: —Lâo xochal chak saß najtil tenamit xban nak xkabi chixjunil li yô chixbânunquil li Kâcuaß lê Dios. Xkabi resil chixjunil li quilajxbânu chak aran Egipto.

¹⁰ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga, Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.

¹⁰Ut xkabi ajcuiß resil li quixbânu reheb li cuib chi rey li queßcuan chokß xreyeb laj amorreo li cuanqueb jun pacßal li nimaß Jordán. Xkabi resil nak queßsach ruheb li rey Sehón aran Hesbón ut laj Og, lix rey eb laj Basán, li quicuan Astarot.

¹¹Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile, öeldes: Võtke enestega kaasa moona teekonna tarvis, minge neile vastu ja öelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega leping!

¹¹Joßcan nak eb li nequeßcßamoc be saß kayânk ut eb li kech tenamitil xeßxye ke: “Cßamomak lê tzacaêmk ut ayukex riqßuineb laj Israel. Ut têye reheb nak lâo tocßanjelak chiruheb. Ut têye ajcuiß reheb nak lâo takaj xbânunquil junak contrato riqßuineb.”

¹²See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest teeroaks päeval, kui lahkusime, et tulla teie juurde; ja vaata, see on nüüd kuivanud ja murenenud.

¹²Saß li cutan nak co-el chak saß li kochoch tik chi us li kacaxlan cua li kacßam chak re takacuaß saß li be. Ut anakcuan ac xchakic ut moß chic ru.

¹³Ja need veinilähkrid, mis me täitsime, olid uued, aga vaata, need on nüüd lõhkenud. Ja meie riided ja jalatsid on kulunud väga pikal teel.'

¹³Joßcan ajcuiß li bôls tzßûm toj acß nak kaqßue li vino chi saß ut anakcuan kßel chic chi us. Ut xeßkßeloß li kakß ut li kaxâb xban xnajtil xochal cuiß chak, chanqueb.

¹⁴Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu Issandalt.

¹⁴Eb laj Israel queßxchap lix cuaheb ut queßril. Abanan incßaß queßxtzßâma chiru li Dios cßaßru us teßxbânu.

¹⁵Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu, et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.

¹⁵Joßcan nak laj Josué quixbânu li contrato re nak teßxcßam rib saß usilal riqßuineb laj Gabaón. Ut quixyechißi reheb nak incßaß tixcamsiheb. Ut joßcan ajcuiß queßxbânu eb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel.

¹⁶Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja elasid nende keskel.

¹⁶Nak ac xnumeß chic oxib cutan xbânunquil li contrato riqßuineb laj Gabaón, eb laj Israel queßrabi resil nak eb aßan nachß cuan lix naßajeb riqßuineb.

¹⁷Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal päeval nende linnade juurde; nende linnad olid Gibeon, Kefiira, Beerot ja Kirjat-Jearim.

¹⁷Nak ac xnumeß oxib cutan chic queßcôeb laj Israel chixsicßbaleb saß lix tenamiteb. Eb li tenamit aßan, aßaneb Gabaón, Cafira, Beerot, ut Quiriat-jearim.

¹⁸Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse ülemad olid neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures; ent terve kogudus nurises ülemate pärast.

¹⁸Abanan eb laj Israel incßaß queßxcamsiheb li tenamit aßan xban nak eb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel ac xeßxbânu li contrato riqßuineb saß xcßabaß li Kâcuaß lix Dioseb. Joßcan nak chixjunileb laj Israel yôqueb chixcuechßinquil rixeb laj cßamol be saß xyânkeb.

¹⁹Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: 'Me oleme neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures, nüüd ei või me neisse puutuda.

¹⁹Chixjunileb laj cßamol be saß xyânkeb queßxye re li tenamit: —Mâcßaß naru takabânu reheb xban nak ac xkabânu jun li contrato riqßuineb saß xcßabaß li Kâcuaß Dios.

²⁰Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime.'

²⁰Incßaß takacamsiheb. Mâre tâchâlk xjoskßil li Dios saß kabên cui takakßet li contrato li xkabânu riqßuineb.

²¹Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama ja neist saavad puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad neile on öelnud.

²¹Incßaß takacamsiheb. Abanan teßcanâk chokß aj sicßol siß ut aj cßamol haß chokß ke lâo aj Israel, chanqueb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel. Joßcan queßxbânu re nak teßxbânu li cßaßru queßxyechißi reheb.

²²Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, öeldes: 'Miks petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga elate meie keskel?

²²Ut chirix aßan laj Josué quixbokeb laj Gabaón ut quixye reheb: —¿Cßaßut nak xoêbalakßi? ¿Cßaßut nak xeye ke nak najt êtenamit? Moco yâl ta nak najt cuanquex kiqßuin. Nachß ban cuanquex.

²³Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja tarvis!'

²³Xban nak xoêbalakßi, anakcuan tenebanbil li raylal saß êbên. Lâex texcanâk joß môs junelic. Junes yocßoc siß têbânu ut belânc haß nak tâajmânk ru li haß ut li siß nak takalokßoni li Dios, chan laj Josué.

²⁴Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: 'Et su sulastele oli kindlasti räägitud, kuidas Issand, su Jumal, oma sulast Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elu pärast ja tegime seda.

²⁴Eb aßan queßxye re laj Josué: —Lâo xexkabalakßi xban kaxiu. Xkabi resil nak li Kâcuaß lê Dios quixye re laj Moisés laj cßanjel chiru nak tixkßaxtesi êre li naßajej aßin ut têsach ruheb chixjunileb li cuanqueb arin. Lâo xkacßoxla nak toêcamsi.

²⁵Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu sinu silmis hea ja õige on teha!'

²⁵Anakcuan takacanab kib rubel âcuanquil. Bânu li cßaßru nacacßoxla nak us xbânunquil, chanqueb laj Gabaón.

²⁶Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste käest ja neid ei tapetud.

²⁶Ut laj Josué incßaß quixcanabeb re nak teßcamsîk xbaneb laj Israel.Abanan quixqßueheb chi cßanjelac joß môs. Queßyocßoc siß ut queßbelan haß re tâcßanjelak chiruheb laj Israel ut re ajcuiß tâcßanjelak saß lix artal li Kâcuaß Dios saß li naßajej li quisiqßueß ru xban li Kâcuaß. Ut toj chalen anakcuan aßan ajcuiß li cßanjel li nequeßxbânu.

²⁷Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks kogudusele ning Issanda altarile kuni tänapäevani paigas, mille tema välja valib.

²⁷Abanan quixqßueheb chi cßanjelac joß môs. Queßyocßoc siß ut queßbelan haß re tâcßanjelak chiruheb laj Israel ut re ajcuiß tâcßanjelak saß lix artal li Kâcuaß Dios saß li naßajej li quisiqßueß ru xban li Kâcuaß. Ut toj chalen anakcuan aßan ajcuiß li cßanjel li nequeßxbânu.