¹Ja Joosua, Nuuni poeg, läkitas salaja Sittimist kaks meest maakuulajaiks, öeldes: 'Minge vaadake maad ja Jeerikot!' Ja nad läksid ning tulid Raahabi-nimelise hoora kotta; ja nad jäid sinna.

¹Laj Josué, li ralal laj Nun, toj Sitim quixtakla cuibeb laj qßuehol etal chi mukmu ut quixye reheb: —Ayukex xqßuebal retal li naßajej Canaán ut li tenamit Jericó, chan. Eb aßan queßcôeb ut queßcuulac saß rochoch jun li ixk xcomoneb li nequeßxcßayi rib, xRahab xcßabaß. Ut aran queßcana chixnumsinquil li kßojyîn.

²Aga Jeeriko kuningale räägiti ja öeldi: 'Vaata, mehed Iisraeli laste hulgast on öösel tulnud siia maad kuulama!'

²Abanan cuan li queßyehoc resil re li rey li cuan Jericó. Ut queßxye: —Cuanqueb aj Israel xeßchal chixqßuebal retal li tenamit chiru li kßojyîn aßin, chanqueb.

³Ja Jeeriko kuningas läkitas Raahabile ütlema: 'Too välja need mehed, kes su juurde tulid, kes tulid su kotta, sest nad on tulnud läbi uurima kogu maad!'

³Ut li rey quixtakla xyebal re lix Rahab: —Isiheb li cuînk aßan li cuanqueb saß lâ cuochoch xban nak eb aßan xeßchal chi qßuehoc etal, chan.

⁴Aga naine võttis need kaks meest ja peitis ära ning ütles nõnda: 'Mehed tulid küll minu juurde: ega mina teadnud, kust nad pärit olid.

⁴Abanan lix Rahab quixmukeb li cuînk ut quixye reheb li takl: —Yâl nak xeßcßulun li cuînk cuiqßuin. Abanan incßaß xinnau bar xeßchal chak.

⁵Kui värav pimeduse tulles pidi suletama, siis läksid mehed välja. Mina ei tea, kuhu nad läksid. Ajage usinasti neid taga, küllap te saate nad kätte!'

⁵Nak x-ecuu, xcôeb xban nak saß li ôr aßan nequeßxtzßap li oquebâl re li tenamit ut incßaß ninnau bar xcôeb. Cui lâex texxic chirixeb saß junpât mâre toxêtauheb, chan lix Rahab.

⁶Tema aga oli viinud nad üles katusele ja peitnud linavarte alla, mis tal katusele olid laotatud.

⁶Abanan lix Rahab ac xtaklaheb li cuib chi cuînk saß xbên li cab bar yô cuiß chixchinanquil lix cheßel li acuîmk lino. Ut quixmukeb saß xyânk li lino.

⁷Siis ajasid mehed neid taga mööda Jordani teed kuni koolmeteni; ja kui nende tagaajajad olid välja läinud, suleti värav.

⁷Li cuînk li quixtaklaheb li rey chixtâkenquileb laj qßuehol etal côeb toj chire li nimaß Jordán bar incßaß cham li haß. Nak ac xeßcôeb li soldado li quixtaklaheb li rey, queßxtzßap li oquebâl re li tenamit.

⁸Aga enne kui nad olid magama heitnud, läks Raahab nende juurde üles katusele

⁸Nak toj mâjiß nequeßcuar laj qßuehol etal, cô lix Rahab saß xbên li cab chirilbaleb ut quixye reheb:

⁹ja ütles meestele: 'Ma tean, et Issand on andnud selle maa teile ja et meid on vallanud hirm teie ees, ja teie ees värisevad kõik maa elanikud.

⁹—Lâin ninnau nak li Kâcuaß xqßue êre li naßajej aßin. Ut aßan ajcuiß xqßuehoc kaxiu chikajunilo. Chixjunileb li cuanqueb arin câmqueb re xban xxiuheb êban lâex.

¹⁰Sest me oleme kuulnud, kuidas Issand kuivatas teie eest Kõrkjamere vee, kui te Egiptusest lahkusite, ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga teisel pool Jordanit, Siihoni ja Oogiga, kelle te hävitasite sootuks.

¹⁰Lâo nakanau nak quex-el chak Egipto li Dios quixchakihobresi li haß saß li Caki Palau re nak texnumekß jun pacßal. Ut nakanau ajcuiß nak lâex quesach ruheb chi junaj cua li cuib chi rey laj Sehón ut laj Og, lix reyeb laj amorreo li cuanqueb jun pacßal li nimaß Jordán.

¹¹Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees, sest Issand, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal.

¹¹Cßajoß nak coxucuac nak xkanau nak mâ ani naru napletic êriqßuin lâex xban nak li Kâcuaß lê Dios cuan xcuanquil saß choxa ut cuan ajcuiß xcuanquil saß ruchichßochß.

¹²Ja nüüd vanduge mulle Issanda juures, sest ma olen teile head teinud, et ka teie teete head mu isa perele; ja andke mulle kindel märk,

¹²Joßcan nak lâin nintzßâma chêru nak têbânu li juramento saß xcßabaß li Kâcuaß lê Dios nak têbânu usilal reheb li cuechßalal joß nak xinbânu usilal êre lâin. Têqßue junak retalil cue re nak tinnau nak yâl nak têbânu li cßaßru yôquin chixtzßâmanquil chêru.

¹³et jätate ellu mu isa ja ema, vennad ja õed ja kõik, kes neil on, ja päästate meie hinged surmast!'

¹³Checol rix xyußam lin naß ut lin yucuaß joß ajcuiß eb li cuas ut eb li cuîtzßin joß ixk joß cuînk ut chixjunil li cßaßruheb re. Choêcol taxak re nak incßaß tocâmk, chan lix Rahab.

¹⁴Ja mehed ütlesid temale: 'Me ise sureme teie asemel! Kui teie ei tee teatavaks seda meie asja ja Issand annab selle maa meile, siis oleme su vastu head ja ustavad.'

¹⁴Ut eb aßan queßxye: —Joß nak xacol rix li kayußam lâo, joßcan ajcuiß nak takacol rix lê yußam lâex cui mâ ani aj e tâye li cßaßru yôco chixbânunquil. Ut nak ac xkßaxtesi saß kukß li naßajej aßin li Kâcuaß, lâo takabânu usilal êre ut saß xyâlal tocuânk êriqßuin, chanqueb.

¹⁵Seepeale laskis ta nad läbi akna nööriga alla, sest ta koda oli linnamüüri sees ja seetõttu ta elaski linnamüüri sees.

¹⁵Li rochoch lix Rahab, aßan yîbanbil saß xbên li tzßac li sutsu cuiß li tenamit. Joßcan nak quixcubsiheb li cuînk saß li ventana riqßuin jun li nimla cßâm.

¹⁶Ja ta ütles neile: 'Minge mäestikku, et tagaajajad teid ei kohtaks, ja varjake endid seal kolm päeva, kuni tagaajajad tagasi tulevad; pärast seda minge oma teed!'

¹⁶Ut quixye reheb: —Ayukex saß li naßajej li tzûl ru re nak incßaß textaßekß xbaneb li yôqueb chi sicßoc êre. Mukumak êrib aran chiru oxib cutan. Nak ac xeßsukßi chak li soldado saß li tenamit, naru nequexxic lâex, chan.

¹⁷Ja mehed ütlesid temale: 'Vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda, me vabaneme nõnda:

¹⁷Eb aßan queßchakßoc ut queßxye: —Lâo takabânu li cßaßru xkaye saß li juramento joß xatzßâma chiku.

¹⁸vaata, kui me tuleme maale, siis seo see punasest lõngast nöör akna külge, millest sa meid alla lasksid, ja kogu enese juurde kotta oma isa, ema, vennad ja kõik oma isa pere!

¹⁸Nak to-oc chirêchaninquil li tenamit aßin, lâat tâtßuyub li caki cßâm aßin saß li ventana, li xoâcubsi cuiß. Ut tâchßutubeb saß lâ cuochoch lâ naß ut lâ yucuaß rochbeneb lâ cuas ut eb lâ cuîtzßin, ut chixjunileb li cuanqueb saß rochoch lâ yucuaß.

¹⁹Igaühe veri, kes siis su koja uksest välja läheb, tulgu tema enese pea peale, ja igaühe veri, kes sinuga kojas on, tulgu meie pea peale, kui kellegi käsi teda puudutab!

¹⁹Abanan cui tâêlk junak saß lâ cuochoch, aßan cuan xmâc cui nacam. Mâcuaß chic kamâc lâo. Lâo cuan kamâc cui junak nacuulac chixcamsinquil junak reheb li cuanqueb saß lâ cuochoch.

²⁰Aga kui sa sellest meie asjast teatad, siis oleme vabad su vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda.'

²⁰Cui lâat toâjit, lâo incßaß chic tento takabânu li cßaßru xkaye saß li juramento li xkabânu âcuiqßuin, chanqueb.

²¹Ja tema vastas: 'Olgu nõnda, nagu on teie sõnad!' Ja ta saatis nad minema ning nad läksid ära; ja ta sidus punase nööri akna külge.

²¹—Us. Joßcan takabânu, chan li ixk ut quixchakßrabiheb. Eb aßan queßcôeb. Chirix aßan li ixk quixbacß li caki cßâm saß lix ventana.

²²Siis nad läksid ja tulid mäestikku ning jäid sinna kolmeks päevaks, kuni tagaajajad olid läinud tagasi; ja tagaajajad otsisid neid teel kõikjalt, aga ei leidnud.

²²Li cuibeb laj qßuehol etal queßcôeb saß li naßajej li tzûl ru ut aran queßxmuk ribeb chiru oxib cutan. Ut eb li soldado yôqueb chixsicßbal yalak bar. Ut mâ bar queßxtauheb. Joßcan nak queßsukßi Jericó eb li soldado.

²³Ja need kaks meest, kui nad mäestikust olid alla tulnud, pöördusid tagasi ja läksid üle jõe ning tulid Nuuni poja Joosua juurde ja jutustasid temale kõik, mis neile oli juhtunud.

²³Ut eb laj qßuehol etal queßcube saß li naßajej li tzûl ru ut queßcôeb. Queßxkßax li nimaß Jordán ut coxeßxtau laj Josué. Queßxserakßi re li cßaßru queßxcßul.Queßxye re: —Li Kâcuaß xkßaxtesi saß kukß li naßajej aßan xban nak chixjunileb li cuanqueb saß li naßajej aßan câmqueb re xban xxiuheb kaban lâo, chanqueb.

²⁴Ja nad ütlesid Joosuale: 'Tõesti, Issand on andnud meie kätte kogu maa, kõik maa elanikud juba värisevad meie ees.'

²⁴Queßxye re: —Li Kâcuaß xkßaxtesi saß kukß li naßajej aßan xban nak chixjunileb li cuanqueb saß li naßajej aßan câmqueb re xban xxiuheb kaban lâo, chanqueb.