¹Siis Joosua kogus kõik Iisraeli suguharud Sekemisse ja kutsus Iisraeli vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ja need astusid Jumala ette.

¹Laj Josué quixchßutubeb chixjunileb lix têpaleb laj Israel aran Siquem. Quixbokeb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb, ut eb li nequeßtaklan saß xbêneb, ut eb laj rakol âtin, joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil. Queßxchßutub ribeb chiru li Dios.

²Ja Joosua ütles kogu rahvale: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Teisel pool jõge elasid muiste teie vanemad, Terah, Aabrahami ja Naahori isa, ja nad teenisid teisi jumalaid.

²Ut laj Josué quixye reheb chixjunileb li tenamit: —Aßan aßin li xye li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel: “Najter kße cutan eb lê xeßtônil yucuaß, laj Taré lix yucuaßeb laj Abraham, ut laj Nacor, queßcuan jun pacßal li nimaß Eufrates ut queßxlokßoniheb li jalanil dios.

³Aga mina võtsin teie isa Aabrahami teiselt poolt jõge ja lasksin teda rännata kogu Kaananimaal; ja ma tegin paljuks tema soo ning andsin temale Iisaki.

³Lâin quincßamoc re laj Abraham lâ xeßtônil yucuaß jun pacßal li nimaß Eufrates. Lâin quincßamoc be chiru nak quinumeß saß chixjunil li naßajej Canaán. Quinqßue laj Isaac li ralal ut quinqßue ajcuiß chi tâmc li ralal xcßajol.

⁴Ja Iisakile ma andsin Jaakobi ja Eesavi. Eesavile ma andsin Seiri mäestiku, et ta päriks selle, aga Jaakob ja tema pojad läksid alla Egiptusesse.

⁴Ut quinqßue cuib li ralal laj Isaac. Aßaneb laj Jacob ut laj Esaú. Re laj Esaú quinqßue li naßajej li tzûl ru. Ut laj Jacob ut li ralal xcßajol queßcôeb saß li naßajej Egipto.

⁵Siis ma läkitasin Moosese ja Aaroni ning lõin Egiptust sellega, mis ma seal tegin; ja seejärel ma tõin teid sealt ära.

⁵Mokon chic quintakla laj Moisés ut laj Aarón aran Egipto re risinquileb laj Israel aran. Ut nabal li raylal quintakla saß xbêneb laj Egipto toj retal quexcuisi saß li naßajej aßan.

⁶Ja kui ma tõin teie vanemad Egiptusest välja ja te jõudsite mere äärde, siis ajasid egiptlased teie vanemaid taga sõjavankrite ja ratsanikega kuni Kõrkjamereni.

⁶Nak quicuisiheb lê xeßtônil yucuaß aran, eb laj Egipto queßxtâkeheb laj Israel saß lix carruaje ut chirixeb lix cacuây. Ut queßcuulac cuan cuiß li Caki Palau.

⁷Siis nad kisendasid Issanda poole ja tema pani pimeduse teie ja egiptlaste vahele ja laskis mere tulla nende peale ning mattis nad. Jah, te olete oma silmaga näinud, mida ma Egiptuses tegin. Seejärel te elasite kaua aega kõrbes.

⁷Ut eb lê xeßtônil yucuaß queßxjap re chixtzßâmanquil xtenkßanquil chicuu. Ut quinqßue li kßojyîn saß xyiheb aßan ut eb laj Egipto. Ut lâin quintakla li haß re nak tixjunaji rib saß xbêneb laj Egipto ut queßosoß. Lâex nequenau cßaßru quinbânu. Ut najt quexcuan saß li chaki chßochß.

⁸Siis ma viisin teid emorlaste maale, kes asusid teisel pool Jordanit, ja nemad sõdisid teie vastu; aga ma andsin nad teie kätte ja te pärisite nende maa, ja ma hävitasin nad teie eest.

⁸Chirix aßan quexincßam saß lix naßajeb laj amorreo li queßcuan jun pacßal li nimaß Jordán saß li este bar na-el chak li sakße. Eb aßan queßpletic êriqßuin, abanan lâin quexintenkßa chi numtâc saß xbêneb. Lâin quexintenkßa chixsachbal ruheb ut querêchani lix naßajeb.

⁹Siis tõusis Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, ja sõdis Iisraeli vastu; ta läkitas käskjalad ja kutsus Bileami, Beori poja, teid needma.

⁹Ut lix reyeb laj Moab, laj Balac li ralal laj Zipor, quipletic êriqßuin. Ut quixtakla xbokbal laj Balaam li ralal laj Beor re nak tixtzßâma mâusilal saß êbên.

¹⁰Aga mina ei tahtnud kuulata Bileami ja ta pidi teid korduvalt õnnistama ning ma päästsin teid tema käest.

¹⁰Abanan lâin incßaß quinsume li cßaßru quixtzßâma chicuu laj Balaam. Joßcan nak nabal sut quixtzßâma êrosobtesinquil ut lâin xincoloc êre chiru laj Balac.

¹¹Ja te läksite üle Jordani ning jõudsite Jeerikosse; ja Jeeriko elanikud ja emorlased, perislased, kaananlased, hetid, girgaaslased, hiivlased ja jebuuslased sõdisid teie vastu, aga mina andsin nad teie kätte.

¹¹Joßcan nak quexnumeß jun pacßal li nimaß Jordán ut quexcuulac saß li tenamit Jericó. Ut eb li cuanqueb aran queßpletic êriqßuin. Ut queßpletic ajcuiß êriqßuin eb laj amorreo, eb laj ferezeo, eb laj cananeo, eb laj heteo, eb laj gergeseo, eb laj heveo, ut eb laj jebuseo. Ut lâin xexintenkßa chi numtâc saß xbêneb.

¹²Ja mina läkitasin teie eel masenduse, mis ajas ära teie eest mõlemad emorlaste kuningad, aga mitte sinu mõõga ja ammuga.

¹²Nak yôquex chi xic, lâin quinsach lix naßlebeb re nak târûk têrisiheb li cuib chi rey li nequeßtaklan saß xbêneb laj amorreo. Mâcuaß lâex li quexbânun re riqßuin lê tzimaj, chi moco riqßuin lê chßîchß. Lâin ban quin-isin reheb.

¹³Ja ma andsin teile maa, mille kallal sa ei olnud vaeva näinud, ja linnad, mida te ei olnud ehitanud - ja neis te nüüd elate, viinamäed ja õlipuud, mida te ei olnud istutanud - ja neist te nüüd sööte.

¹³Lâin xinqßue li chßochß êre ac cßanjelanbil, ac aubil xsaß. Li tenamit li cuanquex cuiß anakcuan, moco toj xeyîb ta. Ac cuan ban nak xexcuulac. Ac aubil li uvas ut li cheß olivos nak xexcuulac. Moco toj xerau ta li yôquex chixtzacanquil anakcuan”, chan li Kâcuaß êre.

¹⁴Sellepärast kartke nüüd Issandat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt ja kõrvaldage jumalad, keda teie vanemad on teeninud teisel pool jõge ja Egiptuses, ja teenige Issandat!

¹⁴Laj Josué quixye ajcuiß reheb laj Israel: —Anakcuan ut chexucua ru li Kâcuaß ut chexcßanjelak chiru chi anchal lê chßôl ut chi tzßakal re ru. Isihomakeb saß êyânk li yîbanbil dios li queßxlokßoni lê xeßtônil yucuaß nak cuanqueb aran jun pacßal li nimaß Eufrates ut nak cuanqueb aran Egipto. Chexcßanjelak ban chiru li Kâcuaß chi anchal êchßôl.

¹⁵Aga kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate? Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!'

¹⁵Cui lâex nequecßoxla nak incßaß us cßanjelac chiru li Kâcuaß Dios, sicßomak ani têcßanjela ru. ¿Ma texcßanjelak chiruheb li yîbanbil dios li queßxcßanjela chak ru lê naß êyucuaß nak queßcuan jun pacßal li nimaß Eufrates, malaj ut texcßanjelak chiruheb lix dioseb laj amorreo li cuanqueb arin saß li naßajej aßin? Abanan, lâin joßqueb ajcuiß li cualal incßajol tocßanjelak chiru li Kâcuaß Dios, chan laj Josué.

¹⁶Siis vastas rahvas ja ütles: 'Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid!

¹⁶Ut eb li tenamit queßchakßoc ut queßxye: —Incßaß taxak takacanab li Kâcuaß li kaDios. Lâo incßaß naru takacanab xlokßoninquil li Kâcuaß yal xban xlokßoninquil li yîbanbil dios.

¹⁷Sest Issand on meie Jumal, tema on see, kes meid ja meie vanemad tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes meie silma ees tegi neid suuri tunnustähti ja kes meid hoidis kogu sellel teel, mida me käisime, ja kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime.

¹⁷Li Kâcuaß li kaDios, aßan li qui-isin chak reheb li kaxeßtônil yucuaß joß ajcuiß lâo saß li naßajej Egipto bar cocuan cuiß chak chokß rahobtesinbil môs. Aßan quixbânu qßuila milagro chiku ut aßan ajcuiß li qui-iloc ke nak quilajonumeß chak saß eb li naßajej aßan.

¹⁸Ja Issand ajas ära meie eest kõik rahvad, ka emorlased, kes elasid sellel maal. Sellepärast teenime meiegi Issandat, sest tema on meie Jumal!'

¹⁸Li Kâcuaß quikßaxtesin saß kukß chixjunileb li tenamit ut quixkßaxtesiheb ajcuiß laj amorreo li queßcuan saß li chßochß aßin. Joßcan nak lâo tocßanjelak ajcuiß chiru li Kâcuaß joß nacatcßanjelac lâat xban nak aßan li kaDios, chanqueb.

¹⁹Siis Joosua ütles rahvale: 'Te ei või teenida Issandat, sest tema on püha Jumal! Tema on püha vihaga Jumal, tema ei anna andeks teie üleastumisi ja patte.

¹⁹Ut laj Josué quixye reheb: —Lâex incßaß texrûk chi cßanjelac chiru li Kâcuaß xban nak aßan jun Dios Santo. Aßan incßaß tixcuy êmâc cui yôkex chixlokßoninquil li yîbanbil dios. Aßan incßaß tixcuy êmâc riqßuin lê kßetkßetil chi moco tixcuy êmâc riqßuin lê mâusilal.

²⁰Kui te jätate maha Issanda ja teenite võõraid jumalaid, siis ta pöördub ära ning teeb teile kurja ja hävitab teid, pärast seda kui ta teile on head teinud.'

²⁰Cui lâex têtzßektâna li Kâcuaß ut têlokßoni li yîbanbil dios, li Kâcuaß tâqßuehok êre chixtojbal rix lê mâc ut tixsach êru usta ac xexrosobtesi, chan laj Josué.

²¹Aga rahvas ütles Joosuale: 'Ei, vaid me teenime Issandat!'

²¹Ut eb li tenamit queßchakßoc ut queßxye: —Incßaß tâcßulmânk chi joßcan. Lâo tocßanjelak chiru li Kâcuaß, chanqueb.

²²Ja Joosua ütles rahvale: 'Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida.' Ja nad vastasid: 'Oleme tunnistajad!'

²²Ut laj Josué quixye ajcuiß reheb: —Anakcuan xeye nak texcßanjelak chiru li Kâcuaß. Lâex ajcuiß xexyehoc re. Cheqßuehak retal lê râtin, chan. Queßchakßoc ut queßxye: —Yâl nak lâo xoyehoc re, chanqueb.

²³'Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!'

²³Ut laj Josué quixye reheb: —Cui yâl nak têraj cßanjelac chiru li Kâcuaß, tento têrisiheb chi junaj cua chixjunileb li jalanil dios li cuanqueb saß êyânk. Ut chi anchal lê chßôl têkßaxtesi êrib chi cßanjelac chiru li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel, chan.

²⁴Ja rahvas ütles Joosuale: 'Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!'

²⁴Ut queßxye re: —Lâo tocßanjelak chiru li Kâcuaß li kaDios ut takabânu li cßaßru tixye ke, chanqueb.

²⁵Nõnda tegi Joosua sel päeval rahvaga lepingu ja andis temale Sekemis määrused ja seadlused.

²⁵Saß ajcuiß li cutan aßan saß li naßajej Siquem, laj Josué quixbânu jun li contrato riqßuineb laj Israel. Quixqßue li chakßrab reheb ut quixye reheb chanru teßxbânu.

²⁶Ja Joosua kirjutas need sõnad Jumala Seaduse raamatusse; siis ta võttis suure kivi ja pani püsti selle tamme alla, mis oli Issanda pühamu juures.

²⁶Ut laj Josué quixtzßîba retalil li queßxbânu saß li hu li tzßîbanbil cuiß lix chakßrab li Dios. Ut quixchap jun li nimla pec ut quixxakab rubel jun tôn li ji li cuan aran chixcßatk li tabernáculo.

²⁷Ja Joosua ütles kogu rahvale: 'Vaata, see kivi olgu tunnistajaks meie vastu, sest see on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis ta meile on öelnud. Ja see olgu tunnistajaks teie vastu, et te ei salgaks oma Jumalat!'

²⁷Ut quixye reheb laj Israel: —Li pec aßin tâcßanjelak êre chokß retalil nak lâex xesume xbânunquil chixjunil li joß qßuial xye ke li Kâcuaß Dios. Nak têril li pec aßin, tâjulticokß êre li cßaßru xeye cui incßaß yôquex chixbânunquil li cßaßru quesume xbânunquil. Li pec aßin tâcßanjelak re nak incßaß texcanâk chokß aj ticßtiß chiru li Kâcuaß li kaDios, chan laj Josué.

²⁸Siis Joosua saatis rahva minema, igaühe ta pärisosale.

²⁸Chirix aßan laj Josué quixtaklaheb chixjunjûnkaleb saß li naßajej li quiqßueheß reheb.

²⁹Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.

²⁹Nak ac xcßulman chixjunil li cßaßak re ru aßin, quicam laj Josué, laj cßanjel chiru li Dios. Laj Josué aßan li ralal laj Nun. Oßcßâl chihab riqßuin lajêb chihab cuan re nak quicam.

³⁰Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.

³⁰Quimukeß saß li tenamit Timnat-sera li quiqßueheß re, li cuan saß eb li tzûl Efraín. Li naßajej aßan cuan jun pacßal li tzûl Gaas saß xjayal li norte.

³¹Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.

³¹Ut eb laj Israel queßcßanjelac chiru li Kâcuaß nak toj yoßyo laj Josué. Joßcan ajcuiß queßxbânu chiruheb laj cßamol be li toj queßcana nak quicam laj Josué xban nak eb aßan queßxnau chixjunil li joß qßuial li usilal quixbânu li Kâcuaß reheb laj Israel.

³²Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.

³²Eb laj Israel queßxcßam chak lix bakel laj José nak queßel chak Egipto ut queßxmuk aran Siquem saß li chßochß li quixlokß laj Jacob junxil riqßuineb li ralal laj Hamor. Laj Hamor, aßan lix yucuaß laj Siquem. Jun ciento chi tumin plata quixtoj cuiß laj Jacob ut li naßajej aßan quicana chokß xnaßajeb li ralal xcßajol laj José.Nak quicam laj Eleazar li ralal laj Aarón quimukeß aran saß jun li chßina tzûl li cuan saß li naßajej li quiqßueheß re laj Finees, li ralal laj Eleazar. Li naßajej aßan cuan saß xyânkeb li tzûl re laj Efraín.

³³Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.

³³Nak quicam laj Eleazar li ralal laj Aarón quimukeß aran saß jun li chßina tzûl li cuan saß li naßajej li quiqßueheß re laj Finees, li ralal laj Eleazar. Li naßajej aßan cuan saß xyânkeb li tzûl re laj Efraín.